Sõnale kuud leiti 164 luuletust
"Suur Kohtumine"
Suur Kohtumine nagu filmis või?
Ma enam ei jaksa jooksta Su järgi
mööda konstellatsiooni töötubasid,
kus vaikselt ennast rännakuks valmis sätid
Iga asi, mida teed on perfektsuseni lihvitud,
vähemalt nii ma arvan,
et oled ideaalne
aga ise seda ei tea
Sa oled mu Kodu tunne eelkõige rõhk sõnal
tunne
Kui oled kogu maailmas rännakutel
siis ühel hetkel tajud ennast üksikuna
aken on lahti kardin vaikselt lendleb
ja siis mõtled endamisi, et kus on mu Kodu,
millal olin viimati Kodus
kui on mu tuttavad, sõbrad, kaaslased
Eelmises elus olin vana ätt vanas majas
aga .....
Mu kallile tütrekesele
Mu kallis tütar
tumedapäine nagu Sa olid
armastan Sind igavikuliselt kaua
olid koos minuga paar kuud
Ma ei olnud valmis
Ma ei tundnud ennast valmis olevat
ja nüüd olen ma liiga vana
et üritada
nii ma tunnen, kallis tütar
mu kevadine õis
oleksid tänavu saanud seitsme aastaseks
ja koolitee oleks olnud ees
ma lubasin endale või tundsin alateadlikku süüd
et panustan selle aja teiste lastega tegelemisse
Sinuga tegelesid paljud, kes aitasid Sind tagasi kanalisse
Uuele teekonnale
Uuele elule
Palun anna andeks
oma ema vead ja isekus
oskamatus hakkama saada üksinduses .....
Hommikusse
Vaikselt ärkan hommikusse
kallimaga mõtetes...
Hoian sind, mu armas, kaisus
armastuse võtetes.
Unes nägin poodud neidu
kiigeplatsi raamile...
Palvetan, et aitaks inglid -
ehk ta jõuab praamile.
Kurbusega näen, et sama
Postimehes uudis:
palub pere annetusi
varjupaika kuudis...
Tõusin tasa hommikusse,
ärganuna varem...
Ja tunnen, et on maailm täna
tuhat kordi parem.
(Pühendus: RIP Eva Elise Oll)
/Mari*Uri/
Leek minu sees
Lõi korraga leek minus lõkkele
otse mu südame all
ja taevas kuu oli veretav
südame all tunne nii põletav
Ühtäkki õitsele lõid kõik puud
keset külma jaanuarikuud
lilled ärkasid lume seest
vulisema hakkasid kevadveed
Tunne võimas oli südamel
armastusest õhkas rind
elu järgi hing janunes...
armas oled kodumaa pind
luuletuste saatus
värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise .....
Karge talv
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud .
Mõni päev on talvest helgem,
siis taevaski on pisut selgem.
Karge talv, kui ta tuleb,
siis külma võetud saab see maa
ja linnud loomad-kõik on mures,
kust siis söögipoolist saab?
Siis on metsarajad umbes
paksu lumekoore all-.
Metsaelanikel on nii raske,
kätte saada söögigramm.
Karge talv ei anna armu,
vaikib linnukeste suu.
Putukad, kõik sügavale puukoore varju,
peitu pugenud on ju.
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud.
Kuuled kuidas pakane paugub,
aina paugub ja paugub... .....
Kaarnakivi taak II
Jaanil koera kunagi pole olnud
ja nüüd tema kodus keegi koolnud
kolistab rehetuppa ukse taga
niipea peremees ei maga;
kui esikus jälle teha kolinat
kuulda vene k. läminat
Jaan tõuseb ja püstoli haarab
peeruvalgel tasa tatsab;
kaame limane lõust vaatab
end abituna jälle avastab
seekord punule paugu saab
teist korda oma lapse kaotab;
nüüd maetakse mustlane aida alla
ent kaarnakivi taak on endiselt valla
metsloomad haua üles kaevavad
peremehe lammaste asemel liha vahetavad;
uuel päeval kell kuus hommikul
uduga heinakuu koidikul
kargas mustlanna püsti uuest .....
Tädi Sofia hingedepäev
Elas kord üks töötu naine
kelle hing on süütu
istub korteris ja pole kaine
kuna pere tema jaoks tüütu;
abikaasa elusalt mattis
ja poisid mustale turule müüs
elektrikulud edukalt kattis
sellel eidel tõesti on terav küüs;
aga oma isast ta puudust tunneb
kelle Sofia ema mullu sisse söötis
lasteta lese elu nüüd seisneb
ent hingedpäeval küünla valis;
isa lemmiku värviga pani aknalauale
mille pimeduse tulekul süütas
pühendab täna õhtu vanemale
aga uni teda tüütas;
ent see valgus ja toit isase hinge
meelitas ikka Sofiale külla
sattus meelitusest .....
Armastus
Armastan päevavalgust
armastan päikest ja
kuud
Armastan linnulaulu
ja pesade punumist uut
Armastan tärkava rohu lõhna
ja õhus lendlevaid liblikaid
Armastan veel õide puhkemata pungi
ja puude mahlast nõrinat
Armastan metsade vaikset müha
ja mõnda teerada ilusat
Armastan sinimerd, mis püha
ja mere kohal kisavat kajakat
Armastan pääsupere,
kel pesa katuseräästa all
Armastan kesal lõokese pesa
ja tema ilusat lõõritust sinitaeva all
Iga päev armastus kasvab
kogub jõudu südame all
Iga päev ma veel kannatada jaksan
iga päev mulle rõõmu v .....
Südamejuured
Kabeliaeda, kuhu mu vanemad maetud,
istutasin paar kasemaimu.
Nii kodumullaga minugi juured said kaetud.
Kui kauaks jään ära, polnud veel aimu.
Kadukuu oli taevas, vihma maapõu ootas-
polnud kindel, et puukesed kasvama jäävad...
Sealt kuhu läksin, ei julgenud tagasi loota,
ei teadnud, kus mullal lõpevad vanaduspäevad...
Kased kuid kasvasid taevaselt suureks,
näha et meeldis kodune muld.
Sügisel igatsusvihmana langeb
norgus okste pealt kollast tuld...
Peatub varemeis kiriku kõrval võõramaa auto.
Minu pojapoeg jõudis, läheb tuttava värava kaudu...
Käes kanna .....
Ma armastasin väga seda suve
Ma armastasin väga
Seda suve
Roosavärvilist
Õhkõrna
Tundehella
Tuulekella kuulsin
Tuuletutel öödel
Õisi nägin
Ammu raagus puudel
Neis kuudes
Oli taevasinist maiku
Igatsetud päikselisi paiku
Tundetulva sadas alla
Valgeist pilvist
Seda kõike nägin
Sinu selgeist silmist
Mis mind vaatasid
Ja naersid minu naeru
Vaevu püsin siin
See kergus tõstab üles
Istun kodutrepil
Suvetunded süles
25.08.22
Ei tea mida oodata
Inglise vanasõna ütleb
et vanat hobust ei võeta tõlla eest
noorem tarkuse üle mõtleb
kuidas see võib rünnata igat naist ja meest;
nt. ilma tööta pole muud
kui vaadatagi päev läbi välja aknast
nii muudkui mööduvad aastad ja kuud
seinte vahel haletsedes ennast;
mõnel süda haige
mõnel luud valutavad
mõnel vererõhk kõrge
mõnel mälestused kaovad;
võib jääda ajas lõksu
oskused ja enesikindlus kaob põrmuks
olemas pole mingit nõksu
et midagigi ometi toimuks;
elu penskarina ilma aktiivsuseta
on väga nõme
kõik käib avaliku eluta
nii pole ei hu .....
Mõeldes Sulle
Armastan Su silmi ja armastan Su suud,
koos tähistaevast vaadata ja imetleda kuud.
Veel armastan Su kõrvu ja armastan Su nina,
saan rahulikult magada, kui kõrval magad Sina.
Sa alati tood päikese, mis-sest, et ilm on hall,
Su käed mu kaela ümber on paremad kui sall.
Mul terve kere suriseb, kui annad mulle suud
ja sosistades kõrva mul lausud “vaata kuud”.
Tea, et Sa oled kallim kui kogu ilma kuld,
mind lahutada Sinust võib ainult viimne muld.