Sõnale kuud leiti 164 luuletust
Porikuu
Kes arvab et sügis ilus
see on loll
külm lomp ujub igaühe jalus
sitad ilmad on selle aastaaja roll;
tahad õue minna
sind tervitab vihm, jahedus ja tuul
ilmataat armu ei anna
ja rebib lehti ära puul;
kui pritsib auto su märjaks
oli ju ette aimata see
külmaga on tunne, et oled tehtud paljaks
ja gripihooaeg ohvrist vahet ei tee;
porikuuga algab kaos
pole ime, et oktoobril säärane nimi
miski ei hoia 3 kuud vaos
ja toas passimine ka ei toimi;
sest aasta lõpuga tekib masendus
nüüd oled tagasi kodus
tead et sinine taevas halliga asendus
vaenlaseks on saanud lood .....
2191
Aeg möödub
Ringiratast elu käib
Iga ringiga ma seda raiskan
Kui sind ma pole näind
Sest minu ajaarvestus käib
Mööda sinu teid
Ja sina oled minu
kallis, imeline leid!
Aeg möödub
Ajakonarused jalge all
Sirgeks saab laotud
Kõik lahtised otsad
Saab ajaga kinni taotud
Kuumas süttivas tules
Ja rauas su südant-hinge
sepistades taon
Isegi siis, kui sinu elust
Ajaga, vaikides kaon!
Kõik möödub ajaga
Päevas ja öös
Kõik möödub kiires elulises töös!
Kõik muutub minu ümber
Ja sinu sees! Ka sina ise muutud
Oma maagilises sisemises vees.
Iga hetkega, p .....
Mõistulugu 2 osa
Kuu ja päike usuvad oma tundesse
sest see on ainuke tõeline tunne
ja selle tunneb ära igaüks,
kes selle tunde osaliseks saab..
Kuu ja Päike said, kuigi see
oli võimatu...miks?
Sest seda ütlesid teised,
kellel pole aimugi
kuidas nad rotatsioonis teineteist
täiustavad pööreldes
käsikiirtes ümber üksteise..
jah...nii nagu kuu
tiirleb ümber päikese
pöörab päike tiireldes alati
näoga kuu poole.
Kuu suudleb päikese kuuma palet
Igal hommikul, lõunal
õhtul, öösel ja kosmilisel täistunnil
Päike kuud samal ajal
Nad teevad kõike alati samal ajal
sest se .....
mõistulugu 1osa
Öeldakse et päike ei saa kuud armastada
ja vastupidi
Aga ütlevad need, kes on jäigad
oma mõtetes ja tunnetes
Päike ja kuu on kumbki omal
orbiildil...jah on..aga kas see
on takistus asrmastuseks?
Ei
Öeldakse et päike ei saa kunagi
kuud endale või vastupidi...
Nad unustavad selle
et ükskord päikese võim
kasvab ja ta võtab
endasse kõik planeedid ja ka KUU
ja siis kui kõik on päikeses..
ta plahvatab
Koos kõigega
ja nii sünnivad uued tähed
supernoovas
Kui päike ja kuu kohtuvad
üksteise sees
ei ole vahet, kes esimesena armastas
või oma esimese sammu teg .....
Mõtetes tagasi Sinna..veel ja veel
Tagasi ….sinna..veel
Kus kukub kägu ja lendavad linnud
Mõttes tagasi sammu ma astun
Üks kord ja ka see
On mõte, mis tunde loob varje
Mille taha peita võib ennast ja seda
Mille kõige pärast armastan ma teda.
Mille pärast, ma küsin iseendalt?
Kas õhu, või lõhna, äkki silmade värvist
Äkki juustest või embusest või hooips särgist?
Vahest ma mõtlen püksivärvlist…
Kuidas kõik on traageldatud ühte kokku,
Ühte suurde tunde rägastiku põlle,
Mille ma ise kudusin kuldkollasest niidist
Ja sinu käed on nagu siidist :)
Ja sa puutud mind ja vaatad sügavalt si .....
Igavesti hingede armastuse rotatsioonis
Su sõnad toovad mind endasse
Vaatama pikalt ja selgelt
Kus radu mööda olen käinud
Kas midagi on helget?
Või on seal asju,
mida ei taha näha ega kuulda..
Mida peidan enda eest oma mõistuse
Plokkide varju..
Ja pärast öös, iseenda unes ma karjun…
Appi..appi, mis toimub mu sees
Kas olen see taevane mina
Kus on see tunne, kus oled Sina?
Kus oled sina mu päris kallis
hinge soojuse sära
Kus oled sina, minu südame avatud värav`?
Ma tean et sa otsid
Kuidas leida tee mu juurde
Nagu minagi, tulen kinsosaali suurde
Kus vaatame filmi elust
Mis olnud ja oli
Kus kohas ol .....
Kui Kuu sai minu omaks
Ma tean nüüd kõik
Sinust, ja Sina minust
Ma tean su silmi, mõtteid, huuli. Nähtamatuid tuuli
Mõtetena keerlemas peas
Tunnetena lainetamas, üles alla.
Käsikäes tunnete tormis
Vihmsas ja rajus, kasvõi paduses sajus...
Käsi ma sinust lahti ei päästa
Ei, mitte nii lihtsalt
Ütlen ma sulle siis kui mind kuuled
Sosistades lausuvad huuled
Sa oled nüüd minu ja mina sinu, hoiame kinni üksteisest
Tunnete tormises sajus
Las möödub raju, mis korraks segi paiskas pea..
Hoia kätest kinni kallis...
Või kui saad siis ka sallist mis
Kootud ja tikitud armastuseniidist
Ja .....
Vaadates
Vaadates taevasse,
nägin seal kuud
kõndimas taevateel,
saatjaks vaid tuul,
üksinda vaikuses
tähtede rajal,
katmas end pilvedes
hetkeks kui vaja,
oodates kuma,
päikesekiiri,
mis kaugustest juba
paistmas on siingi,
luues vaid hetkeks
elusaatuse sõlme,
kui kuu näha päikest
saada nüüd võib veel...
- Tarmo Selter -
MAS 26/8
Ma vaikselt päevi loen
Üks, kaks ja kolm…
Ja tasa tunde hingan
Sõõmude kaupa, neelatan aega..
Kus sekundid on mõõdetavad päevas
Ja päevadest on saanud igavik…
Ma seisatan ja peatun ajas
Kaks korda pikem tundub tema hõik…
Või hoopis kolm?
Ei suuda mõista ajas oma taju
Kas oli eile, homme, see mis tuleb nüüd?
Või tuleb see, mis juba ammu olnud
Ja vaikselt algab koju sõit.
Koju…sinna kus on oma tuba
Sinna kus on linna peale luba
Et jalutada käsikäes laternate all
Istudes pingile et puhata jalgu
Olles sinu poole kaldu…
Pool kogemata tahtlikult
Kõik .....
Kuu loomise faas
Sel öö kui ootasid Sa Kuud
Kuid tuul vaid tormis tõi sul lehti
Ja läbi pisarate voo sa mõistsid,
Miks ei kehti need reeglid, mis Sind sidusid
Mõistusega kinni
Ajades su tunded keeristena ringi
Sa hingasid koos pisarate tulvas
Vihmasegust nuttu
Ja südames oli igatsus,
Et kuulda minu juttu…
Kus oled Sa mu Kuu
Sind ootan mina Päike
Me ei julge Sulle öelda
Et see armastus ei ole väike…
Ta ei mahu enam mu sisse
Ajades igalt poolt välja
Kallis Kuu, kus sa oled
Tule ometi pilve varjust välja
Ja puuduta mind oma kiirtega
Õrnalt näost ja kõhust
Ma juba ammu elan .....
Tähetolm
Vahest ma hingan aeglaselt Sind
Hingesõõmude kaupa tunnete lõhnu
Vahest ma näen, kuidas sa vaatad mind
Märgates südames rõhku,
mis suureneb tuules, ning valgustub tules
ma olen sind meeltesse peitnud
et kunagi oleks need varjatud rajad
koos käies üles ka ka leitud.
Vahest ma mõtlen, kuis oleks su käed
Kas soojad või siidiselt pehmed?
Vahest ma mõtlen, kus teed mööda läed
Või oled sa magama heitnud?
Nii nagu sina, oled mu sära, tähetolm juustes ja suul
Ni nagu mina olen su päralt, kui koos vaatame KUUD
Nii nagu meie ei mäleta selgelt, kui olime viimas .....
Septembrikuu
Septembrikuu maitse mul täna suus
ja maskki ees on uhiuus
Mäletan seda septembrikuud
mil seljas oli ranits tuttuus
peos lilled imeilusad
peas mõtted kõige soojemad
Las täna valdab mind see tunne
las magus valu voolab põues
Las olla täna hajevil meel
las olla ikka septembrikuu see
mis muudab uueks me elutee
Habsburgi huuled
Tinderist leidsin tüdruku
kellel üliku tausta perel
keha poolest päris nuku
on pildidl seistes mägijärve veerel;
et saaksin teda päriselt kohata
lendasin Austriasse
sain lennujaamas puhata
siis kutsuti mind Viini ööelusse;
kui päriselt teda nägin
oli enesetunne sant
mõtlesin, et mida ma küll tegin
sest tüdruk näo poolest on mutant;
ja ta suudleski mind
oma Habsburgi huultega
mis küll oli selle hind?
olin lõuast ninani kaetud ilaga;
pealekauba tuli ta suust vahtu
kui ta mulle naeratas
külm judin jooksis mu kõhtu
ta väärareng mind hirmutas;
9 k .....
Küüditamine
Kes pisaraid küll kokku
oskaks lugeda,
mis mahajäetud kodutallu
mulla all,
mis peidus vagunites
sügaval
Ei võõra käsi paitand
lapse põsekest,
kui lapse pisar voolas
ja valu karjus imetava
ema südames
Siiani veel naise vari aknalaual,
käsi põsakil,
umbrohtu kasvand
raudtee rööpad,
maha maetud jäljedki
Talutare
Talutare vajunud on samblasülesse
koerakuudis juba ammu
pole elu sees
kanaõrrel ämblikute võrgud
lüpsikute kõla kõrvades
Marjapõõsad metsistunud ilmel
karjakoplil pehkind tara ees
kaevurakkel kuulda kurba näugu
vanal kassil truu on süda sees
Haned kaelad pikka
mäletan neid siin
kuis kord rebane varastas kikka
suled lendasid
Aeg linnulennul läinud
kerglaselt liuelnud tee
mure,valu,pettus
kogunend südame
Talutare,sinu juurde
ikka leian tee
mu süda oli pooleks kistud
ei tea,mille eest?
Väga alatu kuu
Kuu oli täna mölakas
ära kasutada tahtis
aknast sisse jalutas
rindu reisi silmi vahtis
Kallistas ja mähkis kulda
kujutlesin kauneid sõnu
lubasin tal voodi tulla
lootsin värinaid ja mõnu
Võtsin ära viimse hilbu
suure akna avasin
unistasin tasahilju
kuldses kaisus lamasin
Unistades uinusin
ärkasin kui tuba pime
kuud ei olnud enam siin
kiljus õde tema nime
Läksin hiljem pisut paksuks
õde sama tüve küüsis
kuu on meie laste papsiks
magad paljalt oma süü siis
Laps mult pärib maiselt visa
näitan taeva räägin tõe
kuu on taevas sinu isa
tähed ü .....
Ristil
Sittuge ruttu, Jeesus tuleb
ta võtnud mingi puust asja kaasa
üles Kolgatta mäkke läheb
aga mingu pigem enne pesema
retk on Jeesusele tüütu
temasugune hipi väärib muud
ei tea kuidas sündis, kui Maarja süütu
pole end pilve tõmmanud mitu kuud
roomlasi oma hipijutuga ära tüüdati
ta oleks pidanud minema tööle
lunastaja ristile nii naelutati
et ta persega rahva poole
Jääs karastunud
Kas tunned kummitavat kohalolu?
25. märts tähendab vastuolu
kalendrist iga aasta seda näha
märgitud päev, mil tehti meile paha;
inimlikkust NSVL ära visanud
kaugel idas süütutele põrgu loodud
kuid ajalugu pole unustanud
kes ellu jääb, see jääs karastunud;
ning seda mäletust ei saa keelata
ja Siberi muld kedagi igavesti ei mata
küüdititatute elud ammu kustunud
aga nende nimed pole kadunud;
paneme põlema küünlad
mälestuseks löövad kellad
22 tuhat ära kadus
aga täna õhtuks nad tagasi kodus