Sõnale kuula leiti 431 luuletust
kuula...
kuula... kuula...
vaikusesse ununenuid
melanhoolseid sõnu -
tuul... tuulab...
tundeid purunenuid
mälestuste vanu
killustunud valu.
nukrus
igatsevalt
südame
kukrus
armastavalt
kutsub
hellitavalt
kuula... kuula...
kõnelevat hinge
----------------
elavalt teravalt.
Kuula mind ära
Kuula mind ära
Mu omanik
Mu süda on täis klaasikilde
Ja vasak põlv on katki
Sa ütlesid, et ära muretse
Küll kõik laabub
Usalda suuremat Kõiksust
Aga ma ei usalda
Ma sahmin ja siblin nii ridade kui peenarde vahel
Seda on märganud kõik
Mu silm vilgutab ohutulede märgiks
Sähvatab vasakut silma
Et kontrollida silma närvirakkude vahelisi ühendusi
Kas olen elus?
Mu süda on täis kurbust
Kuidas jäeti mind ilma hooleta?!
Ja armastuseta
Anti kiiresti,
kiirkorras,
kiirlaenuna vaid
Küllap ma pääsen
Tundlikuna on maailm hoopis teistsuguste và .....
Kuula kevadet
Ilm nüüd nutujoru ajab,
märjad on kõik teed ja rajad,
jääpurikad kõik on vees,
üleni, üleni pisaratekees.
Lumememmede kaabulotte
nirisev ojakene veab,
kellukad kõik lumehangest,
välja pistnud oma pead.
Kevad on nii imeline,
kevad kuulamise aeg.
Kevad põue poeb nüüd sulle,
kingib rõõmu iga päev!
Lihtsalt kuula
Kuula hääli
Mis ümber sul kostuvad
Meenuta mälestusi
Mis vähehaaval kustuvad
Mõista unistusi
Mis sügaval sinus elavad
Takista mõtteid
Mis rõõmu sinust neelavad
Väärtusta neid
Kes alati sinust hoolivad
Hinda neid
Kes mustast päikese voolivad
Ära kunagi loobi
Nendest mälestusi tulle
Meenuta neid
Kes kallid on sulle
Oleme lihtsalt
Oled sa rääkinud
viimastel aegadel
oma hingehoidjaga
Ei- miks mina
mul pole vaja
mina olen ehtne eesti mees
Aga mis sinu vabandus on?
Ah et sugude võrdsus
Paneme siis oma pead
üheskoos soojale rannale
üheskoos kaevatud auku
Kraabime peale
kõige tagumiste jalgadega
paraja kuhja alateadvust
ja lihtsalt oleme
Me ei pea rääkima
me ei pea kuulama
ei teineteist ega ka kedagi kolmandat
Ei pea mõtlema
kuidas olla ja elada
Kas käitume õigesti või valesti
ja mida sellest kõigest teised arvavad
Oleme lihtsalt koos
omaenda kätega enesele kaevatud augus
mit .....
üks ilus mõte
suve soojad vihmad
pesevad marjatarnadelt sõidutee tolmu
töötegijate palgeilt soolase higi
pargipinkidelt jäätiseplekid
katusekamber kui seitsmes taevas
kus kuulata vihmapiiskade tormakat kohtumist katuseplekiga
on tunne et nii jääbki
ja ei ole siin maailmas rohkem halba
kui see suvekleidi vettinud saba
laperdamas vastu sääri
sajaga kui sajus üle õue jooksid
et võtta vastu see vihma poolt kingitud jõudehetk
elu võimas hurm
ei usugi kui päike
nõnda kuldselt päeva
voolab igat lehte
lille joodab taeva all
on kevad elu võimas
hurm et ilmas võimalik
on surm ilm ise
üleni vaid katki hetki
leinav üksnes kurb
pühapäev
kui vähe vajab
inimene et olla õnnelik
kuulata talv otsa
jääs kinni olnud
lainete loksumist
vastu paadi serva
päikese voolamist
soontes hõõguma
verre
kure nokaplaginat
vana haava otsas
oma pessa jõudes
ammu seda niimoodi
endasse pole ahmind
kui hommik .....
Minu uni
Unes punusin võililledest pärga,
nii ilus oli kollase vaiba peal olla,
liblikad lendasid siia ja sinna,
mesimumm mett mesitarru vinnas.
Hõbedane ojakene aina voolas,
oja vulinat linnukene oksal kuulas,
päikene kuldseid kiiri samblasülle pillas-,
Minu uni sai õnne ja armastust täis.
Kevad
Linnud laulavad,
päike paistab,
sinilill mullast on sirgunud,
märtsikell ammu suureks on virgunud.
Ma istun terrassil,
imetlen kassi,
musta kassi kes peesitab,
putukaid enda juurde meelitab.
Vankris magab beebi,
kuulab kraavivee vulinat,
mis saaks parem olla veelgi,
kui äkitselt kuulda suminat,
kevade vaikset
kuminat.
Veetlevas kevades
Tunda on maheda tuule silitust,
tuulesuu õrna puudutust põsele,
olla looduse kui armsama, embuses,
kuulata linnulaulu kui lembeluulet.
Kevad õrnalt, mis kui armastus
tuksleb südames,
voolab kui vulisev ojake,
kõigis mu tunnetes ja mõtetes,
läbinisti olen veetlevas kevades.
Hinge nutt
Vahel on hea kurbust tunda,
oma hinge nuttu kuulata.
Laskmata pisaratel pääseda valla,
lasen hingel rahus nutta,
minna läbi tunnete
sügavale südame.
Igal meist on oma kurbus,
on oma hinge nutt.
Eluga kaasas käivad ikka,
südamerõõmud ja hinge nutt.
Hommikul
Hommikul ärgates,
päikest märgates,
linnulaulu kuulates,
ilma vaadates,
mul rõõmsaks muutub meel.
Soov mul oleks alati
ärgata päikeses, linnulaulus
ja sooja ilma sees.,
et rahu oleks hinges ja südames.
Kevad imeline
kõike seda teeb,
kevadet tunda on ja näha,
kogu ilma sees.
Kägu "kuk-ku"
Kägu kukub kuusikus,
kaasiku ja tammikus.
Käo kukkumise kaja
kõrvus mul on kogu aja.
"kuk-ku", "kuk-ku"...
Mets on hingel püha,
seal olla hea,
kui rahu ja vaikust tahad.
Kevad kutsub metsateele
ilu nautima,
tasast metsamühinat kuulama-
Mets alles jääb ja kägugi
"kuk-ku", "kuk-ku" kukkuma.
