Sõnale kuula leiti 434 luuletust
Käes on aeg
Käes on aeg vaadata
sügislehtede mängu,
kuulata, milline imeline kõla neil,
kui oksalt alla nad liuglevad.
Tuules sinna- tänna veerevad,
õhus õrnas keerlevad.
Loodus pakub palju ilu ja võlu,
üht pisikest hetke, mis hinge rõõmustab.
See ilus hetk jääb kauaks kestma,
kauaks püsima südame peal.
Sügis, kallis oled mulle ikka,
kõik minu tunded ja mõtted on sinu peal.
Sul kuhjaga tasutud saab
Alati tuled mul vastu,
soe naeratus suul.
Alati kuulad mu juttu
ei pööra tähelepa.
nu muul.
Alati vahetad mu mure, mis nii suur,
enda rõõmu vastu.
Alati oled kohal, õigel ajal just,
mu kannatuste rajal
Sa mul eal ei näita ust.
Alati Sind tänan
ja südames meeles pean,
kõik hea, mis oled teinud,
Sul kuhjaga tasutud saab.
Sügis teel
Ikka kaunis sügis kutsub,
kutsub looduse rüppesse.
Kooliteel ei enam püsi,
kihk on minna hüppesse.
Meelitavalt päike piilub,
mahe tuul mul silitab pead.
Lõbus linnukene oksal siristab,
ma sootuks koolitee unustan.
Täna löön ma kõigel käega,
kuulan sügise kutset ma.
Arvan, olen teel ma õigel,
näpistan veidi aega ma,
et olla koos kauni sügisega.
Millal siis veel,
kui mitte nüüd,
see on kauni sügise hüüd!
Lahke süda
Süda on Sul nõnda lahke.
armastust voolab aina juurde.
Sul võime on südamega kuulata,
nukra hinge sisse pugeda
ja mõtteid kurbi lugeda.
Aitäh. et oskad südamega kuulata ja hingega vaadata.
Vaadata, kuis sügis poeb mul sisse,
muudab rahutuks meele
ja paneb kurvalt mõtlema.
Ainult Sina
oskad mu kurbi mõtteid ohjata
ja pisaraid kui vihmapiisku
mu põsilt noppida.
Sügisel on ikka rõõm ja valu korraga.
Kohvilauas
Kallis räägi, mis Su südant vaevab?
Räägime kõik asjad lahti.
Kallis räägi kõigest, mida oled teinud?
Räägime kõik asjad lahti.
Kallis, meil ühine on elu, elurõõm ja valu.
Räägime kõik asjad lahti.
Kallis, aus meel ja aus keel
hoiavad meid kokku.
Räägime kõik asjad lahti.
Räägime...
Sisikonna ümberpöörd*
Sartre "Iiveldus" mu päevades
sisikonda tormiks kiskuv vaev
et saada lahti mürgitatud isiksusest,
keda pole kellelegi vaja
Oota, vaata ja uuri
oma värskelt pressitud sõstra mahla taustal
kuulamaks vanu meloodiaid,
mis viivad sind hetkedesse,
kus said olla emotsionaalselt vaba,
lõpuks kodus
iseenda tunnete südamikus
pole vahet,
kas sureme täna, eile ja homme
kahetsus või igatsus
nagu tõrvatilk mu kullases
mesises hingepütis
jääb alatiseks meenutama
neid hetki, mida justkui tuulelohena lennutades
iial kätte ei saanud
ja kui silmad sulgen,
näen seda film .....
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
Sügis kipub hinge tulema
Vaata selle sügise kuldset ilu,
kuula, kuidas puudelt lehed
kõlinal alla langevad,
tunneta selle sügise võlu avatud silmil,
lase südamesse pugeda.
Lase sügis enda südamesse pugeda
ja hinge hella elama,
siis tunned ennastki elavana.
Lase tunnetel lasta end puudutada,
meeleolul kõigutada,
rahul vaiksel suigutada.
Jah, sügis mõtteis on mul juba,
kuigi suve armastan ma väga.
Ju siis tormile kisub meel,
nõnda on tunne sügise eel.
Haydni „ Lahkumissümfooniat “ kuulates
seda suve enam iial
ei tule tagasi neid lilli ja pilvi
puhtevärskeid hommikuid
täis loojangut õhtuid
taeva alust pilgeni täitnud
õitsemist suurt
pikk hüvastijätt ootamas
ees iga astriga aias õunaga
puul kokku pigistan suu
et sa ei näeks
kuidas hinges vallandub
karje valu lämmatav nuuks
Sa suudad veel
Istun aknalual,
mõtes lilled ta haual.
Ma ei taha sind kaotada,
tahan sind armastada.
Ära ütle, et see hüvastijätusuudlus,
istu minuga männisalus.
Ära mine, sa suudad veel,
oled kõigest eksinud eluteel.
Kuulen su hingetõmbeid,
kuula mu lauseid.
Armastan sind,
nagu sina mind.
Kuuvalge öö
Sa vaata kallim, kuidas kuu särab,
sel vaiksel pimedal ööl.
Ja tähti pillutab tähistaevas,
süda nii armunult, armunult lööb.
Kuu naeratab meile
ja pimedust pole
ei ole meil lootusetust hingede peal.
Olla koos lõpmata, lõpmata tore,
armutuluke vilkumas silmade sees.
Sa kuula kallim seda öö ohet,
mis armunutele nii tuttavlik on.
Kas mäletad aega, mil üheks saime
ühel ilusal, ilusal kuuvalgel ööl.
Sinu silmi ei tohtinud vaadata
Sinu silmi ei tohtinud vaadata
ometi vaatasin
sinu pilku ei osanud oodata
siiski vist ootasin
Sinu ootuses võinuks ma elada
ent ei elanud
sinu ellu ma tahtnuks end võluda
kuid ei võlunud
Sinu võlus sa võinuks mind soovida
mina soovisin
sinu sooviks võis olla mind proovida
lihtsalt proovisid
Sinu proovisin endale keelata
sina keelasid
sinu keeldu ei suutnud ma kuulata
ometi kuulasin
Sinu kuulmisest vaid võisin joobuda
olin joobunud
sinu joobes võis kõigest muust loobuda
olid loobunud
Sinu loobudes armastust alata
juba alanud
sinu võisin veel südames sa .....
Hinded viimast korda paika
Jaanipäev siin, aga mehepojal vaev
sest ära seilab tuleviku laev
nimelt "Karjäär ja raha"
ja see teeb väga palju paha;
põrus gümnaasiumis hinnetega
pole sama elu tal teistega
bioloogia eksamis hinne O
lõhkeb hinges murede mull;
peagi peol kohtus uuesti õpsiga
kellel pole midagi viga
naudib suve ja näeb õpilast
kellel vaja pääseda võlast;
oma jutust õpsile pihib
"altkäemaksuga" kooli lõppu sihib
õps siis võttis nolgi avalikusest
ja pajatab elutõest tarkusest
"naine tahab mõistliku meest
lükkan püksikud eest
ja sina kuulad minu sõna
mitte ajad e .....