Sõnale kuulan leiti 69 luuletust (top)
Istmed
Kuidas jõudsin siia
Kus ma olen hetkel
Olen hetkel
Maaliinibussi tagaistmel
Vastasistme seljatoele
On kirjutatud
Markeriga
Taavi on munn
Nätse leidsin ka
Istme alt
Ja sosinad
Kuulen
Vastasistmel istujalt
Kui kuulan
Hoolega
Ja iste
Kus ise istun
On punane
Veidi katkise istmekattega
Ja siia istmele on kirjutatud
Mina olen munn
Mina kirjutasin selle
Markeriga
Siia
Istmele
Kus ise istun
Kevad
Sulas lumi,
masendusest saavad üle puud,
rohelus ja soojakraadid,
minu naerusuu.
Ei rivist välja suuda viia
seda tormituul,
ei öine jahedam õhk,
tõmblev alahuul
ja nõme naaber,
las ajab oma jonni väikest.
Kuulan muusikat
ja naudin rõdul päikest.
Kevad hinge rõõmu toob,
tärkab elu-huvi.
Läheb paremaks kõik
ja lõpuks saabub suvi.
Crickle K susserdamine
Hommikusöögiks suubusin tanklasse
kus täna sõbrapäeva matkimine
sain kohvi, esimesena järjekorda sisse
toimunud kliendiga venimine;
mindki võttis vastu naine
keda enne näinud polnud
see päev eriline ebamaine
ta säravalt naeratanud;
"sõbralt - sõbrale" tehing
teed võõrale kohvi välja
ei mõistnud mis on see ring
see süvendanud mu nälja;
sest susserdamine segadusse ajas
mingi kohvi välja tegemine teistele
millega firma raha teenida vajas
mil, pidi tasuta kohvi niigi olema mulle;
sai valida, kas ei tee nii
tädi manipulatsioon viisakusest
kestis ja os .....
Lahke meel
Lahkelt naeratan Sul ma,
hommik kaunis võib alata,
päeva juurde rõõmu toon,
rõõmsa meeleolu loon.
Lahkelt jagan sõnu häid,
kuulan, kuis Sul käsi käib,
mures oleksin Sul toeks,
südamlikke luuletusi ette Sul loeks.
Kui on lahkus südames,
ilu kõigis mõtetes,
siis on rõõmu elades,
igas hetkes viibides.
Minu emps on õpetaja
Minu emps on õpetaja,
hakkan kooli lõpetama.
Varsti Eluülikooli ma
vapralt hakkan astuma.
Elu ongi üks suur kool,
algul koolikotti tarkust topid,
siis õpetaja õpetusi
eluteele kaasa nopid.
Minu emps on õpetaja,
austusega kuulan teda.
Paljud leidnud õige raja,
minu emps on õpetaja.
Nagu sõnajalaõis
Olen nagu mees kuult
minu soovid täituvad suult
kõik see juhtus Jaanipäeval
kui kohtasin sind lõbusõidul laeval;
su pilk jõel püüdis mind ja ei saa eirata
pole pühadel ilu ühegi sõnajalaõieta
tema kutsung on mulle see lüke
mis veel kuumem kui jaanilõke;
sa oled nagu sõnajalaõis
saatus meid kokku püüda võis
olen valgus taevast sind hoidmas
sinuga samat energiat tundmas;
ja ta ütles (refr):
"kui ma kuulen siinu häält
oled mees, kes püüdnud minu poolt
kui vaatan su silma ja kuulan
siis mees kuult on see, kellele sulan
tee mu pühad võim .....
Katkised poolused.
Taas mu tunded riivavad mu südant
olen su iha küüsis kui haavatav jänes
õrnalt eemale hoides, mõtlen sinule
tehes seda viga, korrates aina rohkem.
Süda ja mõistus teavad et ei tohi,
kuid mu kaks poolust,
rebivad end lahti teineteisest,
minnes ja tehes vastastikuseid tegusi
Taas lähen kaasa poolega, kes
igatsedes, lootes ja unistades
su head süda, hinge ning
olemust tahab.
Teist ma vaevu kuulan, mõistusega ma tean,
et tal on õigust, kuid süda ihkab sind, mu kallis
Olen sind tahtnud algusest peale
kuid enne viimast võitlust ma sinust ei loobu veel.
Igavene paradiis
Ühel päeval kui ma suplen rahas,
olen rahuldatud ja elu poolt omaks võetud -
õigesti elajate nimekirja kantud -
astun hommikukohviga oma ehitusvigadeta terrassile,
jalad lääpa tallamata tuhvlites,
aukudeta aura lajatamas vastu õuekase oksi.
Vastan laste kõnedele sealt terrassilt, kes helistavad selleks, et öelda,
et olen neid õigesti kasvatanud ja alati ära kuulanud
ja et nad suplevad rahas
ja on elu poolt omaks võetud.
Ilma parasiitideta kass tuleb gurmee-einet lakkuma
ja ma teen talle oma sõrmustatud käega pai.
Ta on korrektselt vaktsineeritud ja
õigeaegselt kastr .....
Mõtted, mõtted
Kevadlindu, suvilindu,
sügislindu, talilindu....
Kes neist liialt laulab?
Minu süda on nõnda kurb
ja hing mul liialt nutab.
Lennata mul pole jaksu
kallist kodust eemale.
Kuulan kaminas puudepraksu....
Koduõues siblivad kanad.
Äkki kuulen võõrast sammu,
lahti on jäänud koduvärav.
Elu pikk mul elatud
ei hirm teda võta...
Leek tõuseb kaminast taevani,
sinna kord hingki
järele jõuab...
nädal
mida ma kyll otsin
kuhu ma kyll pyrin
õhust ei saa kulda
ja tyhjast see ei alga
päevast päeva
aina maha jään ma
tahaks näha veidi vaeva
et saada kätte vähemaltki midagi
yyratust rahataevast
päevast päeva
kuulan teisi,
et ennast tappa
nad ei näinud vaeva
aga ikka juurde annan neile seda aega
minu omast, mida raiskan
aga äkki nyyd?
Äkki siit?
Äkki uus leht
Paljastab kõike ja räägib edasi
Või jään ma?
Aina sedasi…
-Reijo Roos-
2019
Kodu, kallis, kodu...
Vahel loendan linde kokku,
kui miskit pole teha.
Jagan gruppidesse,
jälgin maandumise rada.
Piilun pesapaikadesse,
kuulan jutuvada.
Küll see linnulaul on armas,
nii kaunilt siristavad!
Näe, seal on rõngastatud linnud!
Kolm on kokku neid,
teevad kõige rohkem kära,
kuis küll tänan neid.
Veidi mõtteisse siis vajun,
kummaline tunne südames-.
Ainukene kallis paik maailmas on kodu,
kodu, kuhu tahaks alati tagasi.
Sinu nähtavus
Oktoober ei anna rahu
kui kestab endiselt missioon
puhanud päevi ei mahu
seal, kus sõjatsoon;
viinakuu öine taevas
on oranž nagu põrgus
valgus pilvede taga leegitsemas
surm tiibadega kõrgus;
tähelepanek on kõige alguses
kuna vaenlane su tuld näeb
liugleb ta igas suuruses
pommi kukutada ahvatleb;
sinu nähtavus hukku põhjustas
jörgmises asulas lendab tina
president ju peitmist soovitas
ning teda ei kuulanud sina...
armunud
tulla võid rahulikult mu juurde
ma ei karju, ma ei lõhu, ma ei hammusta
kuulan su muret, naerame koos
vaikuses räägivad pilgud
kui aju lülitab ennast välja
ja süda hakkab tööle
siis on see ajule puhkepaus
olla armastuses
olla taas tänus
tänujoovastuses
ja armunud
teismelisena
tahan praegu oma lõua
Su kurguauku panna
seal õrnuseni
välja end tihkuda
hing oleks tühi seest
valu nõnda ei kriibiks
nüüd närin patja
kuulan tuult ja vihma
lae peal krabistavaid hiiri
vaata kuidas ma püüan
peoga seinalt
Sulle päikese kiiri
neid märjaks pillin
sellest valust kiljun
Kurbus
Miks lasen kurba muusikat oma südamesse,
meelega,
kuigi tean, et süda kurvastusest võib lõhkeda,
aga ma kuulan ja piinan oma südant edasi,
mul hea on sedasi.
Tunnen, kuidas südames voolavad veed,
otsides väljapääsu teed.
Nutan enese sisse,
otse oma südamesse,
hoian pisaraid tagasi,
vahest parem on sedasi.