Sõnale kuulan leiti 69 luuletust
Räsitud
Olen tulnud pika tee,
Olen tulnud läbi tule-vee,
Võidelnud ja üle elanud kõik see tee!
Võibolla istuks ja teeks ühe rohelise tee...
Vedanud ma olen taaka,
Ei kuulanud ma ühtki tarka,
Kuidas saab siis kuulata, kui süda käsib teisiti?
Oh see rinnus tuksuv asi, poleks Sind, oleks elu lill!
Siiski, võtan ühe viski ja põrutan otse orbiiti,
Kust edasi läheb elu normaalsesse biiti.
Kus minevik on minevik,
Ja tulevik on nagu maagiline videvik!
-Janek V.
"Moment of Peace"
Istun siin, raudteerööbastel,
kus me kunagi sinuga olime.
Mõtlen sellest noil rööbastel,
kui ilus siis veel kõik oli.
Kui meeletult hea mul oli sinuga.
Aga nüüd olen ma siin üksinda.
Sind ei ole enam.
Ja kui ei ole sind, ei ole vaja ka mind.
Panen kõrvaklapid pähe
ja kuulan viimast korda seda laulu.
Laulu, mida tavaliselt koos kuulasime.
Mäletad, kus Hutzkyd koos jooksid...
Ja siis ühtäkki...
laul sai läbi...
nagu meie koosveedetud aegki...
miski pole igavene.
Ma kuulen rongi häält
ja vaatan tagasi.
Rong on suur ja võimas.
Enam pole tagasiteed selt .....
Soojus.
Need üksikud read,
need read on nii üksi.
Ma valvan su und
õues ei saja veel lund.
Kuulan muusikat,
mitte just kõige paremat.
Tea, et kui mind vajad,
olen su selja taga!
Sügis viib kaasa oma kargusega
ja lehed langevad puult.
Külm oma valge valgusega
ei luba meil paotada suud.
kuid siiski,
tahan ma karjuda.
sõnade taha varjuda.
Tahan olla pahane- ei suuda,
kui sa ennast ei muuda!
Oh kallis miks lahkuda tahad?
Jätta leina endast maha.
Sügis on kole ja must,
ta südamest leiad ainult pahandust.
Süüta lõke oma hinges,
põleta kõik pinged.
Vaid üks päev, .....
Katkised poolused.
Taas mu tunded riivavad mu südant
olen su iha küüsis kui haavatav jänes
õrnalt eemale hoides, mõtlen sinule
tehes seda viga, korrates aina rohkem.
Süda ja mõistus teavad et ei tohi,
kuid mu kaks poolust,
rebivad end lahti teineteisest,
minnes ja tehes vastastikuseid tegusi
Taas lähen kaasa poolega, kes
igatsedes, lootes ja unistades
su head süda, hinge ning
olemust tahab.
Teist ma vaevu kuulan, mõistusega ma tean,
et tal on õigust, kuid süda ihkab sind, mu kallis
Olen sind tahtnud algusest peale
kuid enne viimast võitlust ma sinust ei loobu veel.
Valu hinges
Ärkasin öösel üles,
tundsin kahtlast valu hinges,
vasti miskit halba juhtub,
vaatan ja kuulan maailma,
kuid kardetut ei kae ma,
kuid siiski kogesin kardetut.
Kõik, mida ei jõudnud loota veel
ja kõik, mida ei uskunud mu meel,
purunes, just kui klaas, kildudeks.
Läksin välja ning istusin maha,
kadus soov miskit teha,
teiste õnn, mida nägin, oli kui pinnuks silmas.
Tuli mõte, et joon end täis,
kuid MIKS!
kas sellest oleks kasu,
ei kaota ära viin mu hingevalu.
süütan sigareti ja mõttesse vajun,
seesmiselt, nagu loom, karjun
ja küsin?
millega ma selle ära .....