Sõnale kuumus leiti 27 luuletust

Kõik kordub

Päike piilub akna taga,
kuumus tõuseb hooga,
jahutust on varsti vaja
nagu oli toona,
kui ma ventilaatori
siis uue ostsingi,
sõtsin eskalaatoril,
poes palav oligi,

Samas saame näidata
taas kord lastele,
millised me suved ka
tollal olid veel,
kui ka meie väikesed
ja tublid olime,
rohkem välja läksime
ses suvekuumuses.

Tollal polnud telefone,
kus sai mängida,
arvutitest miskit pole
saanud kuulda ka.
Mängisime lihtsalt kulli,
ronisime okstes,
suveaeg nii mööda saigi
aeg see kadus joostes.

Suvi oli kuum nii pikalt
nagu praegu jälle,
mõnele see lõppes k ..... Loe edasi →

Normaalne mehe hõng

Pärast palavat tööpäeva
koju pesuruumi ma tulnud
näen end koorides palju vaeva
sest higile riided kleepunud;

võtan trussad jalast
et saaks munad paljaks
mida hüppan lahti kintsudest
käivad üles - alla naks - naks;

et tuua oma saunariide
siis paljalt toas kõnnin
toimub dušši all ajaviide
vahepeal kodu ära märgistasin;

nii iga pereliige ringi käis
lõhnade peale nina nagu õng
aga see pole mingi hais
vaid normaalne mehe hõng

Muutustes

Sättides sammud päikesesse,
võid leida hoopiski kuu,
sirutades käe äikesesse,
võib tabada Sind tuul,
üllatades tugeva vihmaga,
või pehmete lumehelvestega,
raheteradega, karge külmaga,
tuua kõike, mida luua veel saab.

Kõik elus on muutumas hetkega,
ei Sina seda mõjutada saa,
püüa elada elu sellisena,
et järele jääks Sust´ vaid hea.

- Tarmo Selter -
2022

Maa anub taevast

...maa anub taevast, et see vihmapilvi kallaks,
vihmapilvi kallaks ja vihm maad tallaks,
maad tallaks ja muudkui kallaks...

Ime...

Tundsin sinu puudutust enne,
kui sind silmasin
või situatsioonni hinnata märkasin.
Aru sain, mis toimumas on.
Põsed kuumamas. Enda nime vist ka mitte mäletamas.
Moment, mil taipasin,
et mu kätt leida üritad,
selle sinu poole sirutasin.
Sa hoiad minu kätt,
õrnalt pigistades.
Vaikselt. Ettevaatlikult.
Nihutasin end sulle lähemale.
Sääred, põlved lembelt üksteise küljes,
toetasin oma...
sinu õlale puhkama.
Sära minu sees pulbitsemas.

Heinakuu

Heinakuu värelev kuumus
Metsmaasikate magushullutav lõhn
Toob meelde lapsepõlveraiesmikud
Rammestava päikese
Kihavad sipelgapesad
Väärikad sõnajalapuhmad
Ja veendunud uskumuse –
Nii turvaline ja õnnestav ongi
Maailm
Rampväsinud hallile talvele
Järgneb alati
Iseeneseksolemise aeg –
Üürike Eestimaa suvi

Maren Toom 2005

Tule ja jää kohtumine

Hommik sütitas põlema lõkkes
veidi vettinud hõredad raod.
Päikselt jõudu sai lõhkuda tõkked,
peagi valitses tuline kaos.

Kuumus püüdjana heidutas õhku,
tormas laiali pilvebarjäär.
Külma rahu mere poolt õhkus
kui põrkusid tuli ja jää.

Rüsi stoilisus, leekide rõõm-
duell oli kirglik ja pikk.
Lõpuks ühtisid jäisus ja lõõm-
sealt sai alguse KÄRESTIK.

Tuli

Su otsaette kirjutatud oli
memme musi puudutus
su silmadesse kirjutatud oli
tormihoiatus
su juustesse kui sulavaha nõrgus
päikese kuumusest kullatud sära.

22. juuli

Nii palju mul kingitud on lilli,
nii palju häid õnnesoove,
vohab mu südame peal,
nii palju on päev mul päikest kinkinud,
nii palju rõõmu ses päevas näen.

Lõoke kesal lõõritab,
kägu kuusel kukutab,
korstnal toonekurg plaksutab,
pääsuke sinitaevas tiirutab,
rukkililli pilvist lennutab.

Kuumus täna on küll hull,
kuid mul ei ole tuju null,
Nüüd jooksen kiirelt mereranda,
naudin elu laineharjal,
ujun nagu kala vees,
sünnipäev mul rõõmu teeb.

Elu õpetab

Varsti peab arvestama, et kõik on selgeltnägijad ja kõik
hakkab välja kooruma nagu munast kooruvad tibud,
prõksutades oma koore lahti,
tõde paisub ja paisub nagu maisitera,
mis enam ei kannata kuumuse käes vedeleda.

Ma suren taas,
Sinuga koos
suren taas.

Surma pole olemas,
kuidas muidu ma endiselt elus oleksin?
Teades, mida kõike ma läbi olen elanud,
nüüd ma usun asjadesse,
mida ma ei arvanud, et võivad kunagi nii tõesed olla, aga
nagu öeldakse, elu õpetab.

Elu õpetab ennast ise
ja surm õpetab elu märkama.

Nudistide paradiis

On õudne kuumus õues
igasugu asju on kliimal põues
ühtki häda ei anna häbeneda
sital, kusel ja nüüd avalikult paljaneda;

sellise kuumaga on nudistide paradiis
on ka varjualust kohta, aga mis siis?
sest tervet ilma oleks nagu turbaga köetud
nii paratamatult on riided ära võetud;

palja tilliga jõe veerel kõndida
ning higist keha päiksekreemiga mudida
saab, kui tahad õue tulla ikka
üritustel legaalne teiste paljaste sekka

see sobib ka täna osaliselt

keegi lausub täna
pead tõstes
taevast vaadates
vihmaküpseks saavad
peagi need pilved ülal
kastmaks kurku
odral põllul peenral lillel
nagu põuaga maa
kuumusest pragunenud
on ka mu ilujanus süda

Kuumalaine

Tunda on, kuis kuumus rõhub,
surub vastu pinda.
Puud ja lilled- kõik on janus,
suud küsivad juua.

Kõrvetavalt päike kütab,
ketrab mööda ilma.
Kuumalainetusest pole pääsu,
aeg-ajalt ründab.

Pilvedestki pole juttu,
kõrgub sinitaevas.
Merigi on kuumaks köetud,
kuis lahti saada vaevast.

Suvi

Suvi päiksekullaline,
muru suvelilleline,
Sina särav, naeruline,
täna meile SUVI tuleb.

Suvist ilu täis on metsad,
tuul see kuumust jahutab,
kallimad nüüd kaasa võta,
suveöödes jaluta.

- Tarmo Selter -
2022

avarus oblikais luht silmapiir
kõik teisel pool jõge
veres poisiea piin
ära tahad siit
elu kui vanem õde
midagi ei lausu
käega vaid rehmab
sinnapoole kus asub kaugus

tsüklist „Poisiiga“
1.04.2021

aastaid kulub
enne kui taeva alune
saab äkki katedraaliks
mille ees tänus
olla põlvili maas
sellegi õhtu eest
mida öö juba raamib
hõõgumas kus pilvesöed
loojangu kustuv leek

19.03.
enne päeva ära mine
kui meeli puhtevalgusega
palves pole jootnud
käsi rinnale
selleks risti toonud
siis kui hommik üleni
on täitnud taeva alu ..... Loe edasi →

Suvepessimisti laul

Kes suvel on ju õnnetu,
see aias korjab lilli.

Hoidudes nii puude varju,
otsib muudkui pilvi.

Leides lõpuks suure puu,
ta mõtleb, mida teha.

Suureks läheb naeratus,
kui päike pilve taga!!!

Suvi oli suur ja kuumavôitu,
päike muudkui sillerdas,
siiski sai ta kuumast võitu,
leides oma varju ka.

Kui aga päike vajus alla,
olnud kuskil peituda.

Päike kiired lasi valla
okste alla palavas.

Varju polnud kuskilt enam
võimalik ju otsida.

Päeval oli olnud kenam
suurel aasal, heinamaal.

Suvi oli suur ja kuumavõitu,
päike muudkui sillerdas,
kuumus sai nà ..... Loe edasi →

Südame kaudu...

Öises kuuvalguses pilvede tagant
paistmas tähed, me oleme siin,
kogu maailm me ümber veel magab,
õrnalt kumamas on koidukiir...

Ööd nii pimedad hetkes on tasa,
kuid meie sees süttimas leek,
mis kuumuseks kaht hinge vajab,
kes koos oleks tundmuste sees...

Sinu sära see toob välja päikese,
Sinu naeratus loob linnulaulu,
luues hetked nii suured kui väikesed
meie oma südame kaudu...
südame kaudu...

Kui saabumas koidiku kuma,
on süttimas suur taevakaar,
kahte hinge, mis leekides juba,
paitab päikesekiireke seal...

Sinu sära see toob välja päikese,
Sinu n ..... Loe edasi →

Rudele antakse rõõmu

Rudele antakse rõõmu.
Õrnusele antakse õrn.
Ma ei vaja mitte midagi,
Mul pole kellestki kahju.

Mul on enda pärast natuke kahju,
Vabandust hulkuvate koerte pärast.
See sirge tee
Mind toodi kõrtsi.

Miks sa kirud, kuradid?
Või kas ma polegi selle riigi poeg?
Igaüks meist etturis
Klaasi tema pükste eest.

Vaatan hämaralt aknaid.
Igatsuse ja kuumuse südames.
Leotamine päikese käes leotamine
Tänav on minu ees.

Ja tänaval on poiss räämas.
Õhk on praetud ja kuiv.
Poiss on nii õnnelik
Ja valib oma nina.

Pistma, pistma, mu kallis,
Pange kogu sõrm sinna ..... Loe edasi →

Taevas ja Maa

Suitsune; mu aken on udune;
ununen; kildudeks kukub; puruneb;
Süttib põhjala; vedelen kivist põrandal;
veab, neil kes ei sündinud põdrana;
samblik lõõmamas; tunnen ennast tõprana;
inimeseks olles; iga päevane toodete koorem;
elu mis meenutab prügi kolle; nina püsti;
täitmas tähtsusetuid rolle; muundamas vorme;
õnneks on need unistused kõik meil paberist;
mõtetud mõõtmed edetabelis; kõrbeb kõik..Kõrbeb kõik..
paber millele trükitud valesid; loodud tahe; mille tõttu kardeti;
kaoses nähes nüüdseks ainsat lahendit; miski meis on valesti;
kui kaua veel; kui k ..... Loe edasi →