Sõnale kuunlad leiti 29 luuletust
No ei ole tuju
No ei ole tuju
kui õues kuuske vaatan
tunded pühadele ei suju
mornilt luuletust kirjutan;
kuidas jõule ma ei oota
päkapikule rotilõkse panin
on glögi täis jota
lihtsalt kodus mune sügasin;
mil rahvas kirikust platsile
kuuse ette panevad küünlad palama
aasta jõuluvana ajab end troonile
kutsub lapsi sülle istuma;
mõtlen: "ja siis?"
iga aasta läheb hullemaks
see propageerimise viis
jääb nii kaasa elamist vähemaks;
poleks alates oktoobrist
peale surutud aastalõpu pühi
olgu avalik silm neetud
sest enesetunne on tühi;
küll jälle raiskan aega ja ra .....
Ilus oled advendiaeg
Advendiaeg on ilus ja hea,
teda ikka meeles ma pean.
siis küünlad löövad särama, süda kiirelt põksuma
ja hing täitub rahuga.
Valge lumi advendiaega ilu toob,
ehitud kuusk rõõmsa meeleolu loob,
hingesoppi ootusärevus poeb,
advendiaega kui imelist muinaslugu loed.
Ilus, ilus advendiaeg, meeles ja hinges oled mul kogu aeg.
Sära silma kõigile,
rahu hinge, südame!
2 nädalat tsirkust sai läbi
Võiks minna rekordiraamatusse
selles, kui palju mängida klouni
palju mõtetust draamasse
mida jätkunud ei tea mitme kuuni;
sai punatank ära sealt
kus sümbolina orjusest
tõsteti 4 tunniga sealt
mis sõltus asjatust kaitsest;
ei lilled ja küünlad
sildid ja fanatism
kinni tänapäeva hoiavad
see täielik idiotism;
nii võime öelda:
Eesti rahvas sai mida tahtis
pole vaja muud mõelda
mida narvakas lootis;
kuna vanaraud mitte kuuluma
avaliku kohta aegunud
mõttemaailmaga laiama
kus vabariik kuulutatud;
oleks uus pronksiöö tehtud
saanuks kuulipildurid toodud .....
Keset ööd näen mänglevat taevast
kogu maa on täis ilusaid hümne
ja päikene kiirte sees kümbleb
öötaevas tähtede ümber
kuldkollane kuu kulgeb
virmalised kui säraküünlad
pilluvad praksudes tuld
vikerkaar oma värvidega hiilgab
mänglev taevas jalust mind niidab.
Lillele, tänus
ka mina kord põlvitasin
tüdruku ees
pole kustund tänagi
üleni see leek
hing kauaks jäi haigeks
sellest pohmelusest
vist iial ei saada kaineks
mis sest et enam
nii see ei piina
sai joodud selleks
kauagi viina
põlesid altaril kõrvuti
me küünlad
pilk pilgus kinni
me käsi need süütas
kuis nuttis süda
servadest kui alla voolas
tilkades vaha
jäi suitsema viimaks
Su pihk mu pihku
enam uksel ei otsind
kogemata riivand
Kuusepuu
Igal hommikul,kui ärkan
kuusepuu mind tervitab
Kuusepuu, mis tuppa toodud
külmal talvel käredal
Kuusel ehteid pole palju
mõned küünlad säravad
Klaasist tehtud valged linnud
okste vahelt piiluvad
Pole üksi ükski tuba,
sel imekaunil jõuluaal
Ükskõik,kui väike on su tuba,
kuusepuust nüüd rõõmu saad!
?
Ma hõõgun, leegitsen kui süsi...
Mu keha palavikus näed,
Must pime öö!
Su pikad sõrmed - mustad käed
Mu ümber löö,
Mind võia, süüta ohvrileegiks
Hing kanna jumalate joogiks...
Ei muud kui õnnistust ma Sinult küsi,
Must pime öö!
Las' saavad patuks kehasunnid
Ja elavaks öö surnud tunnid,
Oh tule, naine, süüta põlema
Ka Sina oma keha küünlad.
Löö lahti hiiglajuuste koonlad,
Nad laota üle meie mõlema!...
Nii tagasi meid paradiisi viivad
Siidpehmed öised kotkatiivad...
Jääb mõne hetke mõistatuslik ilu
Jääb mõne hetke mõistatuslik ilu
me hinge kumendama ka veel siis,
kui kõik on kadund. Meeleheite ringid
järk-järgult kaovad tumenevas vees.
Ei tea, miks tookord tõrjusin
Su kingid.
Siis küünlad põlesid, siis loitis pidu
all lumelummuse kristallpalees...
Nüüd, lugedes Su vaikseid
nappe ridu,
ma kummardan
Su kauniduse ees.
Õhtute kollane tolm
Elu on lakkamatu laskmine viivudeks vilksatavaisse
liikuvate juhuste märklaudadesse.
Lastakse muidugi uljalt.
Enamasti lastakse mööda.
Sagedasti lastakse iseenese südamesse.
Kaugume selle juurest, mis oli.
Juurest ja varrest ja õisikust.
Põgeneme selle eest, mida ei saa vältida.
Väriseme selle ihas, mida ei saanud olla.
Elame selle poole, mis alatasa peab olemisest mööda
sündima kellegi kirgastunud kujutelmis.
Kiiresti! Kiiresti! Kiiresti!
Kuhu siis ruttad ka, rahutu rahvas?
Kurat teab, eks pärast näe, praegu pole aega aru pidada!
Ja miks sina siis veel seisad, keerutades eilse lo .....
Ma ootan sind
Ma ootan sind millal sa tuled
ma ootan mu süda on kaetud
närveerin ja kõnnin ja sätin
laudlinasid lilli ja toole
Ma ootan sind millal sa tuled
suu kuivab lõug siledaks aetud
oh kuulen ju kellegi kolinat
mis pettumus kassiraisk esikus
Ma ootan sind millal sa tuled
sõrmeotsteni elektriga laetud
sul läheb veel veidike aega
läbi poest ehk kingitus osta
Ma ootan sind millal sa tuled
aju keeldub kuid süda teab jäetud
süütan küünlad ja tordi ja maja
põrgu- mis sinul on minust
Ma ootan sind millal sa tuled
ehkki tule ja tuhaga maetud
sind ei tule su asemel sà .....
Jääs karastunud
Kas tunned kummitavat kohalolu?
25. märts tähendab vastuolu
kalendrist iga aasta seda näha
märgitud päev, mil tehti meile paha;
inimlikkust NSVL ära visanud
kaugel idas süütutele põrgu loodud
kuid ajalugu pole unustanud
kes ellu jääb, see jääs karastunud;
ning seda mäletust ei saa keelata
ja Siberi muld kedagi igavesti ei mata
küüdititatute elud ammu kustunud
aga nende nimed pole kadunud;
paneme põlema küünlad
mälestuseks löövad kellad
22 tuhat ära kadus
aga täna õhtuks nad tagasi kodus
igavesed jõulud
täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.
täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.
kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.
täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.
igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -
leidmaks õiget õrnas eleegias.
täna ennas .....
metsamajake
põgeneme eemale nädalavahetuseks linnakärast
kaugele vihmastest ja sombustest sügisilmadest
pakime kohvrid... sõidame kaugele siit ära
pimeduses helkimas vaid autotulede silmad.
pool tunnikest jäänud kui tuleb keerata
tuttav on see liivast auklik teerajake
rohtu kasvanud läbi metsa looklev rada
üle künka.. juba paistab armas majake.
avades ukse tungib ninna hubane lõhn
nurgas seisab väikene kollane pliit
soojaks muutub seda küttes toas õhk
prõksub südantliigutavalt elus tuli.
valmistad tassi aurava piparmünditee
voodisse kerra teki alla poed pärast
ka .....
süüdatud küünlad
küünlad süüdatud igas majas
aknast kumab nende kuldne valgus -
on jälle pühad...
lumi krudiseb helvesteks ajas
mil saabub malbe valge rahu algus -
külmus üha
enam öös
kaunistanud kristallidega jõulud
virmalistega ehtinud inimhinged
armastus ühes
imes ühtselt
kinkinud silmadesse elu lihtsuse võlud
on iga elusolendi habras taevalik ingel.
meelmäng
mis edasi
kui vaatad tagasi
kui polnud kõhtu veel
ja kiilaspead
kui polnud mõtteid
arglikke
võltsvagasid
ei teadmisi
mis nüüdseks tead
kui kustutad
kõik küünlad õhtu eel
et näha pimedust
mis põletab
süütab tuletõkkeid
musta ratsu teel
kes üht-teist
siiski
kehas mäletab
käib stardipauk
sa valmilt teiste seas
kel meeles ainult
sõit
ja võit
jääb märkamata
lekkiv hingeauk
sest veri tuksub
ainult peas
sait vaadatud
saab tühjus koha
no ära imesta
tribüüni esireas
ei tõuse tuhast enam
ükski toll
mis teha peremees
seks mängud p .....
