Sõnale kuunlad leiti 36 luuletust (top)
Jõulude ootus
Kuskil põhjapõdrad käivad,
säraküünlad sarvedel.
Tähed kõlisevat näivad
või ehk laulab aisakell.
Päkapikud pakke teevad,
peagi täis saab kingikott.
Tanguvorstid pajas keevad,
aurab hapukapsa pott.
Valmis seab end jõuluvana
kuuselõhnas, valgusjoas.
Varsti tunneb sedasama
jõululõhna meie toas.
EI
EI - mul pole kuuske üleval
kui, siis ainult ahju kütta
naabril niigi 1 saadaval
öösel ta kodust saab ära võtta;
EI - mul pole tulesi
see mõtetu raha raiskamine
kergelt purunevalt imepisikesi
tükke põrandal, toimub koristamine;
EI - ei saa istuda toas valgelt
ei suuda arvetega võidelda
panen pihta küünlad kalmistult
sest "ei" pole surnu osanud öelda;
EI - mul pole hea olla
käin õnnetult kuluvate asjadega ringi
pole pappi, ei saa jõuluvana tulla
1 paar riietega igal pool käingi;
EI - ma ei tunne end hubaselt
kütan vanat ahju, hingan vingu
elan vaeselt .....
Kuusepuu
Igal hommikul,kui ärkan
kuusepuu mind tervitab
Kuusepuu, mis tuppa toodud
külmal talvel käredal
Kuusel ehteid pole palju
mõned küünlad säravad
Klaasist tehtud valged linnud
okste vahelt piiluvad
Pole üksi ükski tuba,
sel imekaunil jõuluaal
Ükskõik,kui väike on su tuba,
kuusepuust nüüd rõõmu saad!
Ilus oled advendiaeg
Advendiaeg on ilus ja hea,
teda ikka meeles ma pean.
siis küünlad löövad särama, süda kiirelt põksuma
ja hing täitub rahuga.
Valge lumi advendiaega ilu toob,
ehitud kuusk rõõmsa meeleolu loob,
hingesoppi ootusärevus poeb,
advendiaega kui imelist muinaslugu loed.
Ilus, ilus advendiaeg, meeles ja hinges oled mul kogu aeg.
Sära silma kõigile,
rahu hinge, südame!
No ei ole tuju
No ei ole tuju
kui õues kuuske vaatan
tunded pühadele ei suju
mornilt luuletust kirjutan;
kuidas jõule ma ei oota
päkapikule rotilõkse panin
on glögi täis jota
lihtsalt kodus mune sügasin;
mil rahvas kirikust platsile
kuuse ette panevad küünlad palama
aasta jõuluvana ajab end troonile
kutsub lapsi sülle istuma;
mõtlen: "ja siis?"
iga aasta läheb hullemaks
see propageerimise viis
jääb nii kaasa elamist vähemaks;
poleks alates oktoobrist
peale surutud aastalõpu pühi
olgu avalik silm neetud
sest enesetunne on tühi;
küll jälle raiskan aega ja ra .....
Sõbrapäeva tuluke
No vaata seda tulukest,
mis vilgub sõbra silmades!
Jälle jõulutundeis maa,
sõbra silmad kui küünlad säravad,
süda õnnel rõõmustab,
hing rahul on, ei kurvasta.
Jätkugu seda õnnesära silmisse
ja südameisse,
et ei iial kustuks ära
see armastust täis tuluke!
Mängu lõpp
Meid on tabanud ülestunnistus,
Usu, siirus on ainuke väljapääs,
Peame sihkama läbi puhaste läätsede,
Kas õnn või valu ootab meid künnisel?
Läksime sinuga ootamatult lahku,
Tõtt eitasid sa, ma rääkisin mõistu,
Tunded üksteise vastu on tahkunud,
Ning suunad enam ei ristu...
Ühine aeg teisenes küündimatuks,
Võiks aga õitseda, kui läheks kõik teisiti,
Kustusid rõõmu isikustanud küünlad,
Ometi kunagi oleme naudelnud reisi,
Meie mängu lõpuni välja viinud süü,
On leidumas mitte mõlemas meis,
Peaksime üksteist küsima – „Mis nüüd?“,
Tundub, .....
Lillele, tänus
ka mina kord põlvitasin
tüdruku ees
pole kustund tänagi
üleni see leek
hing kauaks jäi haigeks
sellest pohmelusest
vist iial ei saada kaineks
mis sest et enam
nii see ei piina
sai joodud selleks
kauagi viina
põlesid altaril kõrvuti
me küünlad
pilk pilgus kinni
me käsi need süütas
kuis nuttis süda
servadest kui alla voolas
tilkades vaha
jäi suitsema viimaks
Su pihk mu pihku
enam uksel ei otsind
kogemata riivand
2 nädalat tsirkust sai läbi
Võiks minna rekordiraamatusse
selles, kui palju mängida klouni
palju mõtetust draamasse
mida jätkunud ei tea mitme kuuni;
sai punatank ära sealt
kus sümbolina orjusest
tõsteti 4 tunniga sealt
mis sõltus asjatust kaitsest;
ei lilled ja küünlad
sildid ja fanatism
kinni tänapäeva hoiavad
see täielik idiotism;
nii võime öelda:
Eesti rahvas sai mida tahtis
pole vaja muud mõelda
mida narvakas lootis;
kuna vanaraud mitte kuuluma
avaliku kohta aegunud
mõttemaailmaga laiama
kus vabariik kuulutatud;
oleks uus pronksiöö tehtud
saanuks kuulipildurid toodud .....
Jõulyaeg tõttab
Üha ligemale jõuluaeg tõttab,
üksinda kurvastama hakkan.
Taevainglid kaasa viisid minu kaasa,
vaid lein käib minuga kaasas.
Süttimas on jõulutuled südame all,
inglikoorid laulma hakkavad hingekeelte peal.
Taevas tähed põlema hakkavad kui küünlaleegid,
kustutada ei suuda keegi.
Kultuurišokk
Läks õue üle linna
ja nii päeval ja pimedas
võttis mu pilgu sinna
kuidas kuusk endiselt helendas;
no, misasja te teete, värdjad
üle - eelmine nädal pidanud
võtma tuled, päkapikud ja küünlad
kooli ees, kodudes ja ka näinud;
et linnaplatsil seisab roheline
haljaste okstega, lumine ja särav
kuju, mis nüüd ebadavaline
aga uus kuu on kõike määrav;
küllap taak on seal
kus on eelmise kuu märk
mul kultuurišokk peal
kui toimub nii sitt värk;
nahhui toimub, ma küsin
pidanud ammu ahju ajama
sellega nii arvasin
et peab ise pihta hakkama;
kes see debiil .....
Karjatas
Mu südames karjatas
mäekingul midagi keegi kes hea
kas minu südamelambaid
või midagi sellist et kätte sain
mina ei tea
Olin oodanud ammu et tuleb
ta süütab mu vääritud küünlad
Mäng on nii ilus et hetke ei kõhkle
viipan ning vajutan pöidlad
Kaevume üksteise silmisse üksteise ihusse
üksteise hinge kui mõisa peakaevu
Me veri me elu me bakterid haigused
üheks tõttavad saama tutvudes vaevu
Elu on suurem kui sina ja mina
me teame et kohtume hetkeks vaid lahkudes
sinu kehast jäänd jälg minu asemel- soojus
veel kaua mu südames hõõgub
kindlasti jahtudes .....