Sõnale kuus leiti 399 luuletust
Jõulude ootel
Mul jõuludest on rõõmus meel,
ta ikka hingesoppi poeb veel.
Tunne magus on südamel,
üllatusi ootan pühadel.
Hiirekõrvul kuulatangi juba,
püüan olla rahus ja tasa.
Ahjusuugi ootel on juba,
ootab piparkookide küpsetamiseks luda.
Varakult ehitud kuusepuul
on rõõmu palju jõulukuul.
Suurimaks kingiks oleks jõuludelt see,
et meis kõigis valitseks rahulik meel.
Jõulud on hingele lähedal,
päevad kiiruga lähevad.
Jõulud muudki tulevad,
meeled on nii ärevad.
Süda kutsub
Tule palun jõuluks koju,
niigi lõhkemas mul rind!
Tule kasvõi paljajalu,
ma ei lakka armastamast Sind!
Võin ju Sulle vastu tulla,
tuisuga või tuisuta.
Süda kutsub Sinu juurde,
ütle vaid, kus viibid Sa?
Igal aastal jõuluajal
öötaevas pimedas,
vilgub üks tähekene, mulle särab,
siis tunnen, et oled mul nii lähedal.
Tule palun jõuluks koju!
Leia kodupoole tee!
Ekslend oled laias ilmas,
kas mind mäletadki veel?
Siiski kuusepuu toon tuppa,
ehtimine rõõmu teeb.
Igal riputatud ehtel
üks südamesoov on sees.
Küünlavalgus jõudu annab,
muremõtted eem .....
Advendiaeg
Iga päev mul uus on tunne
uus on rõõm mul südamel.
Advendiaeg poeb sügavale põue,
nukrus kaob kui võluväel.
Küünlavalgus, tähesära,
kuusk on kaunilt ehitud.
Advendiaega mahuvad ära
jõulud, mis on tulekul.
Siis saab topelt rõõmu tunda,
tunda topelt armastust.
Kirikust ei sammu mööda,
advendiaeg annab hingele kosutust.
Jõulud on nii lähedal
Jõulud on nii lähedal,
süda ütleb mul,
rõõm mu hinges askeldab,
tegemist on küll.
Kuusk mul silma pilgutab
igal hommikul,
valgus vastu naeratab,
kuusel sära küll.
Jõuluootus magus on,
rõõm sütitab meelt.
Jõuluaeg on kõikidest ilusam,
ta tulek rõõmu teeb.
Belgia šokoalaad kõrbeb
Euroopas nagu teame, need murjamid
on oma uues kodus parajad kurjamid
pandud jõulukuuski põlema
ja pomme metroosse plahvatama;
siis seekord nende ürgne hüüd
mille üle ka ei tunne süüd
ajas tänavatele pärast võitu Belgia üle nagu rallisõitu;
oleks loogilisem põlema kõik panna
kui saatus skoori Marokole ei anna
aga hoolimata võidust puuduvad vahed
näidates põliselanikele, kes peremehed;
nahhui neil marokolastel vaja teha nii
nende toetust põlisele kodule see ei vii
nagu reeturid nad madalmaades
parastavad kohalikke ringi nussides;
Belgia šokolaad kõrb .....
No ei ole tuju
No ei ole tuju
kui õues kuuske vaatan
tunded pühadele ei suju
mornilt luuletust kirjutan;
kuidas jõule ma ei oota
päkapikule rotilõkse panin
on glögi täis jota
lihtsalt kodus mune sügasin;
mil rahvas kirikust platsile
kuuse ette panevad küünlad palama
aasta jõuluvana ajab end troonile
kutsub lapsi sülle istuma;
mõtlen: "ja siis?"
iga aasta läheb hullemaks
see propageerimise viis
jääb nii kaasa elamist vähemaks;
poleks alates oktoobrist
peale surutud aastalõpu pühi
olgu avalik silm neetud
sest enesetunne on tühi;
küll jälle raiskan aega ja ra .....
Ringkäik talvises metsas
Kuuskedele valgust heidab
taevas valge kahvatu kuu.
Lumised on põllud, aasad,
tulekul on jõulukuu.
Härmatunud oksal istub
punakõhtne leevike,
külmunud pekitükki nokib
väike rasvatihane, kel punuke on tühi veidike.
Metsarada on imeline,
jälgi täis on metsateed.
Kitse jäljed, haavikuemanda jäljed,
hõlpsasti ära tunnen need.
Valge talv end kõikjal näitab,
hea on, kui ta pehmeke.
Lumehelveste õrnas sajus,
ilusad mõtted liuglevad kaugele.
Ilus oled advendiaeg
Advendiaeg on ilus ja hea,
teda ikka meeles ma pean.
siis küünlad löövad särama, süda kiirelt põksuma
ja hing täitub rahuga.
Valge lumi advendiaega ilu toob,
ehitud kuusk rõõmsa meeleolu loob,
hingesoppi ootusärevus poeb,
advendiaega kui imelist muinaslugu loed.
Ilus, ilus advendiaeg, meeles ja hinges oled mul kogu aeg.
Sära silma kõigile,
rahu hinge, südame!
Kuuskümmend üheksa.
kuuskümmend üheksa võib olla poos,
kus oma kallimaga leiad end hoos.
kuuskümmend üheksa võib olla lootus,
nii et võta sihiks üheksakümne kuue ootus.
kuuskümmend üheksa võib olla vaid number
lihtsalt aeg, mida loendab kalender.
kuuskümmend üheksa olgu Sul rõõm,
selle terviseks võtame kõik koos üks sõõm!
---Ando--- 17.11.2022.a.
Olafile. .....
Ei aitäh, töll!
Mul on NII kõrini, et jõule
ärimehed tahtnud ajju toppida
niikuinii neid veel ei tule
saanud vähe movembrit nautida;
sain äsja töölt koju
keegi võõras ukse taha tikkus
selleks oli 1 roju
kes päkapiku kostüümis reklaame pakkus;
käes SELECT, Maxima jne sitta
ütles, et müüb ka ühe kunstkuuse
ja mul pole pükse kätte võtta
ta loll jutt võtab poose;
põhimõtteliselt olen paljana
ja seisab mu maal avalikult
tema võttab olukorda naljana
kui tüütab mind ISIKLIKULT;
ei aitäh, töll!
müügimees siin kodus ajupesuga
sai kannaga pihta tema moll
minu po .....
Väikese päkapiku suured tunded
Nägin päkapikku kuuse taga,
istus seal ja oli vaga.
Habemel kiirgas valge lumi,
hõbedane kuub ulatus põlvedeni.
Ta üle kuldne kuukiir säras,
ja lumetutte täis oli kuusepuu.
Lumehelbed langesid tasa, tasa,
õrnal naerul oli päkapiku suu.
Ei saanud ma kuusest eemale minna,
koos päkapikuga jäin valvama sinna.
Nii hinge läks mul see eriline kuusepuu,
valvama jään teda terve jõulukuu.
EMA
Kõik jõulud ma kingiksin Sulle
ja sära tooks südame peal,
sest nii kallis oled mulle,
nii arma, lahke ja hea.
Su hõbedane juus on nii särav,
Sul elav on naeratus suul
ja pisargi Su palgel särab,
jõuluehteis on kuusepuu.
Istun Su voodiserval,
aknast piilub sisse kuu,
kuugi Su üle valvab,
sel kaunil jõulukuul.
Talveilu
Väljas sajab laia lund
sajab juba terve tund
kogu mets on valges rüüs
talveilu naudin nüüd
Siin ja seal on hõbehärma
vaikus surub ligi maad
lumekapp see aina kallab
ei nüüd lumi otsa saa
Tallan lumist metsarada
jätan jälgi siin ja seal
minu jäljed pole ainsad
valge-pehme lume peal
Mets on ikka olnud püha
püham veel ta jõuluaal'
silmgi aina särab, särab
süda kuusest rõõmu saab
Kõik mõtted mõlguvad jõuludel
Mu õuel sirgub kuusepuu,
selle istutasin ise,
kui väike lapsuke olin veel,
koos üles kasvasime.
Käharpäine kuuseke
mu südant rõõmustab,
ta igihaljas, okkane,
ta hinges sügaval.
Kui saabub kaunis jõuluaeg,
siis ehin teda ma,
kõik oksad katan iluga
ja sära toon säraküünlaga.
Tore, kui lumehelbeid sajab
õrnalt kuuseokstele,
siis minu süda koos kuusepuuga särab-
Kõik mõtted mõlguvad jõuludel.
Wendigo
On lumi maas ja kodus kaugel
ühe potawatomi hõimu naine
väsimus jalgades pingel
ning tunne üha vähem kaine;
eksinud metsa ja nälg tuleb
mõttes see tõde tärkab
kui külma kätte ta siia sureb
siis ikkagi ta üles ärkab;
ainult annab lootust kuusesalus
asula suits ja tuli
pea käib ringi ja kõht valus
ja ta kukub lumme käpuli;
üks kuri vaim üle võtmas
mis ärkab, kui nälg vallutab
wendigo hinge matmas
mil kütt hädalise leiab;
hiljem püstkoda tühjaks tehtud
kui võõrustaja sisse astub
kõik elanikud ära tapetud
ning naine lumehanges istub;
peas .....
Jõulumõtetes
Taevast sajab valget vatti,
kuskil jõuluvana nähti.
Aisakellal ilus kõla,
küünlavalgel kaunis sära.
Ehetes on kuusepuud,
sära jagab kuldne kuu.
Valgust pakub valge lumi,
kaminas praksub lõkketuli.
Kuidas vastu võtta jõule,
pole iial endalt küsinud ma?!
Näen, kuis mõnel kurbus jookseb põue,
kui jõuluaeg tal lähemale saab.
Niiväga tahaksin ma saata
jõulurõõmu nende õue,
et südamed taas rahu saaks
ja ilu lokkaks jõuluaal.
Jõuluootus
Kaunid jõulud teel on juba
särab silm ja särab süda
kuused ootel metsateel
rõõmu juurde tuleb veel
Pilvist maha sajab lumi
sajab õhtust hommikuni
hõbehärma puistab kuu
kauniks muudab jõulukuu
Küünlasära hinge paitab
mured ära viia aitab
kauaks jääb põlema südame-
Nii väga me jõule vajame.