Sõnale kuusk leiti 100 luuletust
Lumehelbekesed nutavad
Lumehelbekesed nutavad,
sest vihmana alla sajavad.
Nende rõõm oleks keerelda,
tasa tantseldes
maa peale langeda,
suureks lumehangeks kuhjuda,
kuuskede päid
lumemütsiga ehtida.
Lumehelbekesed,
oodake veel!
Kaunis jõuluaeg
juba on teel,
siis virmalistest taevas on ere,
kuldne kuu valgemaks saab.
Tähesärana langete maale,
oi,mis rõõm,
sellest küll saab!
Laste jõulutunne
Jõuluvana jõuludel lastele kinke toob,
ema jõuludel lastele soojaid sokke koob.
Jõuludel kuusk toas särab,
varsti kostab toas kära.
Päkapikud aknast sisse hiilivad,
lapsed hommikul sussi sisse piiluvad.
Jõululaupäeval laste kõhud täis,
sest jõuluvana neil külas käis.
Elust Tähtsamad Värvilised Paberid
Kokku pakin, kui lahti lahmin, labakäega litsikas,
nii, et kõrvades vilistas, vihast higistaks, pigistaks;
punasest näost viimsed häälikud; pälvinult;
taevaliku raevu, hüsteerilise naeru, irv hammas hobu;
kes ei saa nüüd kaeru,hoopis terve laengu-vaenu,
agresiivsus mis mind pigem paelub;kui kogu su võltssss...
Könn, viska tikud käest; mängid bensiiniga;
saad kõrvetada; sa ei oska sihtida; molotove;
nahhui su mäss; selle tõttu ei pruugi tulla ju hommne;
Anarhist; kapitalist; vana vitt- Ekonomist; sama deep;
Kui parm immutamas abieluvoodil madratsit;
Alla enamik meis .....
helbeid taevast
Helbed pilvepatjadest liuglemas
nagu esimesed õrnad lumelinnud
inglite sõnumitoojatena lendlemas
sulades malbeks jõulutundeks rinnus.
Kaminas praksumas soojendav tuli
toanurgas kuusk lootuse säraga ehtind
on väiksed päkapiku käed ilusti
keegi salaja kingipakid selle alla sättind
toomaks silmadesse imede lusti.
Langevaid tähti valgumas soovideks
armastust täis on perega olemise aeg
muutudes üleöö eriliseks mälestuseks
hellusega öeldud sõnad ja kallite naer.
Refrään: Süttib sisemuses laterna helk
öös valgust edasi kandev rahu
ime .....
Alati
Laman nõrgana voodis
ja ootan surma saabumist.
Sind nii väga endaga hüvasti jätma ootan,
kuid sina oled ammu juba minust loobunud.
Või õigemini olin mina sulle ei öelnud,
sest kohtasin kedagi teist.
Kedagi, kes vaene polnud,
kedagi, kellel sarmi oli palju olnud
Kuid nüüd laman üksinda ja ootan enda surma
siin näruses vanas haigla palatis ja alasti.
Kuuskümmend aastat siin ilmas piinelnud,
sest raha olen armastusele valinud alati.
Kõige rohkem
Rohkem kui sekundeid kuus,
rohkem kui baktereid suus,
rohkem kui põhjanabal lund,
rohkem kui unematil und,
rohkem kui piiblis sõnu,
rohkem kui orgasmis mõnu,
rohkem kui leekidel kuumust,
rohkem kui koeral truudust,
rohkem kui miljardis numbreid,
rohkem kui naisel tundeid,
rohkem kui hülgel rasva,
rohkem kui peldikus paska,
rohkem kui jänesel argust,
rohkem kui pööripäeval valgust,
rohkem kui öösel pimedust,
rohkem kui limal libedust,
rohkem kui päevalillel seemneid,
rohkem kui grammatikas reegleid,
rohkem kui peeglis peegeldust,
rohkem kui lohutuses leevendust,
.....
Jõulutunne
Lund ei ole, on vaid vesi,
kauplused täis inimesi.
Palju kuuski maha saetud.
Pangakontod tühjaks laetud.
Kommunikatsiooniketid
loonud pühadepaketid,
et kui tõesti pole raha,
kuid laps uut aipäädi tahab,
hinge, mõne tilga vere
eest saab rõõmu pisipere.
Olgem hardad, olgem häpid,
telefonis jõuluäpid.
Venitagem magu välja,
neegrid niikuinii on näljas.
Imeline aeg, mil pime
poodnikki end paksuks imeb.
Kõik on leti taga maksmas,
war is over (happy xmas)!
Talvepuudutus
Kahrutanud maa
Kõrgid kõrkjad
Liikumatud lehed
Valge tardumus üle kõrte
Hallisäbrune taevas
Ikka veel öiselt jahejäine
Keset pilvede ühtsust
Otse ehmatavkollane päikesetera
Kauguste hägus
Kuuskede tumedad nooled
Sihtimas päiksesse
Heinamail vaikne rahu
Leinakaskede peened oksaraod
Tardunult leinavad lehtede minekut
Kesk seda vaikust ja rahu
Külma ja kahu
Kodukollete soojendav suits
Tõuseb laotusse
Maren Toom 1982
Nii
Öö sametkangas õlgadel mul lasub
Kuu kulda pillas juustele
Täna olen kurbuse kuninganna
Valusate mõtete vardjatar
Kuu näib olevat nukker koos minuga
Ta pale kalbena valgustab kuuskede latvu
Vaid tema näib teadvat mu tumedaid mõtteid
Valu valgub minusse ja
Liighatab hämaruse saabudes
Ta, ööloom, on päeval peidus
Argiste mõtete varjus
Pimeduse käed pigistavad südant
Sõnad on ammu surnud
Hiline tund on hinges
Mälestused ei lase minna
Lootusetus kisub seestpoolt krampi
Imeb viimsegi soojuse
Meie jaoks ei jätku enam dimensioone
Lämbun hääletult
Tagasi vaa .....
Jõuluootus
Kuu paistab,
lumi sädeleb,
küünlaleek väreleb.
Nurgas ehitud kuusk,
ootab kingipakke,
hüppaks rõõmust lakke.
Jah, nüüd ma näen,
ootust täis on mu tuba,
rahuaeg on jälle käes.
Unustatud mured, töö.
Aina ketran ja ketran
jutte jõuluööst.
Kuu paistab,
lumi sädeleb,
küünlaleek väreleb.
Jääkuubik
jaah
kell oli täpselt kuuskümmend neli viiskümmend
kui neelati alla
viimane jääkuubik
tunda oli südamelööke
ärevust ja
sekundiseieri tiksumist
siis saabus viimane loosung
mida keegi näha ei tahtnud
sest kõik juba teadsid
mis järgmisena juhtub
pomm
plahvatas
jäises klaasis
klaas läks puruks
pomm
ei plahvatanud enam
ta lasi kildudel oodata
tekitas põnevust
miks neid silte kleebitakse
miks ei lasta elada
mõisatus missugune
mõtlesin
et ootan ka
kuniks torm vaibub
ja ma saan lahkuda
see aga osutus võimatuks sest
keegi ei näinud teisi südamelöö .....