Sõnale külm leiti 810 luuletust
Kättemaks
Külm süda ei rahulda seda,
kes vägistab ja surma loob,
ta jälgi peitmas on kehad,
surm tema hinge rahu toob.
Ta tapab vaid neid, keda julgeb,
hiljem jookseb, kui tugevat veel
kaugelt märkab, on vaid tema hingel
paljud lõppenud elud ta teel.
Ta võib öelda ükskõik, mida tahes,
tema palveid ei kuule, ei näe,
kui lõppeb ta elu, mis vale,
läbi ohvrite kättemaksu käe.
- Tarmo Selter -
2022
Aprillikuu vembud
Aprillikuu nüüd viskab vempe
teeb igasugu tempe
Peidab päikest hoolega
pilve kukil joodeldab
Nalju täis on aprilli suu
ümber paisatud on kuu
Taevatähed vihmapiiskadeks on saanud
kuu taevas kõhnemaks on jäänud
Lilled lumehanges külmetavad
jäised külmanäpud õisi näpistavad
Hõlma alla puhub kõle tuul
ära pööranud on aprillikuu
See reede ...
Isegi hommik minuga julm
sest astusin vasaku jalaga maha
see reede kortsutab kulm
kõigil, kel päev oli paha;
tööl hoidsin kinni paarimehe käest
vee peal oksi koristada
lubasin tõmmata tervest väest
kui saanud ta juba kalastada;
siis läksin nurga taha pilve tõmbama
teised rassisid minuta edasi
hakkasin koogiga matsutama
aga lehma sitt oli see pruun asi;
sugulase kodus kostis kära ja müra
vanemad naist mehele ei lase
hiina restoranis sõi toorest härja türa
ja nüüd ta sellest rase;
töölt koju sõitsin
Repinskile otsa masin kihutab
nii aknast vaatasin
.....
Saadaks (sõja)venelased põrgusse kui neid sinna vaid tahetaks
Mu jumal ei usu ma jõudu
ei usu ma püssi ei tanki
ja pommi ei tarka ei rumalat
ei usu su külvatud õudu
inimohvritest raielanki
ei usu- ma ei usu sind jumalat
Tahtsid õpeta- saatnud siis nohu
keeland mõni päev nädalas kommi
tõmmand mõistlikke punaseid jooni
sa nägid- ei juhatanud sohu
laste õlule paisatud pommi
sa nägid- matsid lapsed betooni
Jah Vasja kes viskab ja lõhub
mis teha on rumal ja on julm
kuid sina mu jumal ei tohiks
ei tohiks- kas öösiti rõhub
laste surmas kas kerkis su kulm
raketid kus homme sa juhiks
Kas jumal kirillitsat tonkad
et laps .....
Tänavakivi paigaldaja
Juba hommikul vara pead objektil olema
kontorirott jääb voodisse lebama
pole vahet, mis ilm väljas
sõitnud tööle, ise näljas;
objektil keset kuuma või külma päeva
läbi tunde, mis nii äreva
sa marsid edasi tagasi teedel
enesetunne on nii vedel;
on kell 8 õhtul ja koju sa ei saa
su pere joob õlut kodus üksinda
veel koristad pärast tööd
ja ei tea jälle, millal sa sööd;
ja pärast kõike seda valmis oled kohtuma väikse palgaga
oh, ema, kui sa vaid näeksid, pojast on tööline sirgumas
sina oma keha koormad
kohal teised ikestavad firmad
mis füüsilise .....
Kevadeootus
Väljas sirgumas on kuused,
mida kõigutamas tuuled,
mõni okas maha langeb,
mõni teele, mõni hange.
Väljas loomas öiseid lilli
külmakraadid külmaiilil,
jäisus katmas üle maa,
päike kõik need sulatab.
Väljas vulisemas veed,
päiksekiirtest suland need,
hangedest on saamas lombid,
kevad saabumas nüüd ongi.
- Tarmo Selter -
2022
Voodis
Voodi all ma nägin musta käppat:
Mu süda lõikab seestpoolt rinda,
Teda hingamine veriseb… bäkka!
Ma ei saa hakkama, ei saa pihta.
Kas sööb mind ära härra kole? —
Koletised on mu peas.
Siis söön ma ennast ise, kohe,
Saab minust mereäär!
Ma lendan koju külmas soojas,
Soojas külmas, tugev tuul
Tormab süda, jalad, puusa, oja,
Maja, hoone, roosasini huul.
Ma olen kodus, voodi all
Vsö magab kole härra.
Millal lõppeb karneval
Mu häiretest, kui magan?
Päikese paitavas pales
Päikese paitavas pales
Sa mõtled, kas jäämas on alles
talvine külmus ja jää,
mida silm veel igal pool näeb.
Päikese paitavas pales
Sa seisad ning naudid ja oled,
on rohelust paistmas küll vähe,
kuid kustumas on talve tahe.
Päikese paitavas pales
kevad see meieni tuleb,
luues veel kiiruga teed
läbi sulava lume veel.
- Tarmo Selter -
2022
XXI-sajand
XXI- sajandil
pommid lendavad,
kodud hävivad,
emad sünnitavad,
lapsed ilmavalgust näevad keldrites,
varjendid on inimeste päralt,
külmad, koledad, aknad pimedad.
Ja sarvedega Saatan,
vahendeid valimata,
kogu hingest tulistab.
Pea tuleb Kõigevägevam
ja selle kaose lõpetab.
Saatan aga põrgukatlas keeb
ja kogu maa lööb õitsele veel!
Valla
Krõbiseval jäisel pinnal
vihmapiisk lõi tantsu,
kuni jäised tuuletiivad
külmetasid vastu,
muutes vihmapisara
jäiseks lumehelbeks,
et ta saaks siis lennelda
tuuleiilis kõrgelt,
vaadates siis ülalt alla,
imetledes kõike,
mis on siin maailmas valla,
mida teha võite.
kuni paitav päikene
ta vihmana viib alla,
ole suur või väikene,
elus võimalustel valla.
- Tarmo Selter -
2022
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
Maastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
Vee peal
Ühel ilusal ilusal päeval
avasin eneses võime
kõndida oskan vee peal
Oh seda vaimustust-imet
käisin ja jooksin- jalgade all
vaime vahtisin kalasid seal
Vesi oli uus vasttärganud maa
mida teised ei mõistnud
mina vaid teadsin
Kui õhkõrn oli see tasakaal
kord tugevam kord hapram
tasaseks sammud seadsin
Ühel hetkel pool elust käinud
olin kõiksugu vete peal
polnud kordagi kukkunud läbi
Nojah oli kogu aeg külm
miinus kakskümmend või nii
kõndisin külmusin kõndisin nägin
Nägin seal vett ja vilet
õrn ja libe oli taldade all
kuid nii ilus et teised ei lo .....
Laupäeva hommik
Minul parim öö
on reede vastu laupäeva
siis nädalas on läbi töö
välja puhkan kõik vaeva;
vedelen sängis
ja kaen telekat
olen mõnuluses vangis
sügan oma kannikat;
saates Tules karastunud
või sarimõrtsukad
külmkapis ootavad pirukad
mis saavad varsti söödud