Sõnale külm leiti 813 luuletust
Lumi, HÄÄ - HÄÄ!
Pärast sula on tali tagasi
jälle paksult lund
sahk rühib teedel edasi
pikemaks venib tipptund;
torm Eestit üksi ei jätnud
meil polnud kõige hullem
on sitemaid ilmasid olnud
suur külm lumetormist hullem;
saime valget, mis nii suur
kui lebo, HÄÄ - HÄÄ!
tuleb sula, tehakse skulptuur
neegritel lund pole, NÄÄ - NÄÄ!
Tali ammustab 2
Vaheldumisi on sula ja külm
teeb tuul soojataju nõrgemaks
sajab lörtsi või lund ja keerleb tolm
saab ümbrus üha koledamaks;
esivanematel polnud internetti
et soiguda, kuidas jahedus ei meeldi
sest, kui töö kiidab rahakotti
siis kõigega tegeldi;
tali ammustab
külmaga hauda viib just
mõni hooletult ahju kütab
linnas sireenid tulekahjust;
lähed õue sitale/kusele
kukuvad jääpurkad välja august
lihtsam häda teha meestele
sest ei pea võtma pükse jalast
Teil ka kuusk ikka püsti?
Kodulinnas keskväljakul
on endiselt jõulupuu
mis kõrgub ristmikul
olgugi, et ammu läbi jõulukuu;
teil ka kuusk ikka püsti?
2 nädalat tagasi pidi maha võtma
võis puu pühi teenida ausasti
aga on igal asjal lõpp tulema;
parem leida midagi muu
et talvemeeleolu hoida
kuivanud kuusk on ahjupuu
sest see silmi ei toida
Karu ärkas talveunest
Karu ärkas talveunest
suure hädakisaga
Lumetekk oli sulanud ära
rahu kadunud korraga
Möirates ta ringi tatsas
möirgas nii,et kaikus laas
Silmeesine tal pime
nälg nüüd vaenlaseks tal saand
Aeglane ta käik ei ole
kuigi tatsab sulalumes
Nälga süüdlaseks ta peab
see ainus mõte,
mis vasardas peas
Tuustis igat rohututti
näris kuiva käbijuppi
Iga kännujuurikas
karu käppa tunda sai
Puult üks lumelobjakas
karul pähe potstas
Jooksu pani vana karu
tal ju väikse varsa aru
Veel valge
Mil ei tõmba valget asja ninna
on üks valge asi maa vallutanud
sest, kui tahan sõita linna
on palju lund alla sadanud;
ei kujuta ette hommikut
mil tahan tööle minna
et on kohata ummikut
kinni jään hange sinna;
ja, uhhh kui hea
et onu Sahk tuleb ikkagi
mida teeksime ilma, ei tea
muidu lund lükata ei viitsi keegi;
talv on talv, jutul lõpp
värskemat aastatega sellest pole
sulaga praegu on STOPP
elasid esivanemad sita üle...
missasja siin ikka soiguda?
Kus on linnukese kodu
Kus on linnukese kodu
istub külmund hange peal?
Teisi linde terve rodu
sügisel kõik traadi peal
Võtaks pihku soojendada
külmavõetud linnukest
Kes ei jõudnud osa saada
pikast,pikast rännuteest
Mida mõelda?
Mida tunda?
Külmub pisar põse peal
Kus oli linnukene varem?
Miks mind polnud ennem seal?
Nemunas
Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd
Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid
Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma .....
Talvetaat
Talvetaadil habe härmas
keha katab tuisukott
Ta ei kõnni sammul kergel
tuiskab tuisus tuuselkott
Talvetaadil nüüd on võimu
paugutada siin-ja seal
Tõsta lumehange kõrgust
teeb mis tahab,ise teab
Näpistada meeldib talle
siis kui jäine on ta meel
Linnukest, kes külmast kange
loomakest,kes metsateel
Külm on talvetaadil süda
Mis sa teed!
Lase talvel tulla
Õrn tuuleiil paitamas põske
päikese säravas kumas,
talvel lumiselt tulla nüüd laske,
südames võtke ta omaks.
Laske ligi see kargus oma hinge,
õues külm, kuid süda on soe,
hüppa lume seest tundmuste hange,
talvetunne Sul põue nüüd poeb.
- Tarmo Selter -
Kes lükkas
Kes lükkas mind külmadel kivistel rannul
kes lükkas mind pragudest lekkivas paati
kelle õelus mul tormina kihutas kannul
kes ometi naernud mu minekust saati
Sinap vist olid see kullake kallis
tõuksid mind otseku surmale suhu
lükkasid jäises ja tormises hallis
lükkasid teele mind teadmata kuhu
Meri mind alul ju rappis kuid leebus
paisutas lahkesti lekkinud praod
tuul uhtis meeled kui maailm must loobus
vaid näo peale vajutas mälestusvaod
Ei otsinud õnne kuid ometi leidsin
tuul meri mind lahkesti lükkasid randa
õrnalt kui lapse mind kaldale heitsid
kodune liiv .....
See talve 1. külmapüha
On sellinne pakane
et kõnge külma kätte
kusi väljudes on jäine
ja lapsed jäävad koju omaette;
kui olete Ida - Eestis
on õueskäimine perses
mil Saaremal -3'ga päike paistis
Jõgeval oli miinus kahekümneseitsmes;
Celsiuse skaalal
mis parem, kui mingi Farenheit
valge kõrb on ilmataadi õlal
kõnniteel libiseb vanaeit;
ja sittudes külmub urruauk
seda lisaprobleemi mõikad?
koormat kergendates kostab pauk
sest alt väljusid soolikad
ning auto ei kävitu
isegi see teab, kui loll on inimene
ei paku kümaga tööleminekuks sõitu
pole see külmapüha esimene
.....
Punanina
Ei tea, miks nina tatine
kui maas on pakane
külmaga tatti alla neelan
õues kõndides seda üle elan;
ja toas nuuskan edasi
nohu on vastik asi
varbad endiselt külmad
lõpuks talvised ongi ilmad;
toidu saab soojaks varsti
asun sööma hapukapsast ja verivorsti
nüüd oma nina näpistan
muidu kogemata aevastan;
aga "Atsihh!" tuli endiselt
hoidsin hoogu tagasi ajutiselt
nüüd vaatan alla
tatt on ikkagi toidu peal valla
jätku leiba mulle siis...
Luik
Luiged läinudki,
lumi taga
Üks kaunis luik jäi parvest maha,
ta üksi külmas tiigivees,
kael pikka,hirm on silmades
Saiatüki talle viskan
selle noka vahelt välja lükkab
Vist liiga kurb tal meeleke
või uhke on ta veidike
Varsti tuleb tali karm
tiigike siis jääkane all
Valge luik,kuhu minna tal
ei aita ka säravad tähed
taeva all
Ma senikaua siin nüüd passin,
kuni luigel'e abi otsin
Ei saaks rahus olla ma,
kui tiigivees tuleks tal külmuda
Küll kuskil leidub paigake,
kus rahus möödub talveke
Oi,mis rõõm ja õnn on see,
kui kevadpäike sulatab tiig .....
Onu Väino rotilõks
Sügisel tungivad kahjurid tagasi sisse
hiired ja rotid kodud ära vallutavad
teevad pesi pööningule ja keldrisse
talvevarusi söövad ja kõikjale situvad;
Väino teab, et tullakse võõrsile
nii leiutas enda disainitud rotilõkse
asetas ühe kööki kapile
ja öösel hakkas kostma klõkse;
tuli taskulambiga Väino kohale
aga kahjurid kavaldasid ta üle
nad ta lõksu toonud ligemale
nii kõrist väljus mehe valuvile;
ja sügismasendus algab kaotusega
kui peremees kukkus enda auku
nii lõppes sõda kahjuritega
sest enda lõks lõi kinni ta noku
Mis kevad?
Kuulge, kaasluuletajad
millest te küll räägite
võite olla kevadest kirjutajad
aga selle naeratust ainult nägite ;
kojamees lumisel tänaval lehvitab
esimesed linnud kah lõunamaalt tagasi
küll surm neid külmaga tervitab
kliimamuutus on üks halb asi;
ei saa pargis rahulikult sittuda
perseauk külmub tuulega kinni
kas asotsiaal võib politseile sellest kittuda
ta panna kartsa keegi ei sunni;
ei saa tööle minna
hommikul lukk koridoris külmunud
libedusoht valitseb jälle linna
kes poleks talvest enam väsinud;
teeme sõpradega uue lumememme
ja lahendame koos su .....
Ma ei tunne midagi
Ma ei tunne midagi
ärgates tahan uuesti minna magama
ja ei taha näha kedagi
sest elamine kipub mind segama;
kui vaatan peegilisse
olen läinud peenikeseks
mõtlemine jookseb lühisesse
ei huvita, söögiisu läinud väheseks;
ma ei tune midagi suure vihmaga
mis pea kohal teeb tormi
ei tule toime ümbrusega
miski ei aja mind tagasi vormi;
kollane lagi on kui pilt tühjusesse
ei mäleta, millal see värv meeldis
mis viiks mind tagasi algusesse
mil lill õitses mu mälupildis;
andsin naabrile peksa
sest ta naer mind vihastas
tulla välja põhjast ma ei jaksa
jääkü .....