Sõnale lahke leiti 175 luuletust
Jõuluvana teel
Jõuluvana habe särab,
juustes valge härmatis,
põsil karge põsepuna,
huulil lai ja lahke naeratus.
Jõuluvana teel on juba
läbi lume koheva,
seljataha jäänud maha
imedekodu- Lapimaa.
Sealt jõuluvana rõõme toob kaasa,
silmasära kõige kaunimat,
kingikotis südamesooja,
jõuluaega kõige lahkemat.
Jõuluaeg
Jõuluaeg pakub meile aega
olla lähedastega koos,
võtta Jõulutunnelist kaasa
üks täide läinud õnnesoov.
Jõuluaeg lahke on,
rändab mööda ilma,
imearmas jõuluaeg
jääb kõikidele silma.
Jõuluag hinge poeb,
annab hingel sooja,
õrnu tundeid südamel toob
ja kaunist meeleolu loob.
Jõuluaeg, jõuluaeg,
armastust tood iga päev.
Joostes rõõmu järele
Nii ihaldan lõpuks püüda,
Südant soojendavat rõõmu,
Roidusin juba valjusti hüüdmast,
Et kustuks raevane valu lõõm...
Ringitan ettemääratusega iga sammu,
Sedasi väldin ma valu teket,
Kuid vahel ammendub mu ramm,
Ehk toob see kaasa rõõmu leket.
Kui hiilin ära kindlast käigust,
Lahkeid mõtteid kohe valu kummutab,
Jättes hinges kustumatud laigud,
Jõuab ka õnne alget lammutada,
Ei unusta ajada peale kõva kärinat,
Mida jõutusest ei suuda ma summutada.
Silmavaatest ähmast loori,
Väga tahan kergitada ma,
Kaugemale visata ära koormat,
Ning hakata sügav .....
Tasakesi sügis läheb
Tasakesi sügis läheb
välja koduväravast,
puudel on veel mõned lehed,
raagus oksad pudedad.
Sügissaak on salve saadud,
põllul muld vaid mustendab,
linnulaul on vaikseks jäänud,
kõrvus tuul vilistab.
Pilved rasked mõjutavad
ängi südamel,
mõtteid nukraid tuleb juurde
pimedatel õhtutel.
Hing on kurb, et läheb sügis,
mis nii soe ja lahke on,
miskit rebeneb küljest,
miskit sureb hinges.
Isa
Isa kasvatus ja hool,
täna on saatmas mind igal pool.
Lahke silmavaate ja südame hellaga,
ta mind kasvatand.
Isalt palju olen saanud õpetlikku nõu,
neid tal varnast võtta,
kunagi ei käinud üle jõu
ja huumorimeelest tulvil oli ta põu.
Sügis kuldseid lehti puistab teel,
kõnnin mõtteis, isadepäev silme ees.
Isast räägivad kõik rajad ja teed,
isadepäev elab sügaval südame sees.
Sügise tujud
Hoog on suurel sügisel sees,
vaata, mida ilmaga teeb!?
Tujud on ikka sügise omad,
vahel võttagi tuleb neid omaks
Sügisel on oma roll ja osa,
saladusteloori hoiab hõlma all.
Sügise tujud mõjutavad meidki väga,.
vahest paha, vahest hea on.
Kuid süda rõõmu tunneb siiski,
sest enamjaolt on kuldne sügis
rõõmsatujuline ja lahke meelega.
Naeratus on kallis
Naeratus ei ole kunst
ega raskus suu peal.
Naeratus ei ole pilkav
ega mõni naer, mis valu teeb.
Naeratuses on südamesoojust
ja lahket pilku lummavat.
Naeratuses on päikest palju,
midagi väga, väga säravat
Naeratusest saab hoogu juurde,
rõõmu kõige paremat.
Naeratusest kaovad pisarad suured,
jäävad vaid õnnepisarad.
Mõni Naeratus jääb varju,
su oma-enda hingele.
See Naeratus saab välja paistma,
kui oled tänulik sa elule.
Võõras ja vägev
Võõras ja vägev
taevast ta tuli
pudenes pilvist põikpäine
kippumas kohe ka kuningaks
võttis valla valitseda
Ei kõhelnud koha kommetest
sidumata seadustest
kirjamata kokkuleppeist
tegi tahtmised tähtsamaks
sellist on naised alati tahtnud
Varem ei võideldud vägisi
katsuti kaaluti kavalalt
sortsid seoti sõnadega
vanatühjalt võeti võlgu
vaja siis vannuti valetki
Taevast tulnu tuld ja terast
maitsesid mullused mõrtsukad
vaenlane visati välule
sortsid suruti sohu
käredad eided imetlesid igatsesid
Saaks vast sellest silmarõõmu
kange koikukaaslase
muist .....
Sünnipäev
Kallis sõber!
Soovin Sulle südamesse päikesesära
ja tulikuuma armastust!
Oled minu vastu olnud alati kena,
sõbralik, hoolitsev ja truu.
Täna kõik lilled õitsegu Sulle,
sel kaunil lahkel suvekuul!
Las kurvad pisarad voolaku merre,
et paistaks alati särav naeratus suul!
Sünnipäevaks palju õnne,
soovib Sulle üks sõbrake truu
Päikene
Sinu silmad
lahked, veendunud, kogenud
Sinu käed
nii pehmed ja hellad
Sinu huuled
kui kristallselge allikas
Sinu mõistus
mõistev ja sirge
Sinu süda
kui elupäästev lõke keset külmunud tühermaad
Sinu kallistus
peletab kurja
toob mind koju
viib igatsuse
olen Sinuga
Tuttav viis
Üksi olles kummitab mul mõtteis muusika,
vaikus on vaid ümberringi, pillid mängivad,
laulja laulab oma viisi, viiul viiuldab,
trummisoolod vaheldumas basskitarriga.
Hakkan vaikselt ümisema seda kaunist viisi,
ümberringi mõni vaatab imelikult mind,
nagu oleks ületanud ühiskonna piiri,
ei saa endas peita seda, kui on laulmas hing.
Siiski leian lahkeid pilke, naeratavaid silmi,
mööda minnes ümisevad tõesti nemad ka,
mõni üldse vilistab ja laulab seda viisi,
mida arvasin vaid minul oma mõttes olema.
Üks on siin ja teine seal ning kolmas minuga,
neljas istub viie .....