Sõnale lahku l leiti 539 luuletust
lõppvaatlus
mööd verivat-halli tänavat
ööuledes lahkun sinust,
tundes veel piha ümber käsi
ja neid rohevaid silmi endal
Mäletad,
noid öödega täidetuid suudlusi,
nii et õhulegi ei jäänud ruumi?
Mäletad,
noid kuupalgel lausutud
meest tilkuvaid sõnu?
Mina mäletan
Merekohin
Merekohin mu kõrvus,
Need kerged sammud liivas,
Ja meie südamed põksumas võidu,
Tundes kaotusest kahjurõõmu.
Merekohin mu kõrvus,
Need rasked sõnad huultel,
Ja meie silmad pilgutamas võidu,
Tundes võidust kahjurõõmu.
Merekohin mu kõrvus,
Need hellad puudutused kätel,
Ja meie sõrmed higistamas võidu,
Tundes hüvastijätust kahjurõõmu.
Liiguvad pilved
Liiguvad pilved
Tundmatusse kaugusse,
Mis ootab seal neid:
Kurvameelsuse ootus
Või imelised uned?
Liiguvad pilved ...
Kord tulvavad vihmaga
Kui tuul räsib neid,
Nad pillavad pisara,
Nagu tarbetu villa.
Liiguvad pilved...
Valgusega täituvad.
Päikesekiired
Nagu pikad kuldniidid
Läbi nende kiirgavad.
Liiguvad pilved
Ma ei tea, kuhu ja kust ...
Kus on rahupaik ...?
Kas jääb nendest elujälg...?
Ei… lahkuvad jäädavalt ...
/15. aprill 2014 a./
Palun pea vastu!
Mul süda valutab,
pisaraid üles kallutab.
Ma olen mures su pärast,
kas tuled läbi siit väravast.
Kas sa pead ikka vastu,
sest ma usun sinusse,
valguse poole astu,
ühine tagasi meie elusse.
Sa ei tohi veel lahkuda,
see ei saaks mu pähe mahtuda.
Palun ava oma silmad,
ja too tagasi head ilmad.
10 aastat.
Luba täna mul olla kurb,
luba täna mul nutta.
Luba täna mul leinata,
Luba ainult täna
valul mind haarata,
murda,
ellu äratada,
surmata.
Et homme saaksin tõusta,
et homme oleks parem.
Et homme poleks pisaraid
mis põletavad hinge.
Luba täna olla kurb,
lasta valul mind murda.
Täna sind embas surm
täna, sa lahkusid mulda.
Luba mulle ainult tänane päev,
päev, mil olid kahe vahel.
Päev, mil embasid elu ja surma,
Sest homme, homme sind enam ei ole.
Maivis L.
Lõppematu tee
Hoova sellel lõppematul teel,
Igavik on terve ees veel.
Näha aegu, mil veri soontes kees,
Grandioossed kavatsused silme ees.
Eile justkui oleks see toimunud,
Diivanisse oma lohku muljunud.
Eile justkui oleks see alanud,
Punastades nurmel suudlusi andnud.
Äraminemise rusuv koorem,
Ei muutu see, kord olid noorem.
Veel igaviku kestab hingepiin.
Ainult
Saladus
Sa ei teagi üldse, mis minu südames toimub
Kui meie pilgud kohtuvad kõrvalisel teelõigul
Ja sa võtad mul käest
Ja püüad tabada minu pilku kui see eksleb lumisel teel
Justkui püüdes leida kauneimat lumehelvest
Sa ei teagi üldse, et m a e i t e a kedagi peale sinu
Ühtegi inimest
Ma tunnen ainult sind
Sind , keda ma olen tundma õppinud
Ja see hirmutas su hinge
Kui sa mu pilgu lasid lahti rahvast täis toas
Ja pühendusid elule kus poleks raasukestki mind
Kui kõlas viimane noot muusikas ja sa pöördusid nurga taha,
Ma tean, p .....
Ma ei jää
Lihtsaid sõnu ei tule,
Nad on lahkunud unne
Nagu tallutud rada,
mis on mattunud lumme.
Olen tuhmunud kangas
keset pimedat lakka.
Mõra teekruusi sangas,
pime tee, mis viib rappa.
Nii sa ootad ja palud
Et ma kostaksin sulle -
Oli rõõm oli valu
Jäänud jäälilled mulle.
Ära too, ära tari -
see on tühine vaev.
Ees on süsimust vari,
Silmis purjega laev..
süüta hoorus
panen päikse
põlema
ta tookord kustus
ära
kui väljas oli vihmane
ja sina
läksid ära
suur sadu rennist
nirises
küll alles valas
märga
üks kärbes
kõrvus pirises
ei saandki pruudipärga
see solin aju loputas
nii silmist
pühkis veegi
mul mõistust pähe
koputas
ta polnudki ju
keegi
see keegi kelle pärast ma
peaks vihma
armastama
ja oma tervik-
unistusi
puruks narmastama
kui panen päikse
põlema
sest igatsen ta
sära
ehk unustan
me mõlema
ja rohkem sest
ei plära
Sanya
Armastus
Sa tulid mu ellu kui särav päike
Ja täitsid selle armastusega
Kuid lahkusid kui Kõva äike
Mind maha jätsid sa.
Ma arvasin et meie armastus on suur
Suur ja tugev nagu puu
Armastasin sind nii väga
Kuid sa lihtsalt mängisid mu tunnetega
Miks ütlesid, et armastad mind sa?
Sa ei tea kui palju haiget sain ma
Kui sain teada, et olid minuga
Aind selleks, et saaksid teisest üle sa
Ja nüüd sa andeks paluma tuled
Kuid tea, et paberi mille lõhki pured
Ei saa enam terveks teha sa
Ja nii on lood ka mu südamega
"Jälle hommik"
Viimane nädal enda eest pole kandnud hoolt,
öösiti olen ärkvel ja päeval jälle magan.
Unereziim sassi löödud elu poolt,
mis vahepeal karm, kuid õiglane.
Suunan oma silmad ma taevasse,
pilved mängeldes lahkuvad,
ilusale ööle ruumi teevad,
mu pilk tugev kui liiper kinnitatud maasse.
Armunult silmitsen neid säravaid tähti,
samas linnatuled vaikselt süttimas.
Valus reaalsus tagumas jalaga perse,
kohusetunne, nimetagem seda nii.
11.11.2015
"Sel jõuluõhtul sulgesin silmad"
Vaikne ja rahulik jõuluõhtu.
Inimesed oma perede ja lähedaste juures.
Kuid kus on olla minul tol õhtul?
Linnast väljas, suure maantee ääres.
Leban lagendikul lumehanges
ja silmitsen neid säravaid tähti.
Vaikselt olen, kurbus hinges,
alles üleeile mind rõõmsana nähti.
Mu rõõmus meel oli petlik,
sest südamesse juurdund kurbus.
Terve mu elutee oli künklik,
parem lõplik lõpp kui lõputu algus.
Kas keegi üldse...
hakkab igatsema mind?
Tunneb muret minu pärast?
Sel kõigel on oma hind...
Kui vastata jaatavalt,
siis millegi muutmiseks on juba hilja.
Tä .....
"Väike Tydruk leidnud rahu"
Möödunud on aasta ja
Väike Tydruk ikka veel üksi on.
Südamevalu viinud tal une,
seepärast magamata ta on.
Ja kurbusest sündind pisar
alla voolab mööda põske.
Enam pole kuldne ta kihar,
saatus sülle sadand raske.
Kätte jõudnud aeg lahkuda,
lahkuda igaveseks.
Seda võid uskuda, et
nüüd saab rahu
Väike Tydruk alatiseks.
25.10.2009
lähetus
päike tõuseb
oma tõusu
minu eel
kuu teeb oma tiiru
ainult siis
kui sa mõtled minu peale
pärast
hetkeks - mis meid
nõnda kokku viis
kokku nii et lähemaks
ei saagi enam
lahku nii et hakkab
hirmsalt valus
tunnetest mis keerutavad
meeltes
ja tantsudest mis tantsimata
jalus
ah kui veel mõtled
meie peale pärast
teesoojaks tõsta
lehvitades käsi
sest minu
pilgud
ootel väravana
su tulemistest
kunagi ei väsi
Sanya