Minu juurest läksid ära sellel kaunil sügisel, siis, kui katkes linnuvada, lehti kuldseid langes teel. Läksid ära, Sul silm veel säras-, kuulasin nuttu oma hinge sees.
Taas lahkumine, kuumad pisarad, Aeg üürikene, palju puudu jäänd. Kohtumise rõõmud, hinges sügaval. Elu hingevalu, kaugel võõral maal.
Üks valge udusulg hõljub õhus... Tuleb teine ja kolmaski veel... Tasasel pilgul vaatan neil järgi... Kolm inglikest jälle on taevateel.
Südamest kild on rebitud Lahkumisvalu mind tabanud Minu südamekild rändas kaugele Oh,milline valu,mu kullake!
PÕHJAMAA LUMMAB TEMA FJORDID JA MÄED JÄÄMERE KÜLM KARGE SILLERDUS SIRUTAN KÄED KUID EI ULATU SINUNI JA VAEVALT MU PINGUTUST NÄED
Kesk halli ilma surun käed taskuisse, Puud astuvad järgi, härmatis lohisemas maas Palun ütle üht, mil sa viimati ootasid mind, ihkasid mu olemust Palun ütle üht, kas kunagigi