Sõnale laine leiti 233 luuletust
Meri
Mu südame hääles Sa kõlad
üle lainete kohina vahus.
Sind iga kord möödudes tänan,
sest hinge Sa tood mulle rahu.
Su tuules ja tormises pales
elan välja end siis, kui on raske.
Sind endasse hingata tahe
on suur, seda teha mul laske.
Su soolaste lainete vahus
puhkab nii mõnigi hing.
Su olemus toob mulle rahu,
kas tahad Sa aidata mind?
Su laine mu südame meres
tundelaevukest loksutab tihti,
Sa oled mu sees, minu veres,
luues kurbi ja kaunimaid hetki.
- Tarmo Selter -
2022
Mitmekesi
Varemete varju jäävad
jäänused ja praht.
Majakate majutada
laternad ja taht.
Lainemurdja töö on
mitte lasta tormi randa.
Seest suurte, väljast tavaliste
meeste muu on kanda.
Positiivse poole kostub
negatiivse naer...
Aga ilma teiseta
ei sõua randa aer.
Ta ei jõua, ta ei jaksa
täitsa üksi minna -
kuigi väga-väga tahaks
viimaks saada sinna.
Madaliku suunda liigub
mere tõusuvesi...
Usk ja lootus - jääme alles
kindlalt mitmekesi!
Varsti kostub laia vee pealt
kajakate laul.
Peagi paik on austusel...
Ja aususel.
Ja aul.
(Pühendus: Heiki Tomson)
/M .....
Mina ja meri
Vaadates järgi päikesele
üle laineharjade vahu,
istun ma rannale liivasele,
hinge on tekkinud rahu...
"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb päikeseringe,
öö vaikust on valvamas kuu..."
Laine laksudes liivale puistab
õrna vahtu merevee pealt,
varbad niiskesse liiva ma lükkan,
tunnen, mul olla on hea...
Viimsed kiired on kustumas taamal,
lainte harjadel mängimas need,
vaikselt kaugusesse ma vaatan,
on tunne nii hea minu sees...
"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb .....
Nagu Meri
Ma näen seda lainet.
Ma kuulen seda lainet.
Milline neist esimene,
milline jääb viimaseks.
Must vesi saab puhtaks,
kui annad talle aega.
Puhas vesi jääb puhtaks
kui ennast ei vaeva.
Kuigi tahaks ma solkida,
minna teistega kaasa.
Kuid kas teistel on õigus,
kas mu ootamine teeb tasa.
Kas minu laine on erinev
või lõpeb ka kaldal.
Kas mu vesi on verine,
kui tuul mind kannab.
Energiakäsn
Ma püüdsin lõigata läbi neid valgeid
laineid ja panna ennast särama.
Te jätsite mu päikeste alla
ihuüksi pisaraid valama.
Keegi püüdis mu kinni,
sosistas kavalalt ja pahatahlikult.
Ma alistusin, alistusin jälle
enesekindlalt, armulikult.
Itsitused, häältekõmin, naiivsed huilged
ja tükike, mida ma parem ei meenuta.
Teevad püüdlikult tööd, et ühtse
massina röövida mu energia.
Kõigil on midagi suurt ja hävitavat,
mida mulle lahkelt jagada.
Väsinud ja tige olen, muudan teie
isekuse puhtaks, säravaks energiaks.
Lõpuks, kui ma suudan...
Fööniks
Nägin tuld ja fööniks
ärkas tuhast…
Nüüd ma mõistan
lapsemeelsust puhast
ja miks on nõnda
rabe-toored noored
ja vanadelt miks
pudenevad koored.
Nägin tuld ja mõistsin
ühte äkki,
et uskuda ei tasu
merenäkki,
kes ennustades keerab
kümme käkki
ja ise voogudesse vajub
miks ühtäkki…
Nägin tuld ja nüüd on
ükstapuha,
kas jaaniussid valgustavad
luha
või on see ümmargune
täis ja punnis kuu
või latern, mida hoiab
pihlapuu.
Nägin tuld ja korraga
on selge,
miks loojas õhtu on,
kuid hommik helge
ja miks on maailm
vahetamas telge
ja inimsugu .....
Valss
Tantsin rannaliival valssi,
kergelt liiv lendleb jalge all.
Päike kuumal pilgul mind jälgib,
lõoke lõõrib sinitaeva all.
Kajakas peab kaladele jahti,
tuules purjed õõtsuvad.
Kergel valsisammul lendan,
liuglen üle lainete.
Ei mind keegi enam peataks
ei jõuakski mul järele.
Hea on olla vahest peata,
valsitaktis keerelda,
lasta mõtetel end juhtida,
lihtsalt suve nautida.
Suvi
Ilus aeg on täna minna
ilusasse kuldsesse liivaranda,
käärida püksisääred ülesse
ja sumbata põlvistsaati merevees.
Visata pilk sinitaevasse,
saata lahke naeratus kajakatele,
kanda südamesoojust üle lainete,
õrnu suudlusi meremeestele.
Kevad kaunike-.
Suvi soojusega täidab südame-.
Suvi kuum meelitab rännule,
nagu rändlinde sügise-.
Looduse muusika
Muusika on peidus tuule vihinas,
metsade mühinas on madalaid noote,
linnulaulu kuuled kõrget vilinat,
merelaine liival õrnu helisid loob veel.
On looduses oma meloodiad,
mõni rahulikum, teine tormisem,
vahel ei näe me nende loojaid,
vaid kuuleme, kui ilm on tuulisem.
Vahel lülitad lihtsalt end välja,
annad end looduse valda,
püüa leida Sa endale aega
ja lase end helidel kanda..
- Tarmo Selter -
2023
Looduse ilu
Päike sillerdab puude vahel,
rõõmsad näod on igaühel.
Kivine metsatee,
käänuline elutee.
Kõrvus kõlab linnulaul,
see on justkui kevadlaul.
Merelainete kohin,
kuulda on mu hingamisnohin.
Kauguses terendab koduke,
katusel istub linnuke.
Pungad okstel,
lained kallastel.
Kuu
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
Päike vajub vaikselt metsa taha,
varjud jälle öös on võtmas maad,
võib arvata, et keegi veel ei maga,
uus elu algab, kui läeb´ pimedaks.
Kuu see kumab vaikselt õhtu eel,
valgustades kõigi nende rada,
kes nautimas on öises valguses
kuu sillerdavat kahvatunud kuma.
Pilve serv see ähvardavalt lubab,
merelaine vaikselt randa lööb,
rannaliival kahekesi juba
tekkinud on armastuse lõõm.
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
- Tarmo Selter -
2023