Sõnale laine leiti 282 luuletust
koos
hotellitubade kordus
ja vahetus
igal vabal momendil
hoia mulle ruumi, et saaksin avaneda
avada ennast uues valguses
uue naisena
uuel katusel
uue vahuse lainena
hommikul rannal
su varbaotseni
anna mulle aega ja ruumi kasvada iseendaks
ja iseenda moodi,
aga hoia ja hoolitse, et teaksin iseennast
paremini piiritleda
tule kaissu
ja meil kunagi ei ole seda halba kriuksuvat
raudvedruvoodit
helgus ja kergus nagu kahel koolibril
kirev elu täis värvilisi virvendusi
nii päeval ja öösel
ma ihaldan seda,
ja tean hinnata
selle olemasolu võlu
vii mind sinna hotell .....
Timecop1983 - Call on You
Enda pehme hingeõhuga aknal,
jälgin meie nimede tähti
Külm õhk voolab läbi valulõhede
See puudutab mu nahka ja ma mäletan,
kutsuda Sind alati, vihmas
Kutsun Sind nüüd, lihtsalt vaim
Tahtsin Sinu poole sirutada, et Sind kaldale tagasi tõmmata
Tahtsin Sind enda käte vahel hoida, tahtsin tormi minna
Aga ma tahtsin elu rohkem
Sa ei vajanud mind kunagi rohkem kui sel päeval
Kes võis kunagi usaldada mind Sind kaitsma
Murdlaineid nad võtsid Sind, mu jalad liivas
See ei olnud sellepärast, et ma Sind ei armastanud,
ma lihtsalt ei osanud ujuda
Vabaks, vabaks, vabaks
Elu on keemiliselt ja bioloogiliselt lihtne protsess
ometi me kanname taaka,
mis meile ei kuulu
oma DNA heeliksites
vabaks, vabaks, vabaks
Kui OLED kord hüljanud oma hinge,
miks sa arvad, et see Sulle tagasi ei peegelda
päriselus, (in real life (irl) )
ja lahendused ilmuvad
hüljatu haav on enesehülgamine iseenda ees
teiste esile kergitamine, teiste upitamine
samal ajal kui ise seisad janusena kaevu järjekorras
tassides oma ämbrit, mida vanavanaema andis Sulle loomadele ette viimiseks
Vaigused männid
Need meenutavad alati südasuvist sooja juulikuu ilma
kus s .....
Rohkem kevadet
Pesitsusaeg on käes
ja avanaevad lilled terves väes
tuleb uus soojalaine
aga mehele on tõeline õieke naine;
seega ma mõtlesin
kui rohkem silmailu vajasin
et teeks naistevahetust
tooks linnadesse noorust;
lähevad vanad naised kusagile kolkasse
mil tulevad tibukesed minu asulasse
pole soojal ajal midagi teha vanadega
sest on just rohkem kevadet noortega
Jäämehe armastus
Mu jäämehe süda on purunud
kohati sulanud pärliteks punasteks
kohati kildudes katmas maapinda
juhtus kui olin ta surunud
taas enese kallisse rinda
Süda oli suurem kui enne
enam ei mahtunud
hetk varem olin kogenud õnne
hetkeks olin tundnud sind
mul südant polnd- piisavalt külmunud jahtunud
Südametu ma jäämees nüüd olen
teistele lõpmata kuri- sul lahke
naeratan isegi jäämehe naeratust
õhtuti aknaaluseks tulen
no vahtige naabrid- mu tundmusi nähke
Siis aga polnud südant ei sind mu jäämehe naine
kõik oli kevade tulvades sulanud
kõik oli talvistes t .....
Armastus öös.
Ööpimeduses kiirelt on lendlemas aeg
üle linnutee tähtetolmu säras.
Kuuvalguses peatumas mõtete laev
kuukiirte lainetes täna,
luues müstilist ilu, maagiat ja võlu,
hetki enesest unetute öös,
tuues meieni hingede kire ja elu
armastuse südametöös.
Aeg lendamas kiirelt, koidiku kumas
kuu peitmas end silmapiiri taha
sel hetkel, kui süda armastust lubas,
päiksekiirtes oled ärkamas täna.
- Tarmo Selter -
2022
Oled Sa
Oled Sa kunagi vaadanud päikest,
silitanud looduse rohelust,
nautinud pilvedes välkuvat äikest,
merevee lainelist värelust?
Oled Sa vaikinud metsade vahel,
kuulanud lindude laulu,
märganud, kuidas on looduse tahe
peale jäänd' tormide kaudu?
Oled Sa hoidnud oma südame pesas
kõike, mis Sinule antud,
proovinud jagada kõigile seda,
mis hinges on Sinuni kantud?
Ole ja hoia, endaga kanna
kõike, mis Sinuga olnud,
ühe käega võta, teisega anna
kõike, mis Sinuni tulnud.
- Tarmo Selter -
2022
Rootsi kuldsõrmed
Eestis pole küll 17 sajand
ja, kui tänapäeva jumal on raha
siis kinnitanud rootslase kand
asi on paha;
ilma materiaalse varata pole midagi
see tänapäeva tõde ja ike
kaudses mõttes pole iseseisvust ollagi
kui naabermaa teeb trikke;
SEB ja Swedbank
see juhib meid päriselt
paugutab kuningriigi äritank
lööb laineid baltimaa teelt;
rohkem kliente kuldsõrmedele
svenssonist juut salatseb
siin on vastus küsimusele
et, misasi Eestit valitseb
Eesti keele ilu ja valu
Eesti keel meie oma emakeel.
Nii kaunis, nii habras, nii kaduv,
Nii kaunilt edasi kanduv.
Selles keeles on kuulda me paksude metsade kohin, lainete mühin ja Kaljuste helin
Selles talletunud on esiisade jutte
ja kaugete aegade keelt.
See on kui meie salakeel, keegi ei mõista ei aru saa.
Üks väikene rahvas vaid tunneb ja teab ning südames edasi kannab.
Selles keeles on kuulda me valu, orjus ja ikalduse,
aga ka vabadusjanu ja võiduhõigete noot.
See on ühe sitke rahva põhjamaine ja haldjalik keel.
See kestab me ajas ja ruumis ja rahva südameis.
tagasi poisiikka
tahan Sind viia
läbi vesikasvude sinna
kus kõlisevad palvehelmed
sõrmitseda rohelisi laineid
kuulata kuis heliseb kõikjal
valgus see meisse
nirena valgub
me ei vaja enam sõnu
vaid üksteise avali silmi
ära pane neid kinni
me oleme alles ja ilmsi
siis kui toom on õitest valge
selle ilu pärast meil meel
on palves
Ajavaip
Ma koon mineviku helilainetest vaipa.
Afrodiite laulust ja Kleopatra aariast.
Näkkide lembemeelitused kajavad Antlantise mere põhjatust igavikust.
Taevatähtede jumalannade kristalneklirin langeb vaibale tähetolmuna.
Indiaanlannade šamaani sajatused annavad vaibale tummise joone.
Rehetalu pirruvalgus asetab vaibale vanaema ragilauluse koduse pai.
Elisabethi Paus...
mõni totrus
vaata sõrmedest läbi
ela edasi
tee kasvõi kohvipaus
*
siis kui aeg teeb valu
hing seda ära ei talu
see lainetena sust üle uhkab
toob kaasa lämmatavat tuska
käsi sundida saa hetke
minema sellest välja
las viib ahnelt päikse poole
helerohelisse kevadesse
Sind siis Su nõtke meel
ilu janust kuivav keel
ehk oled ise juba sellel teel
Unelainel
Unelainel üles-alla,
kiigub väike laevuke.
Laevukesel hea on olla,
seal mu unenatuke.
Unelaine tasa, tasa,
kannab laevukest kaugele.
Kannab mõtted kaugel ära,
muremõtted eemale.
Unelainel hea on olla,
nii sügav on unenatuke-
Et ei tahaks ärgatagi,
tagasi jõuda reaalsusse.
tagasi on järvel lained, pilved vees
kaua oodanud olen
lume asemel
jalge all mil rohi
kõrvus kevadtuules
teeäärsete kaskede kohin
tagasi on järvel lained
valged pilved ülalt vees
kaldal pilliroo hele kahin
sellest täitub uuesti meel
maailm ei muus ei muus
üleni vaid kevades
hüüab mu öödes
ahastuses hing ja suu
veri valust kuum
Rahuhetked
Pilved sõuavad taevalael
päike on vajunud tuttu
metsapiiri tagant tõuseb pime öö
hoides päevavalgust kokku
Meri on mustjas-sinine
rahus loksub laine ta peal
õhku tuleb ahmima kalake
tal vetesüles olla on hea
Ööpimeduses ritsikas siristab
teda öös kuulda vaid saab
jääb pikalt tukkuma mu mõtteke-
ja rahu lasub südame peal
midagi ehtsat
äkki linna serval sööklas
puhked nutma
lume lagust purjus sõimust
tuule käes ripakil aknast
tema räämas tahmund ruudust
et keegi elu su õde
litsiks rämedalt hõigub
midagi ses ilmas
ka kevadega pole muutund
hing vappudes
end tühjaks nutta nuuksub
kuni päikselaik seinalt
teda hellalt puutub
*
ma täna unes
nägin Su pisaraid
ärkasin üles
et kuivatada neid
kuid Sind ei olnud
tuul üksi käis trepil
tõi hangedelt lund
vastu akent peoga virutas
siis aihtus see ime tund
õitsva oksana
mis päeva end sirutas
*
ah millal see oli
lõi metsa lainetam .....
Karu jahimaa
Minevik ründab kõrguvate lainetega
vaenu on linnas ja külas
sellele vastatakse võrdse kurjusega
mõlemal poolel tegu näib sama üllas;
surnute veres, teised magavad
kes veel elus ja lõksus
pole vahet, kas vaenlased taganevad
suurel maal on erinev tulemus;
päevalilled igas eas, jutustage neid sündmusi!
on teil püssid käes või mitte
riik annab kohustusi
kes Karu ei karda, astugu ette;
Karu jahimaa väike, sest päevalilli palju
nad tähistavad oma iseseisvust
sest sihikindlus on kindel kui kalju
kaasas saabel, püss ja isamaalisust;
Putin, sa vaata mis toimub
.....