Sõnale laps leiti 932 luuletust
KEVAD TULEB
KEVAD TASA KOPUTAB
VIHM PÄIKSESILMAD LOPUTAB
SIIS LUMEMEMM REISIMA LÄHEB
ÖÖ TAEVASSE RIPUTAB TÄHED
TUULEKE KEVADE LÕHNA KANNAB
PÄIKE SOOJUST JUURDE ANNAB
LUMEHANGEDEST TEKKINUD OJAD
OKSTEL PAJUKASSIPOJAD
SINILILL ÄRKAB JA PILGUTAB SILMA
KARUPOEG UUDISTAB KEVADIST ILMA
AIAS VILISTAB KULDNOKAPAAR
ÕHUS LIBLIKA LENNUKAAR
Läheb mööda
Läheb mööda seegi päev
ja seegi öö.
Tehtud saab vaid
kõige pakilisem töö.
Rutt on varastanud kogu meie
aja...
Paari tundi oleks julgelt juurde vaja
öösse, päeva,
sinu-tema vahele...
Muidu jääbki teie suhe vahele -
ja
lipsab põlvkond mööda
nagu koolitund,
mille lõppu oodates näed veidi und...
Pakuks uusi plaane,
värskeid lahendusi,
kokku-lahku löövaid vingeid vahendusi,
aga aja puhul targutus
ei aita,
kui ei sirutu su käsi
ega paita...
Laps ei ole lemmikloom
või tuttav lelu -
ta on erakordne, ainulaadne
elu,
ta on armastus, kes annab
enne .....
HIRM MAAILMA EES
MAAILMAS HEADUS ON KEERATUD LUKKU
LAHTI PÄÄSTETUD VIHA JA RAEV
LAPSE SILMADKI PÕLGLIKULT VAATAVAD NUKKU
TÜHINE TUNDUB TAL HOOLITSUS, VAEV
RAHVASTE RAEVU EI SUUDA MA PIIRATA
PÜÜAN LASTELE HEADUST VAID ANDA
KA RÕÕMU JA TEADMISI JAGADES HIILATA
VÕTAN MURED NEILT ENESE KANDA
SUUREKS SAADES EHK MÕNIGI HAKKAB
HEADUST, HOOLIVUST TEISTELE JAGAMA
KUI PISUTKI KURJUSEST MAAILMAS LAKKAB
VÕIB LAPS MINNA HIRMUTA MAGAMA
Maga, mu kallis
Maga, mu kallis, maga.
On puu meil akna taga,
ta pimedas vaikselt oma kiikuvaid oksasid kehitab
ja sulle oma südamelehtedega uniselt lehvitab
pärast päevatööd:
"Head ööd!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On kuu meil akna taga,
ta pilvede vahelt sulle magusasti naeratab läbi une,
nagu sind valgesse pehmesse vativoodisse heituma meelitaks:
"Tule, tule!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On tuul meil akna taga,
ta heasti tasakesi sulle oma kauneimat vileviisikest luulutab
ja kosutavat parimast paremat unenäolist muinasjuttu
kuulutab:
"V .....
Oma tütre kõrval
Oma tütre kõrval
kasvad suureks.
Oma poja pärast
õpid paiks.
Naine oled alles
mehe juures -
ah ära oota, kuni
ta su naiks!
Oma isalt mõõdud
võta vara.
Oma emast hiljem
saad sa aru...
Hooli, kuni hoolida
on antud,
sest elu - see ei anna
ajavaru!
/Mari Uri/
Kes tegi lapse?
Kes tegi lapsele need kaunid kulmud,
kes andis lapsele ta moosisuu?
Kes valis lapsele need kommipõsed,
kes kikitas need kõrvakuud?
Kes tuletas need tantsujalad,
kes kinkis lapsele need kallikäed?
Kes pani lapsele ta plõksusilmad,
kes tekitas need õlamäed?
Kes voolis lapsele punaseks vere,
kes sättis paigale ta patsipea?
Kes peitis tema sisse tilgamere,
kes lükkas pärlitesse hambarea?
Kes jagas lapsele ta jutukeele,
kes nipsas näkku selle naljanina?
Kes külvas talle tema lillemeele,
kes maalis mänguliseks maailma?
Kes noodistas ta hääleviisi,
kes mõõtis .....
Salarõõm
Vaikselt vaatasin taevasse –
helesinine, vaikne ja puhas.
Lauluviis võttis mu kaenlasse,
muremeel pudenes tuhaks.
Ei otsinud enam ma kusagilt kaugelt,
armastust, hoolitsust, rahu
see voolas mu hinge külmalt ja raugelt,
korraks eemaldas argise vahu.
Tundsin, et laps minu sees varem valmis,
polnud üksinda olema teel.
Kuid tunne, et olengi väärtuslik, kallis,
sai kindlamaks, kindlamaks veel.
Kes mind armastab
Kes mind söödab,
kes mind joodab,
kes mulle õnnelikku lapsepõlve loodab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mind aitab,
kes mind paitab,
kes mulle igasugu mänguasju näitab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mind hoiab,
kes see opa võtab,
kas minu juurde ikka jooksujalu tõttab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mulle laulab,
kes paneb sängi,
kes mulle lõõtsapillil tantsuviisi mängib?
See on minu emme .....
Avatud hing
Kohvreid pakib sinu mees,
kel äkki lapse-põlved alles…
Parem ära seisa ees.
Uks hinge-pärani tee talle.
Kui tal ei ole liivakasti,
milles mängust unistab -
las ta minna, kuni elu
teisipidi tunnistab.
Kui on ikka vaja, kes ta
kingapaelad kinni seoks -
las ta pusib omasoodu,
kuni muutub meheteoks.
Ja kui sina ikka alles
tahad olla emme eest -
ära imesta, kui poja
saad ja mitte meest!
/Mari*Uri/
Lumememm
Ma mäletan, kui tegin
lumememmi.
Ja nendest pisarsilmi lahkusin.
See oli siis, kui hoidsin emal käest,
kui isa kaenla alla mahtusin.
Nüüd hoian hoopis
oma sõbra käest.
Ja memmele teen kõrvale ka taadi.
Vean lapsi üles-alla kelgumäest
ja pärast ostan neile limonaadi.
Ma mäletan, kuis
suuga püüdsin lund.
Kui kinnaste peal helbeid uurisin.
See oli enne veel mu kooliaega,
kui nina teadustesse puurisin.
Nüüd sulatan ma hoopis seda lund,
mis lapsepõlves
langenud on põue...
Ja hoian hinge kinni iga kord,
kui päikesega ühes
astun õue...
/Mari*Uri .....
Ingli nimi
Laps ootuses pilvedel istus
ja raputas kartlikult pead,
juba suukegi virilaks kiskus...
"Ei tea ju, mis saama must peab...!"
"Ära muretse," lohutas Jumal,
"Sul antakse ingel üks teele
ja ole ka tark sa või rumal -
ta juhib sind alati reele!"
"Kuis tunnen ta ära ja kas
on mingine nimigi temal?"
Siis naeratas Jumal ning vastas:
"Jah, inglite nimi on EMA..."
/Mari*Uri/
Kunst on kunst
Kunst ei ole
kunsti teha -
kunst on kunstis
kunsti näha.
Kunst ei ole
kunsti näha -
kunst on kunstist
raha teha.
Kunst ei ole
raha teha -
kunst on rahas
mõtet näha.
Kunst ei ole
mõtet näha -
kunst on mõttest
lapsi teha.
Kunst ei ole
lapsi teha -
kunst on lastes
kunsti näha...
/Mari*Uri/
Maimuke
Maimuke – su piiriaed,
millest üle hüppad,
krobeline metsatee, kust
käru üles lükkad.
Rappudes ja värisedes
hambaid surud kokku,
armastades-halisedes
kõvasti lööd lokku…
Küll on hea, et sul ei tule
tundeid välja mõelda…
Kallistades-kussutades
kõik saad välja öelda!
/Mari*Uri/
Maa on minu kodu
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
linnupesa minu ase,
päiksepaiste minu padi,
kitsejäljed minu rada,
kuusetukad minu tugi,
pilveviirud minu vibu,
heinakõrred minu käsi.
Pihlaoksad need mu patsid,
samblasasi minu süli,
kuusekäbid minu kannad,
järvepinnad minu pale.
Liblikad on minu lapsed
lepatriinud lillepärjad,
tähetäpid tornikellad,
meresaared minu majad.
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
kurekolmnurk minu koda,
astelpaju trepimade,
kasekaared põlvepaine,
ladvalehed pidupõlled,
härmapitsid tanulina,
lillesilmad m .....
Olen sinu...
Kallis,
võin olla
meelespea,
olla kitsetall,
olla lahtirulluv sõnajalg,
olla udu lõhn,
olla puuduv õhk,
olla hõng männimetsa all.
Võin olla
piimatilk,
olla veinikilk,
olla värv tibukollane,
olla atlasslips,
olla kabenips,
olla kõbla jube-mullane.
Veel võin olla
tamiilirull,
olla mõistatus,
olla hullult sassis lõpmatus,
olla nätsumull,
olla kassitapp,
olla mälestuste kinni mälukapp.
Ent enamgi
võin olla
lapse palg,
olla seelik napp,
olla toimekuse valge tiitelleht,
olla igatsus,
olla ehe eht,
olla unistuste paberlennuk
sinu teht'.
/Mari Uri .....