Sõnale lapsed leiti 245 luuletust
Maailma lapsed
Kogu maailma lapsed
väärivad päikest ja rahu.
Kogu maailma lapsed
väärivad sinist taevast ja merd.
Kogu maailma lapsed
väärivad rohelist muru.
Kogu maailma lapsed
väärivad turvalist elu.
Kogu maailma lapsed
väärivad austust ja armastust.
Kogu maailma lapsed
väärivad korralikku kõhutäit.
Kahju, et maailmas ringi käib valu
ja on kurnavalt valus.
Keegi ei vääri valutavat maailma,
mis kõigile toob pisarsd silma.
Elagu lapsed ja lastekaitsepäev!
Lapsed
Lapsed, meie lapsed on need,
kes kannavad rõõmu südame.
Lapsed,meie lapsed on need,
kel siirus põleb silmades.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes sammuvad läbi elutee.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes peegelpildiks me kodudes.
Lapsed, meie lapsed on need,
vahest valutavad südamed.
Lapsed, meie lapsed on need,
kannatav ja kannatlik meel.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes istutatud hinge ja südame.
Jaanusele meeldivad lapsed
Viisime klassivenna koera jalutama
siis hakkas ta ära jooksma
kuuleme laste hääli
seal kus on liuväli;
lapsi koer taga ajab
ja saba propellerina lippab
ilast saanud jääpurikad
palju nalja said poisid/plikad;
mõni arvas, et nägi karu
siis said lapsed aru
et see on Newfouland
pole enne nii suurt koera paitand';
Jaanus ulatas käppa lastele
see ta terekäsi inimestele
Jaanusele meeldivad lapsed
kõik suured ja väikesed
Lapsed
Ma armastan lapsi,
aga ma ei taha neid
Ma ei oska neid tahta
Pole kunagi osanud
Võib-olla see on meie kui õpetajate probleem,
et täidame oma emarolli tööl
ja kodus tahame lihtsalt olla naised,
mitte kellegi emad või vanaemad,
aga kindlasti on see ka meie generatsiooni probleem
me üldiselt ei taha
sest meil on 110 mõtet enne, mida mõelda
et mitte korrata oma lapsepõlve,
mille mustreid me senini terapeutide juures harutame
ja kui kallis
ja kui kallis on olnud teadvustamata
vastutustundetu
ainult materiaalsete väärtustega
üle küllatud elu
kallis,
sama .....
Lapsed
Ei ole vaja lohutust,
sest lohutus on vale.
Sa nutsid, inimese laps,
ja jõudsid lähemale.
Ja jõudsid kaugemale.
Sa suudad vahel taibata,
et kõik on see, kuid teine.
Siin, põrandal, mis vaibata,
on leib. Su õhtueine.
Me teame palju nimesid,
ei tea me inimesi.
Kõik ema rinda imesid.
Ja laulsid tasakesi.
See tunne, et Sul hing on sees,
on inimesel ka.
On laule inimeste sees,
mis jäävad elama.
suured väikesed lapsed
noor naine kel pilk muretu
nagu polekski lapsi temal
ei tea kuis kodu on unetu
ta pole soovinud olla ema.
külmkapis on tühjus pilgatu
pole kunagi neil kõht täis
sisemuses sõnatu on igatsus
nad pole rõõmsat päeva näind
ema ei ole neid vaatamas käind.
hingelt on katki nende olu
närvisüsteem löödud puru
vihane igapäevane meeleolu
lapsemeelsusest jäänud rusud
pisaraid endasse siin surub
laps kelle kodus olemasolu
on emale madalam kui muru.
sellised inimesed ei vääri head
kes ainult lunivad laste näol abi
rahalisi toetuste numbreid sa tead
nende .....
xxi sajandi lapsed
ajalehed koltununa vedelemas tänavatel
põlema süüdatud mässuga prügikastid
elame me ju nüüd aegadel ärevatel
mil must lipp on tõmmatud masti.
suletud kallihinnalised poed
odavamates segamini järjekord
inimeste pilgust tühjust loed
sest puudub neil seisukoht
mõteteks koondatud sisukord.
on see väljasurev optimism
või pealesurutud pime hirm
ei valitse kapitalism - sotsialism
hoopiski seletamatu ideoloogiline sürr.
ehitatakse majad millel trepiastmed
puuduvad korruste vahesid täidab õhk
suureks ei lasta kasvada siin lastel
sest kübermaailmas tühjak .....
Tädi Sofia SUUR Peipsi seiklus
Sula rikkunud talve ära jäädavalt
päike tõuseb/langeb nüüd linnulauluga
ning siristamist on nii elavalt
et oleks justkui tegemist kevadega;
nii on Peipsi kaldal kalamehed paatidega
mõnel on ka uhke jaht olemas
onu Heinol aega nädalavahetusega
nii tädi Sofia pojad kaasa võtmas;
alustuseks sõidutas auto järve
kus õnnestus end välja upitada
teel poisid rikkusid ema närve
kes neid lootis ära uputada;
sest, kui järvele jälle saab
on elust tüdini emal killuke rõõmu
kes tagasi veele tahab
vanausuliste külas hingab sõõmu;
üks poistest olla kapten nõ .....
Meie iive
Ãœks laps, kaks last, kolm last ja neli,
ühel sündis väike õde, teisel sündis veli,
ühel peres oma isa, teisel oma ema,
mõni üldse kasvab üles vanemateta.
Raha pole ühel ja raha pole teisel,
hinnad need ei küsi eales tühja kõhu käivet,
ühel vanem veidi vaesem, teisel jälle rikkam,
hinnatõusu vaevustes on vaevlemas kõik ikka.
Mõnel lapsel pole ema, mõnel pole isa,
samuti ei ole tekkimas veel perelisa,
ema on siis isa eest ja isa ema rollis,
kangelased nemad ongi oma laste silmis.
Toetuseid on ühel, kahel, kolmel, neljal lapsel,
summadesse tekkimas on jär .....
Jätkub
Sind kohtasin,
kui maailm oli parem paik.
Olime alles lapsed,
suureks kasvamist oodates.
Mu pilgu sa püüdsid
ning panid mõtlema tulevikule.
Selle maha salgasin,
polnud ma ju keegi.
Oleme suureks kasvanud
ja rohkem õppinud.
Pole me enam riiukuked
üksteise kaela kallal.
Alla surusin oma tunded,
kõik need aastad tagasi.
Sinu helge naeratus
tagasi tõi nad.
Kuid hetkel see lugu
peab sinnamaale jääma.
Pole see läbi,
jätkub veel.
Imelised päkapikud
Päkapikud imelised
nähtamatult luuravad
igast koduaknast kaunist
sisse piiluda proovivad.
Väsimatud mehikesed
jõuluaega naudivad
trill ja trall käib ümber kuuse
rõõmud aina kasvavad.
Pimedus kui hiilib ligi
taas päkapikud luuravad
kuulavad kõik tasakesi
kas lapsed on head ja kuulekad.
Hopp ja hopp nad ühelt aknalt teisele hüppavad
sussi sisse jäetud soovid
kaasa võtavad
ja jõuluvana juurde tõttavad.
Päeva järel läheb päev
öö järel öö
päeval päkapikud lulli löövad
öösel teevad tööd.
Iga laps kord suureks saab
südamesse jäävad pà .....
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Päkapikud
Päkapikud suures ringis
mõtted kõik on ringi sees-
Mida viia lastel kingiks,
millest puudust tunneb meel?
Päkapikud plaani peavad
igal aastal täpselt nii.
Kui on plaan neil välja mõeldud,
lähevad kõik laiali,
luurele, vat sedasi!
Igal oma osa täita,
sussike on aknalaua peal.
Lapsuke, kes kinki ootab
on olnud pai, viisakas ja hea-,
Päkapikk kõik soovid täidab,
tal lahke meel ja süda hea.
Jorupill Jonn
Jorupill Jonn see mossitas
ja hakkas ära minema.
Siis ta aga avastas,
et õues läks nii pimedaks.
Pimedust ju kartis tema,
tahtis olla soojas toas.
Ei osanud ta miskit teha,
hakkas nutma – istus maas.
Lapsed kuulsid kõva nuttu,
kurvaks muutus nende meel.
Jorupilli hüüdsid ruttu:
„Mängida ju saame veel!“
Jorupill Jonnil tuju hea,
lastega sai ta mängida!
Tantsisid nad väga palju,
hüppasid ja tegid nalju.
Jorupillil uued sõbrad –
enam ta ei jonni.
Naerab palju – lausa särab,
lastele teeb kalli.
Inspireerituna Heljo Männi „Jorupill jonnist .....
