Sõnale lapsep leiti 122 luuletust
kodu
Vahel tahaksid olla juurteta,
just siis kui hing on veel noor.
Tahaks minna ja võita ja võidelda,
tundub ankruna siis ema hool.
Tuleb aeg mil maailm saab piirid
ja käidud on kõik võõrad teed.
On koduni meetrid või miilid,
taas jalge all peagi on need.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, kallis?
Kus lookleb su kodude tee?
Kas meenub sul hämaras hallis,
Siit samast kord läksid teele.
Õe käsi sind kindlalt siis juhtis ja
emal sai toas valmis leib.
Sealt rosinaid noppida tohtis,
seal rohkesti oligi neid.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas?
On sul kindlus, kus toe .....
Ütlen siiski
Kui sulen silmad, mõtlen enda noorusmaale
Seal oli vaikne, armas kodu
Niipalju soojust, rõõmu, armu
Ei enam seda tunda eal ei saa...
Kuid ütlen siiski Sulle, sõber hea!
Kui kasvad suureks, oma lapsepõlvekodu meeles pea!
Sest oma kodust algavad me juured
Milline oli Su kodu, sellesarnaseks sirgud Sa!
Lapsepõlv
Elasin ja kasvasin ilma isata,
ainult ema ja vanaemaga.
Vanaema mul kõige kallim on,
veetsin aega temaga.
Õpetas mind, palju oskas, palju jaksas,
kuid sellest väheks jäi.
Kooli läksin üks aasta hiljem
ja seitsmendas klassis istuma jäin.
Ma isegi ei tea,
kuidas mu isa suri,
kuid tean,
et ta polnud kuri.
Kodus peeti suuri pidusid ,
kui olin veel laps,
hingasin sisse suitsuhaisu
ja laual oli naps.
olin koguaeg magamata
ja täna sellele
ka kodused ülesasnded tegemata.
Räppi hakkasin kuulama,
kuna parim sõber seda kuulas ja
hakkas meeldima,
hakkasin ka .....
Kes mind armastab
Kes mind söödab,
kes mind joodab,
kes mulle õnnelikku lapsepõlve loodab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mind aitab,
kes mind paitab,
kes mulle igasugu mänguasju näitab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mind hoiab,
kes see opa võtab,
kas minu juurde ikka jooksujalu tõttab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mulle laulab,
kes paneb sängi,
kes mulle lõõtsapillil tantsuviisi mängib?
See on minu emme .....
Lumememm
Ma mäletan, kui tegin
lumememmi.
Ja nendest pisarsilmi lahkusin.
See oli siis, kui hoidsin emal käest,
kui isa kaenla alla mahtusin.
Nüüd hoian hoopis
oma sõbra käest.
Ja memmele teen kõrvale ka taadi.
Vean lapsi üles-alla kelgumäest
ja pärast ostan neile limonaadi.
Ma mäletan, kuis
suuga püüdsin lund.
Kui kinnaste peal helbeid uurisin.
See oli enne veel mu kooliaega,
kui nina teadustesse puurisin.
Nüüd sulatan ma hoopis seda lund,
mis lapsepõlves
langenud on põue...
Ja hoian hinge kinni iga kord,
kui päikesega ühes
astun õue...
/Mari*Uri .....
Vanaema
Vanaema
kirstukaanel
kokku lapituna
sukapüksid,
villakleit ja
tinavalupärg...
Mina, kümneaastane,
seal seisin
sõnatuna,
soolasamba asendis,
pisarnõremärg.
Mulle tundus:
kohe-kohe
lõhkeb minu süda,
voolab alla
sõrmedesse
vasakumast käest...
Soovinuksin
miskit sooja
vastu väikest põske
või et oleks
keegi võtnud
vaikselt kinni käest.
Pärast tundus
üsna tihti -
käies haua manu -
vanaema
tegelikult
polegi ju seal...
Siiski laulsin laule talle
uuemaid ja vanu,
rohides
ja rehitsedes
äärekivi peal.
Jõuluõhtul
küünlakumas
jätan laual to .....
Talvine
Keskhommik. Pärlid sädelevad lumel
Mu meel on tusane ja tume
On kõik nii vaikne värelev ja valus
On kõik need lapsepõlvelumed mälus
Puu heidab hõbedasi varje maale
Ei suuda mõtelda ma muule
Kui karges hetkes kaduvale heale
Mis sunnib külmavalus näppe murdma
Mis paneb talvepakast hinges tundma
Mis jäätab hinge, mõtted, teod ja tahte
Ning jätab jäiseid tuimi saari elulahte
Kas suudab sulatada kevadine päike
Neid kuhilaid kui saadab neile läike
Ta märtsi lõpus või aprilli alul
Ma loodan, anun, usun, palun
Mis üle jääb
On südatalv
On kaamos
.....
Heinakuu
Heinakuu värelev kuumus
Metsmaasikate magushullutav lõhn
Toob meelde lapsepõlveraiesmikud
Rammestava päikese
Kihavad sipelgapesad
Väärikad sõnajalapuhmad
Ja veendunud uskumuse –
Nii turvaline ja õnnestav ongi
Maailm
Rampväsinud hallile talvele
Järgneb alati
Iseeneseksolemise aeg –
Üürike Eestimaa suvi
Maren Toom 2005
Paha poiss
lapsepõlvest mäletan kodukandi pätte
kes rüüstasid poodi ja vanu ätte
ka naabri lembit jäi meile ette
vihane vanur lükkas meid vette
...................................................ka mina olen olnud paha poiss
kooliajast mäletan plikade kleite
poistega piilusime seeliku säärde
ka toomasele jäid nad ette
plikad lükkasid toomase vette
..................................................ka mina olen olnud paha poiss
tõõd oskasin teha ka seistes
olin alati kiirem teistest
ülemus maksis rohkem sente
jäin teistele ette ja nad lükkasid mu vette
................... .....
Sünnipäevaluuletus tüdrukule
Sa olid pisikene armas plika,
kel päiksetäpid põskedel reas.
Sul mõni hammas suust puudu oli ikka
ja valendavad patsijupid peas.
Sa märkasid kõike, milles peitus ilu,
ka põllulillele sa tahtsid teha pai.
Nii õrnalt üle samblatuti silud
ja imestad, kust lepatriinu täpid sai.
Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha,
mis sest, et rohtu kasvand liivakast.
Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles,
et möödunud mängud jääksid mängumaaks.
Ja sa läksid
Lapsepõlves vähe olen näinud,
lapsepõlves vähe olen käinud.
Lapsepõlves lõhkunud asju palju,
lapsepõlves lapsel juhtub palju.
Nüüd suureks saanud, näinud olen palju.
Arvasin, et olen nagu kalju.
Miski mind ei suuda kõigutada
aga siis ei suutnud sa mind armastada.
Ja sa läksid, võttes kaasa mu südame.
Kas vastu panna ma suudan veel?
Või suren ma mõttetus lootuses,
et sa tagasi tood mu südame?
Nüüd leban ma põrandal maas,
kõrval kummuli konjaki klaas.
Ja vahin ma toa valget lage
ja mõtlen, mis tegid oli vale.
Su pildid mu peas tiirlevad
ja su .....