Sõnale lase leiti 1074 luuletust
Sitapaber
Ma sorteerin ikka oma prügi
kollasesse kotti, ahju ja kasti
reklaamid teinud läbimüügi
neid alati postkasti lasti;
ning mida mu silmad tunnistavad
kaup, millele varajane juurdepääs
kooliasju firmad propageerivad
nagu olekski september juba kääs;
mõistan pilti, aga ainult vihma tõttu
praegu on august, siis on august
aga algoritm teeb alati pattu
kooli meelde tuletati sitaaugust;
panen seega neljanda variandi
kõrvale peldikusse põrandale
näib, et sitapaberit tasuta anti
saadan sõnumi iga poe ülemale;
MAXXXIMA, MiniRimi, SELVER
siin tuleb vaja kiikse parand .....
Süda igatseb
Möödunud on mitu suve,
sügis lähemale tuleb.
Sinust pole ei kippu- kõppu,
ootustele ei tule lõppu.
Aastates on päevad pikad,
ööd mul pilkad, pimedad.
Süda lõhkeb rinnus kohe,
kui Sind ei ole lähedal.
Kui on taevas päike ere,
siis Su rõõm mul' meelde tuleb,
poolikus kuus näen Su naeratust suurt,
igas hommikus on midagi uut.
Vahest on ööd samad kui päevad,
ootustest pikemad,
siis jälle aeglaselt edasi läevad,
mõtted kõik piinlevad.
Iga uksele koputus
on saanud mu elu osaks,
iga vaikne samm
meelele ärevaks.
Sinust puudust tunnen
mu kallis poj .....
SKIBIDI - SKIBIDI peldik
Arvutimängud rikastuvad iga aastaga
igasugu huvitava saastaga
Rosalia Nextbot oli eelmine
ja uus Gmod õudukas on selline;
kus mingi ivelik irve vaatab otsa
peldikupotist ja peab mulle ratsa
silmad punnis ja hiilguses
uut tüüpi vastane oma kurjuses;
olen monstertrucki otsas seal
kus katusel raketiheitja peal
andmaks tina igasugustele
ja pean vastu seisma deemonitele;
muudkui huvitav tümm käib
kui ligineb selja taha nagu näib:
"SKIBIDI - dop - dop - dop - YES - YES - YES!
SKIBIDI - SKIBIDI - DIP - DEIP!
SKIBIDI - dop - dop - dop - YES - YES - YES!
SKIBIDI - SKIBIDI .....
Loodus kannatas, nüüd on meie kord
Jõgi annab oma väge,
iga sõõmu veega.
Mets pakub oma kaitse,
iga elava puuga.
Veesulin kastab kõrvu,
nii ühtlaselt ja kuivalt,
ma ei tea miks, aga kurvalt
paneb see mind tundma.
Kuidagi kiiremini on hakanud jooksma
ja haarab kätte kõik kalad ja urvad.
Ta on tõsiselt jäine ja turvav,
mineviku valu mäletab kanda.
Mets vaikib nagu alati,
aga vaikuse heli on uus.
Nüüd vaikusesse ka teised valati,
lootes kaitsta elu puidurüüs.
Juured sügavalt paiskab välja,
läbi mulla, surnud puidu, inimluu.
Inimese kulla, investeeritud aja
katab lehtede varjuga, k .....
üleni vaid õitsemises
mis veel sul tahta
nii ööl kui päeval
nüüd hing kinni
hoiab elu kaelast
üleni vaid õitsemises
tagasi veel ei ole
akna taga sügisvihm
öö pime unustanud
oled sul ellu kaasa
antud on ema poolt
nimi muul millelgi nüüd
enam pole tähtsust
sa hetke sisse tulla ei lase
mida suvi üle pole
kuldand rõõmuks
verre tulvand
17. 07. 2023
Suvilas
veel verest minna
ei taha see juuniööde
toomingavalgus
see magada ei lase
üks igatsus igasse
rakku valgub
nii valus ta mõistev
malbus sääl kuskil ehk
õies mõnes veel kobrutab
mu elu taeva sinine algus
kord igasse rakku see valgus
*
suvi otsa aedades
niiduki vali põrin
see linnud peletab
putukad rohus
aastaid kostnud pole
tirtsude rahustav sirin
õhtuti üksnes vaid
sääskede tüütu pinin
käe äkine plaksatus
grillvorsti ninna tungiv lõhn
peenral närtsinud iiris
järve kupus
koos taeva alusega
õitseda õitseda
sinitaevaga tõusta
kõrgele üles
lahti läinud õite keskel
mesilasena juua
elu kuldset nestet
tunda suvi on su koduks
kus olla paljajalu rohus
leida end avanenud
järvekupu õie põhjast
selitamas jumal teab
millest tekkinud nukrust
unenägu*
palju õnne kallis
kui osavalt kloppisid mu patju
oli silutud ase
tunne nagu oleks unelmate maal
kus jooksime männimetsa vahel
ja kandsime villaseid riideid
oli ka erandeid loodud
kui ei saa kõrvuti magada
kuidas siis
ka selleks oli sul lahendus olemas
näitasid, kuidas vanasti magasid naris
ja kuidas ennast sinna ülesse tõmbasid
ema vaikselt sünnipäeva eel askeldusi tegemas
tekkis nii koduselt soe
ja hoolitsetud tunne
turvatud tunne, turvatunne
et vahet pole, mis nüüd juhtub
nendele pehmetele patjadele oma villakostüümis
võin igaveseks jääda
palju õnne k .....
Hallid kardinad
Kuidas päev see läheb mööda veel,
astud uksest välja, naeratad.
Väljakutsed ootamas Sind need,
mis kõik ületamist vajavad.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Igast päevast leia rõõmupiisk,
mis ei lase stressil tekkida,
elu tuleb nautida just siis,
kui Sa ise tahad elada.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Lase endasse Sa päi .....
Hävitustöö
kui su isa tahab sind hävitada
ja lihtsalt eluisu seest kiskuda
lihtsalt seetõttu, et ta on üle võetud
või kaaperdatud
ma ei hakka vanas eas
vanamehega kaklema lihtsalt seetõttu
et tal on poksi kindad käes
ja ta oskab lugusid luua, mis tekitavad hirmu
kõik naeravad selle üle
varsti käib ta mu majasid mööda
ja otsib oma kadunud tütrekest
armastust ei saa osta
ega poksikinnastega võidelda
see on olemas ja eksisteerib
ka ilma matšideta
kummastav fakt, et sa pigem hävitad
iseenda miniversioonid
kui toetad arengut
luusid ringi ja parastad
milleks
minule .....
Võõras ja vägev
Võõras ja vägev
taevast ta tuli
pudenes pilvist põikpäine
kippumas kohe ka kuningaks
võttis valla valitseda
Ei kõhelnud koha kommetest
sidumata seadustest
kirjamata kokkuleppeist
tegi tahtmised tähtsamaks
sellist on naised alati tahtnud
Varem ei võideldud vägisi
katsuti kaaluti kavalalt
sortsid seoti sõnadega
vanatühjalt võeti võlgu
vaja siis vannuti valetki
Taevast tulnu tuld ja terast
maitsesid mullused mõrtsukad
vaenlane visati välule
sortsid suruti sohu
käredad eided imetlesid igatsesid
Saaks vast sellest silmarõõmu
kange koikukaaslase
muist .....
ülikooli aastatele mõeldes
need valged ööd
magada ei lase
uuesti tagasi veres
sirelite õitsemise hõõg
jääb kortsumata tunde ase
kui hinge lahvab
olemise unund rõõm
hetk hetkega saab Toomel
kaelakuti kokku
selles kahvatus juuniöös
sellest valgusest hommikuni
mälus mälestuste lõõm