Sõnale laul leiti 588 luuletust

Eesti laul 2022

Ãœtlesin mullu, et tahan telerit lasta
püssist, kui pole head vaadata
sest jälle Eesti Laul pettis
teleka kaemise isu ära võttis;

jälle samad näod meil
kas paremat pole teha teil?
laseks äkki transal Itaaliasse sõita
et saaks Rootsit esindavat neegrit võita?;

Elina DELFile ütles, kuidas kukkus
reiting ta eneseväärikusega hukkus
võlts naeratus ei tee küll paha
aga ise mõtleb: "Laske mind maha!";

see aasta võitis kuumavereline
kelle esitlus umbkeelne
pole lootust Stefaniga
isegi su intervijuu oli aksendiga!;

riigikeeleta sa võitu ei teeni
aga n ..... Loe edasi →

Kilgi laul

Silk,silk,silk
nutab kilk
Kilk,kilk,kilk
öö veel pikk

Silk,silk,silk
Ahju taga soe
Kilk,kilk,kilk
mul nukrus hinge poeb

Silk,silk,silk
ära ole kurb
kilk,kilk,kilk
mul jäänud veel on tund

Silk,silk,silk
laulan tunni sul
Kilk, kilk,kilk
soe on süda mul

Õnneaja laul ...

Õnnelikus - kodus vaibub, kiire aegade rutt,
kõlamas laste suust naer , pisiperest ka nutt.
Katuse all pesi , pääsud kus pununud reas ,
elab rahvas, õnne aja muistse lauludki peas .

Õitseb rukkilill rajal , väljal kui viljade - kuld,
rohetab kartulipõld , lõhnab muldamis muld.
Tunned rõõmu tööst, mida pere heaks teed,
luues õitsengu hetked , elus helgemad need.

Võimalust soetada vae , oma väike era - riik,
omandada püüab neid ka , naaber - välisriik.
Kuniks järel veel iidsed , talumaade pinnad,
särav õnnepäike maal , sul ununevad linnad.

"Kass Betty laul sõprusest"

Igaüks on isemoodi,
üks on koer ja teine kass,
kolmas loheks hoopis loodi,
kuid meid miski ühendas.
Ole kapten sa või draakon,
vahe tundub tühine,
siis kui seltsis püütud saak on - vennalikult ühine.

On see mäng või on see võistlus,
seda täpselt küll ei tea.
"Ole tugev." ütleb mõistus,
Süda ütleb "Ole hea."
Ãœhe samm on teisest pikem,
ära sentimeetreid loe.
Oled ilmas õnnelikem,
kui su süda sees on soe.


Siis kui konkurendi leiad,
ära tõsta tormi sa,
sest et võisteldes just hoiad
iseenda vormi ka.
Ja kui kogemata täna,
võist ..... Loe edasi →

Kästud laul.

Sa kord laulsid ,et tunned end hästi,
Kas ise tahtsid või sind kästi.
Laval olles kuntslik naeratus sul näos,
Seda oli näha juba eos.
Lavale astudes sa end istuma seadsid,
Oma sisemisest kurbusest vaid ise teadsid.
Tahaksid sa ju laula oma mõtteid,
Laval olles kasutada omi võtteid.
Kuid teed seda mida rahvas sult ootab,
Laulad seda mida saab toota.
Esined sellega mida suudetakse müüa,
Kas sellega rohkem kuulsust õnnestub püüda.
Kas kuulsus on see mida taga ajad,
Või hingerahu see mida vajad.

Minu laul

Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu mõtted minu suul.

Hanekesel hane jalad,
aol ning ehal oma loit.
Oma tunne igal kehal,
igal vaimul oma toit.

Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal…
Mitu haru elupuul!

Igal armul oma sarm,
igal sammul oma king.
Oma värin igal haaval,
igal punktil oma ring…

Igal lapsel oma hing!

Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu süda minu suul.


/Mari Uri/

Südame laul

Kuigi ümberringi kära
siiski õnnest hing mul särab,
süda laulab tasa, tasa,
aeg nüüd kurbusel minna ära.

LAUL ÜHE JALAGA HÄRJAST

1

Jahile läks Jaanikene, marssis metsa kui see marssal. Püssi võttis ta pihusse, röövliraua rinna alla, riksia-raksid rihma otsa.

õhtust saati ju asutas, poole koiduni kobistas, enne kui hakkas astumaie, laane poole liikumaie.

Küll tema kiitles ja valetas, et toob koju suure sõnni, patta panna põdrapulli, laua peale laiakäppa: tuli tuppa — ei tuhkagi.

2

Mina aga Manni maani tarka, kabu kontseni kavala, võtsin kätte korvikese, näppu põlle nurgakese.

Tõstsin talla trepi peale, kinganina künnisele. Uks ei paukund, koer ei haukund, tasa saingi nii tulema.

3 ..... Loe edasi →

MERESÕITJA LAUL.

Need on nüüd vististi viimased majakad:
hüvasti, hüvasti kodumaa rand!
Kisaga saatvad mind merele kajakad:
pole vist arveid veel lõpetand.

Oleks ka minulgi mõnigi õpetus
kimplejatel’ kodus olnud anda veel.
Lõin aga käega: parem on lõpetus,
parem on purjetada mere teel.

Tühi siis nendega, las’ nemad jännata,
korra ehk tagasi tulen veel ma.
Nüüd aga lust on mul sõita ja rännata,
luusida läbi kõik ilma ja maa.

Mis on need purjed, mis vastu mull’ vilkusid,
küllap need meie poolt pärit vist ka?
Tõsi: sääl suguvennad püüavad silkusid,
Madis aga olg ..... Loe edasi →

LAUL EESTIST.

Õudne kui needmine ajalugu,
maha tallatud jõuetu sugu,
Kõverad, küürakad vaevakased
juurtega, juurteta mädasoo mülkas.
See on Eesti.

Kes küll kuivatab korra neid soosid?
Noorelt ju närtsivad põskede roosid,
roostetab tegude haljas teras.
Rängalt rabavad hallaöö piitsad.
Oleme Eestis.

Kes küll heledalt naerda siin suudaks?
See, kes mured kõik rõõmuks muudaks.
Koorma all kummarkil õhkab elu
veel aga Hädaoru küla kohal.
Eesti elu.

Hundipajud, pedajapalud...
Teistviisi mühavad tammesalud,
teisiti viinapuulehestikus
lõuna taeva all kostavad laulud.
Ees ..... Loe edasi →

Ratsaniku laul

Córdoba.
Kauge ja kurb.

Must hobune, kõrge täiskuu,
oliivid sadulatorbas.
Kuigi kõik teed mina tunnen,
ei tule iialgi Córdoba.

Must hobune, verev täiskuu,
tuul üle väljade korba.
Seal surm mulle otsa vaatab,
kus torne turritab Córdoba.

Oi teed, oi nobedat hobust,
oi aimust, mis rinda torgand!
Ma tunnen, et surm mind ootab
veel enne, kui tuleb Córdoba.

Córdoba.
Kauge ja kurb.

Rumal laul

Ema.
Kui oleksin hõbedast
väljast ja seest.

Poja, sul hakkaks külm.

Ema.
Kui oleksin hoopis
üleni veest.

Poja, sul hakkaks külm.

Ema.
Sa tiki mind padjale
mustri eest.

Mhmh. Hea küll.

SÕPRADE LAUL NR 5

keda kutsusin, need jätsid tulemata
kelle unustasin, aegsalt olid platsis
mõned mehed, kellel habe ajamata
mõned naised, kellel juuksed olid patsis
mõned naised, kellel juuksed olid patsis

väga raske oli alustada vestlust
kõik mis mõtlesin, see tundus tühisena
keset olemise nohisevat kestust
see mis oli, tundus veidi ühisena
see mis oli, tundus veidi ühisena

kui kuhgile lähete, siis öelge
kui kuhgile lähete, siis öelge

seal ühel naisel oli saladus üks kanda
mis vahel kurvaks vahel rõõmsaks teda teeb
ühe niidiotsa siiski raatsis anda
et keegi on kes seda saladust teab veel ..... Loe edasi →

SÕPRADE LAUL NR 3

Minge, ma ei tule veel.
Tule peale tõstsin vee.
Olingi ehk liiga kaua teel.
Piilun aknast väheke,
kuidas te seal lähete.
Sügisel on õhtud pimedad.
Kõik, mis alles jääb, see paistab praegu siit:
hetkeks peatusite. Ei ? see ainult näis.
Mõtleme, kas miski maha jäi.
Või kuidas meil see asi täpselt käis?

Jään veel hetkeks vaatama.
Pilguga teid saatma ma.
Pimeduses hõõguv sigaret.
Kõik sai nagu öeldud vist
keset pikka vaikimist.
Tee on kitsas, kraavid täis on vett.
Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur:
vaatan ringi toas ja kedagi ei näe.
Nüüd rahulikult lõpuni ma v ..... Loe edasi →

SÕPRADE LAUL NR 2

Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab.
Hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.

Uusi sõpru, usun, veel leian tollel võõral teel.
Aga mäletate, kuidas jõime viina.
Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel
võis meid pikaks õhtuks unustusse viia.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
ku ..... Loe edasi →

Vana mehe laul

Seda õnne kõik ei aima,
mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust
ta veider eluviis;
kuigi maalitud on kolle,
annab sooja tuli --- jaa!
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.

Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

Olen vana mees ja sellepärast
lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma
elurännakut.
Ära pahanda, kui laul on
liiga lihtne, õpetlik.
Kuula ära, sest me e ..... Loe edasi →

Realistliku ingli laul

KISKUGE
KÃœLJEST
MU
TIIVAD,
MONTEERIGE
ENDALE
KÃœLGE

VAADAKE,
KUHU
NAD
VIIVAD
TEID,
TE
RASVASED
HÃœLGED.

MõNI TEIST
ÃœLES
VÕIB
TÕUSTA
MEETRIT
PAAR-
KÃœMMEND
VAST

MITTE
ROHKEM
KUIGI
TE
OLETE
TÃœHINE
LAST,

MIDA MU
VAESED
TIIVAD
PEAVAD
KAUA
VEEL
KANDMA

USKUGE ..... Loe edasi →

Suvepessimisti laul

Kes suvel on ju õnnetu,
see aias korjab lilli.

Hoidudes nii puude varju,
otsib muudkui pilvi.

Leides lõpuks suure puu,
ta mõtleb, mida teha.

Suureks läheb naeratus,
kui päike pilve taga!!!

Suvi oli suur ja kuumavôitu,
päike muudkui sillerdas,
siiski sai ta kuumast võitu,
leides oma varju ka.

Kui aga päike vajus alla,
olnud kuskil peituda.

Päike kiired lasi valla
okste alla palavas.

Varju polnud kuskilt enam
võimalik ju otsida.

Päeval oli olnud kenam
suurel aasal, heinamaal.

Suvi oli suur ja kuumavõitu,
päike muudkui sillerdas,
kuumus sai nà ..... Loe edasi →

metsise laul

ma ei taha äkki teada mis on kell
sest liiliatel kroonid paokvel
sest karikakar õitseb aia taga
ja nõmmeliivatee ei enam maga

ma ei taha enam teada mis on kell
sest põdrakanep ootab küngastel
sest rauarohul mulle valmis rohi
seda ühes tuua vihmaga ei tohi

ma ei taha muide teada mis on aeg
sest päike ju ei paista kogu aeg
männikäbidel on taas kord lahti huuled
ja ristikpõllul juba külas tuuled

ma ei taha üldse teada mis on aeg
sest pilvepatju täis on taevalaed
sest paplid aina pudistavad sulgi
ja kaselitreid sajab jälle alla hulgi

ma ei taha enam teada m ..... Loe edasi →