Sõnale laul leiti 850 luuletust
Kena kevad
Kena kevad kikitab kõrvu,
puudel pungad puhkevad,
kuulda tuttavat linnulaulu,
lõunakaartest tulevad.
Kena kevad puudeladvus kiigub,
mahe tuul on hellitav,
ojakene vinga- vonga liigub,
kõikjal kuulda kevadvete vulinat.
Kena kevad lilleõiel mängib,
päike südant soojendab,
pilvist viimasagar hiilib,
mängeldes vihmapiisku pillutab.
Kas ka invaliid?
invaliidistunud persoon
kodune soojus koos õunasaiadega
kartsin, et kaotan kõik
ja jään igavesti selliseks
see oli mu suurim hirm,
et ma jään invaliidiks
nüüd tekib silmi pisar
kui mõtlen nendele, kes elavadki nii
lihtsalt mõned kehaosad ei liigu
ega allu tahtele
isegi kui pingutad
teraapia
teraapiline on see kogu külmus
läbi Juhansonide laulu
tunnen ennast kui teedel olija
võib-olla see, kes kord karges hanges külmub
kirjanikud kirjutavad ikka endale "lõpu" ette ära
soovunelm
surra oma voodis puhtas flanellist öösärgis
rahuliku muigega
tagasi vaatamata
.....
Eestimaa
Nii hea on hommikul ärgata
ja helesinist taevast märgata
ja linnulaulu kuulata
ja rõõmsal meelel hõisata.
Tunda rahu südames,
hoida teda hinge sees,
kanda oma emakeelt,
mis kaunim olla saakski veel.
Eesti, oled kaunis,
pidupäeva eel,
palju kauneid päevi
meid ootamas on ees!
Selgem on siis taevas
ja rahulikum meel...
Eesti, kallis, Eesti,
jääd kauaks kestma veel!
Eesti Vabariik
Need kuldsed viljapõllud,
mida katmas lumi
ja sinitaeva võlu
paistmas pilvedeni,
kaunistades metsaääri
mitmevärvilisi,
seda kõike Eesti väärib,
olles ikka pisi-pisi.
Väljast väike, kuid seesmiselt suur
meie rahvas, meie riik ja me kultuur,
meie olemegi Eesti Vabariik
oma keeles, kõnes, laulus alati.
- Tarmo Selter -
2023
Kodumaa armastus
Armastus saab alguse kodumaast.
Ta elab sinu hinges ja südames sügaval.
Kui kodumaa pind tunneb kannatust,
siis tunneb su süda sedasama just.
Siis hing lööb leegitsema sees
ja laulud kodumaast,
riburada tulevad veel,
mis ammu keelel ja meelel.
Mis teha saad, kui oled seotud
ja kallis on sul Eestimaa pind.
Kui see pind on hoolsalt kaitstud,
siis tunneb kaitset ka sinu hing.
"Ühined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Väike lind
Väike lind ta käes
tema saatust kontrollib.
Väike lind laulab
noka pehmelt kinni paneb.
Väike lind õpib
lubada seda ei saa.
Väike lind tahab minna
tiivad katki läksid.
Väike lind pole kodus
kildudes ta lamab.
Väike lind teab
väljapääsu pole.
Väike lind lennata proovib
enam teda pole.
Tädi Sofia SUUR Peipsi seiklus
Sula rikkunud talve ära jäädavalt
päike tõuseb/langeb nüüd linnulauluga
ning siristamist on nii elavalt
et oleks justkui tegemist kevadega;
nii on Peipsi kaldal kalamehed paatidega
mõnel on ka uhke jaht olemas
onu Heinol aega nädalavahetusega
nii tädi Sofia pojad kaasa võtmas;
alustuseks sõidutas auto järve
kus õnnestus end välja upitada
teel poisid rikkusid ema närve
kes neid lootis ära uputada;
sest, kui järvele jälle saab
on elust tüdini emal killuke rõõmu
kes tagasi veele tahab
vanausuliste külas hingab sõõmu;
üks poistest olla kapten nõ .....
Kõnnin kodu poole
Pimedal tänaval kõnnin kodu poole
tuul puhub mantlikrae vahele.
Lumi on sulanud,
alles olid hanged,
libedus on jalge alt kadunud.
Uskumatu , et kuulen ühe linnu laulu,
kas temal pesa ei olegi?!
Teelahkmel must kass hiilib,
silmad kui laternad põlevad.
Teelt tagasi keeran ja ringiga lähen,
ristteed täna ei ületagi.
Kodu see kutsub,
kiireks sean sammu,
liig mõtesse jäänud olingi.
Eesti keel
Eesti keel ja kirja võlu
loob meil nautimiseks sõnu,
hoides ikka südames
meie kallist emakeelt.
Kaunist kõla hoia meeles,
raamatutes kirjakeeles,
lausudes neid siin ja seal,
elades siin Eestimaal.
Kirjutades jälgi seda,
kus käib punkt ja kus käib koma,
räägi, laula kõlavalt,
nii keel see kõlab kaunimalt.
Eesti keel on riigikeel,
meie osa, meie meel,
Sinu oma, minu ka,
elades siin Eestimaal.
- Tarmo Selter -
2023
Mercury Rev - Holes
Aeg
Kõik pikad punased jooned
Mis võtavad kontrolli
Kõigi ojade nagu suitsu
Mis voolavad sinu unenägudesse
See suur sinine avameri
Seda ei saa ületada
Seda ei saa ronida
Just vahepeale sündinud
Kaks valget joont
Kauged jumalad ja tuhmunud märgid
Kõigist nendest vilkuvatest tuledest
Sa pidid täna õhtul selle ühe välja valima
Augud
Väikeste muttide kaevatud
Vihased kadedad spioonid
Telefonid silmadeks
Tulevad sinu juurde kui sõbrad
Kõik need lõputud otsad
Mida ei saa siduda
Nad ajavad mind naerma
Ja panevad mind alati nutma
Kuni nad langevad nagu kärbsed
.....
tankasid triiki täis klaas
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii kuid nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
kui Sa mind suudleks
hing avaneks luulele
õieks muutuks me
palavikus huultel arm
kaoks päevast sootuks aeg karm
tsüklist „Poisiiga“
kaks sina täna
mu päevas üks ülal ja
teine järve vees
nii sügav puhas ulbib
õhtuni meel nende sees
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
koltuva kase
otsas vares kraaksatas
uuesti vaikus
harv nukk .....
Lapsepõlve maa
Läevad mööda aastad linnutiivul
nagu põgeneksid kuhugi.
Kui peatuks aeg ja seisatuks veel viivuks,
mind lapsepõlve maale jälle viiks.
Ah võta mind sa kaasa lapsepõlve maale,
ma sinna tahaks minna ja seal me kokku saame.
Ah võta mind sa kaasa unistuste maale,
ma sinna tahaks jõuda, kord seal me kokku saame.
Rohi rohelisem oli siis veel
ja jões voolas selge allikas.
Hobu sõitis tolmavatel teedel
ja linnulaulust helises seal laas.
Kuidas saaksin tagasi kord minna
kui suletud on minevikku tee?
Vaid mälestustes vahel jõuan sinna,
nii armsad on minule nüüd need .....