Sõnale leek leiti 200 luuletust
Leek
Põleb, viimaks ometi.
Ma leidsin sinus midagi rohkemat.
Teadsin, et süttib, pidi
miski muutuma meis kummaski.
Nüüd leegitseb
ja vot nüüd me ei teagi
kes meist kahest
saab kõrvetada tulelõõmas.
Tikk, millega läita
käskisin sul vihas iseend
on võtnud tuld,
aga võib-olla minus…
Oleviku leek
minu minevik
on minu tulevik
sa tead küll
kes Sa oled
aga tahad mind
kogu aeg
proovile panna
ma saan ju aru
kas ma peaksin
hoopis Sinu
proovile panema?
kas me väärime teineteist
kas Sina väärid mind
kas aga mina Sind
see on igav
iiigaaav
ja ajab haigutama
varsti jään sedasi ka
magama
millised vastused Sul
veel puudu on
ja millised mul?
Leek minu sees
Lõi korraga leek minus lõkkele
otse mu südame all
ja taevas kuu oli veretav
südame all tunne nii põletav
Ühtäkki õitsele lõid kõik puud
keset külma jaanuarikuud
lilled ärkasid lume seest
vulisema hakkasid kevadveed
Tunne võimas oli südamel
armastusest õhkas rind
elu järgi hing janunes...
armas oled kodumaa pind
Tunnete leek
Mu hing on tühi,
nii nukker see tunne,
neid torkavaid nooli
veel südames tunnen.
Kui sa minust ei hooli
ja vaid seisad mu teel,
siis tea, et sellest
muutub mu meel.
Kui igatsust tunneme,
siis andume tundele,
sellest loobuda ei saa,
sest see meeletult hea.
Nii tähtis on tunne,
et keegi teeks kalli,
raskem on see,
kui keegi ei hooli.
Kirglik mu tunnete leek,
loodan, et kogeme veel...
Olematu
Tulevik on juba minevik
Läbisin selle hetkega
Täna on juba eile
Kuid
Selles võib veel kahelda
Pole mõtet ära joosta
Aeg püüab mind kinni
Isegi kui sulguksin
Oma privaatsesse ringi
Valisin kirju
Kõige lühema sain
Seda üritades põletada
Piinas mind pain
Läksin siis sillale
Proovisin uuesti
Järsku kõik leekides
Mida ei kuulegi
Kujutad ette
Tulel pole häält
Kuid äkki see vaid mõte
Ja tegelikult väär
Sild põles ära
Takistus on läbitud
Mis järgmiseks
Täielikud hävingud
Jään ootama
Mul on ju aega
Veel niikaua
Kuni liivakella ei riiva ma saega
.....
Igatsev jõuluootus
Ootan jõule-
Uni läinud-
Läinud ka kõik muu-
Tuba väike-
Sisse ei mahu-
Jõulud suured ju-
Kardin hele-
Väljas pime-
Mitu magamata ööd-
Küünal viltune on laual-
Sirgelt püsti küünlaleek-
Kass on kerra tõmmand ennast-
Vähest aega näitab kell-
Süda muudkui tuksub rinnus-
Süda ootusest on hell-
-
Hingeleek
Küünlaleegi väreluses
näen ma oma hinge.
Leek lausa põletab,
kuid hing kõigest lõdiseb
- üksinduse, viha, õnne, ootuse
ärritavast kõdist.
Vahel mõtisklen
on mu silmad hinge peegel,
hing leegis vaid illusioon
Või
mu hing elab vaid ses
praksuva tule heljumises,
tulle vaadates end
hingeelektronidega laen
ehk tähesärra salvestund hing öödeks,
kuid pimeduse laeng liig kalk ja külm,
Seetõttu tasakaaluks päev ning soojus,
TULI-
Inimlikkus, inimhinge
LÄTE
Tuli
Põlegu jälle see leek
just nii nagu vanasti
Põlegu kuumalt see tuli
veelkord jälle uuesti
Andku soojust ja lootust
just nii nagu vanasti
Andku sõprust ja ootust
veelkord jälle uuesti
Lennaku sädemed kõrgele
just nii nagu vanasti
Lennaku suits kaugele
veelkord jälle uuesti
Jäägu põlema see tuli
põlegu hommikutundideni
Jäägu igaveseks leek
mis soendab südant ja käsi
öö
Et oleks kaunis see öö
oleks ilus kui ise oled
et poleks öö sinu - nii tühi kui on minu
poleks rahutu ja külm,
Et oleks vaikne kui langev lumi
oleks soe kui minu südame tuli
et poleks öö sinu - nii pime kui on minu
poleks must ja hall
Et oleks punane ja valge
...
Punane kui tuli,
nii kuis ere leek sooja annab
Valge kui kuu,
nii kuis valgus lootust endas kannab
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....
Küülaleek
Ma süütan küünla verega
Ja hingan selle endasse
Õhku ahmin veel ja veel
Kui saadan leegi taevasse
Täidab hingeruumid leek
külmaks kõik mu soovid teeb
Kuid tunnen juba süda keeb
Kui saadan leegi taevasse
Hing jäi tühjaks seegipoolest
Ei leidnud tules valgust ma
Paiskub veri veresoonest
Kui pisaraga leegi kustutan
