Sõnale leek leiti 255 luuletust
Kaitsemehhanism
Kuidas töötab kaitsemehhanism
igal liigil tugev animalism
tehakse vahetust küti ja saagiga
kord lõpeb võidu, kaotuse või viigiga;
mõni tulistab verd silmast - see sarvedega sisalik
mõni kutsub karja appi - see pealik
mõnel küüned ja kihvad - see karumõmm
mõnel sarved, piits ja taignarull - see su ämm;
aga minul on peeretus
lihtne ja surmav üllatus
pööran ümber ja end uppi ajan
puhkpilli muusikat välja kajan;
mu pärasool koormat kergendab
iga mu kannilihas end väristab
gaasid vabaks nagu balloonis
metaani mu persest igas toonis;
"leia ja hävita" moo .....
Ameeriklanna Iraanis
Lähis - ida südames löömab leek tänaval
naine mehe asemel seekord laval
tegemas stseeni diktaatori vastu
kes ilma verevalamiseta tagasi ei astu;
küllap Allah karistab neid paganaid
kes teevad igasugu saginaid
häbi on, kui turistid näevad madalat kultuuri
mis kosub vastu kalifaate suurt tuuri;
aga, oh häda, kui jänkid tulevad siia
kes tahtsid koju eksootikat viia
vaibal lennata ja vesipiipu teha
mil tänaval vedeleb protsestia keha;
kohe jaamas kritiseeriti blondi ema
keskealine, tüse ja poolpaljas on tema
pole maski ees ja muud katet peal
ja tädi ise ei näe, m .....
XXIX
Talvine rüü
nii aukus ja tume,
viimaks ometi, nüüd
asendunud suvega - kui sume.
Pead tõstmas suvepeod,
vihmaga kodadesse poevad teod.
Kõlamas kilked ja naer
lõpuks kasutuses
päevi näinud aer.
Tunded on leekimas,
käes, viimaks ometi, suvi!
mütsid pleekimas,
kuid õnneks läin'd on lumi.
Queens Of The Stone Age - Burn The Witch
Põleta nõid!
Põleta nõid!
Põleta nõid!
Kätest hoides
Keksleb nagu kivi
Oleme teel
Et näha, mida oleme teinud
Esimene, kes räägib
On esimene, kes valetab
Lapsed teevad risti
Enda südamel ja loodavad surra
Hammusta keelt
Vannu, et hoiad oma suu kinni
Küsides endalt
"Kas ma põlen põrgus?"
Seejärel kirjuta see üles
Ja viska see kaevu
Siin nad on
Rahvahulk, karjub vere järele
Et lugu väänata
Küttepuudesse
Tuuluta leeke
Väikese valega
Seejärel pööra põsk
Kuni tuli sureb
Nahk, see koorub
Nagu tõde, ära
Mis see oli
Ma ei ütle kunagi
Ha .....
Valu
Täna ma olen kurb.
Südames on hingematev valu.
Silmast langevad pisarad
Laual mu ees põleb küünal.
Mille värelevat leeki vaatan.
Ei suuda uskuda, et läksid.
Tahtsin sind näha veel korra.
Kuulda su häält.
Nii palju jäi ütlemata.
Palvetan, et su hing saaks rahu.
Ja, et sa teaks
Kui väga sind armastasin.
Täna olen ma kurb, väga kurb.
Ja südames lõikav valu.
Silmast langevad pisarad.
Inimene tahab koju
Kaunid jõulud ja jõulupuu
kutsuvad koju.
Südames leeki ei saa peatada,
hing kutsub koju.
Jõuluaal võib olla valu
rõõmust tugevam,
kui sul pole enam kodu,
oled võõra katuse all.
Nii viidud ongi jõulurahu
hinges sügaval.
Süda kutsub ikka koju,
sel jõuluaal valusal.
Pariisi metroos
Pariisi metroos mängida klaveril
Rahmaninovi 2. klaverikontserti
kordi ja kordi
aina suuremaks saab hinges soov
selles lärmis nagu orel kirikus
elu mööduks muusikat teenides
olla üleni helide leekides
sosinais keeristes
filmi „ Kõik on su enda kätes “ vaadates
07.11.2022
Hingedepäev
Hinged on ududest saabumas koju,
hubelev küünlaleek- juhatav kiir...
Ootan sind aknal, mu pisike poju,
sealt kus on elu ja kaduva piir.
Kamin on küdemas, lemmiktoit pliidil...
Alati pikaks jääb tulekutee...
Elutants nugadel... Libedal siidil
jaheneb süda ja igritseb lee...
Raskelt kell pendeldab... Vaikusevarjud...
Ärevas lootuses sirutad käe
aastate taha... Nii ootama harjud
kui igatsust piserdab HINGEDEPÄEV.
Ole särav
Veidike tibutab vihma,
lehti veel puuoksalt langeb,
tuuleiil toomas on siia
hetki, mis külmad ja karged.
Värvid kõik kadumas vaikselt,
masendus võtmas on maad,
loodusel olla nüüd laskem,
sära enda seest leidma pead taas.
Ole särav kui hommikupäike,
veel soojem kui suvine tuul,
nii maailma süttimas väike
rõõmuleek, mis varsti on suur.
- Tarmo Selter -
2022
Tähesadu
Ergav tähtedelend
särinal pillutas tuhka.
Koidupunases kõrvetas end,
hommikuvalguses puhkas.
Kirepalangu jahtunud pingil
sabatähest erkpunane lõng.
Aralt tähtede vahel käib ringi
meeli tulitav igatsushõng.
Linnutee mänglevas tules
tähesadu süütas mu särgi,
leekivast tundetuulest
kustutas häbimärgi.
Milleks meile see valguse lein
Pikk ja põhjalik pimedus
Vallutab meeled ja keeled
Saaks sooja ja valgust
Tuleks kevad
Uus algus....
Küll tuleb
Kuid enne naudime antut
Hõbekandikul kantut
Põhjatut avarust väljas ja sees
Tähtede sära pimedas vees
Kahvatut kuukiirt
Ja pimedat pehmust
Enese ehtsust
Ja ülimat tõde
Pimedus on valguse õde
Vaata
Kuis pimedas säravad tuled
Inimmeel mõtiskleb enam
Tähine taevas on kenam
Pimedus paitab ja peidab
Küünlaleek seinale heidab
Varje,mis tantsivad tangot
Sumbudes raugesse hinge
Mis avardund enese sisse
Ilus see õhtu
See tants
Ja see vein
Mil .....
ühe öö read
Ühe öö read
nagu päev valgusest
täitub taeva alune
elu heldusest
see sinugi sees
muutub helluseks
tänuks olemise eest
aidaku meid selles
hinge puhtaks põletav
leek ka ajas
mis veel alles ees
*
kõik muu kui on
ära olnud
taas jõuad elu ilu valuni
tänagi seda endale
palusin
*
mis oleks õite ilu
kui poleks nende
puhkemist närtsimist
ööde kõrvetavat vilu
hingel sellega
toime tulemist
seemnete pikka ootust
vihmast märjaks
saanud mullas
enne kui päike
õied üle kuldab
*
nii palju surmi
üle elada
veel jääda el .....
On üks kodumaa
On üks kodumaa
ja tema armastus su hinges,
mida keegi võtta-tappa iialgi ei saa
ja kustutada tulist leeki,
mis põleb su südame peal.
Kui tulebki keegi võõras
ja tahab röövida,
sel oma kodumaa vastu
on armastus läinud kaduma.
Süües kasvab isu,
seda tuleb tõdeda
ja kiiva kisub elu,
kui hülgad oma kodumaa.
Ei võitu tule miskit,
jääb vaid patt südame peal.
Mõtted, mõtted
Kevadlindu, suvilindu,
sügislindu, talilindu....
Kes neist liialt laulab?
Minu süda on nõnda kurb
ja hing mul liialt nutab.
Lennata mul pole jaksu
kallist kodust eemale.
Kuulan kaminas puudepraksu....
Koduõues siblivad kanad.
Äkki kuulen võõrast sammu,
lahti on jäänud koduvärav.
Elu pikk mul elatud
ei hirm teda võta...
Leek tõuseb kaminast taevani,
sinna kord hingki
järele jõuab...