Sõnale leek leiti 255 luuletust
Luumurd
Haaremnaisega suhte leeki lõi
ühe brünetiga, kelle kratt mulle tõi
nüüd uuel aastal õndsust tundsin
paraku nii lihtsalt seda arvasin;
kui läksime uisuväljakule
hüüdsin talle "Tule - tule!"
ta pole ammu uisku kandnud
jääl libistada vähe julgenud;
kukkusime mõlemad
jalad olid valusad
aga ta puudutus nii erutav
voodi minna temaga on kummitav;
tibil on nii lihav mõnus tagumik
saada auku pole kannatlik
mõlemat osapoolt musitan
pistan näo prakku ja väristan;
oma sülle istet pakkusin
ta kukkumisega pistet tundsin
käis raksatus läbi
halvas va .....
Tegin kuusepuust krati
Ostsin jõulupuule hinge
vanapaganalt pühade jaoks
see saab olema vinge
et kuusk midagi head tooks;
"Anna tööd!"
uhked püssid ja €urod
mida kohvrites kandis
tänaval on spordiautod
see rikkuri tunnet andis;
"Anna tööd!"
lemmiktoitu ja glögi
vaatan pilti kahvatult
sest sain kauniks oma köögi
häid lõhnu on lõputult;
"Anna tööd!"
siis nätsutan oma sülge
kui tõi kuusk naisi ilusaid ja häid
keda sidunud oma ehete külge
nendeks prünette, blonde ja punapäid;
nii saan suu magusaks
mitme erineva auguga
teen pühad .....
Eha?
Tuli omalaadne neid
nõudis kirge jahtis tuld
leekveil silmil sädemeid
miks just mind ta võttis letti
otse vastu küll ei old
tahtis meest või marionetti
Minus polnud küllalt jõhkrust
teda enda omaks teha
suhe sulas suvesuhkrust
jättis sügisesse külma
saanuks justkui koit ja eha
suuga suud ja silmast silma
Elu käib kui aastaring
kaksteist kuud ma üksi koitan
tuleks jumaline hing
tuleks minu armuvaldjas
kaua hoitud armutoitu
jälle kõneleks mul haldjas
Ei tulnudki see aasta
näeme hiljem
pold eha ta kel komme naasta
käis üsna inimeste rada
kirg leek .....
Kuusepuu
Kuusepuuke,
anna andeks,
et võtma sinu pean,
kui ei võta,võtab teine,
kes kuusel'e jahti peab
Su käharpeal on ilus käbi
oksad tihedad
Tuul pole käinud ladvast läbi
lõhnab kuusevaik tüve peal
Kuusepuuke,tea,sind ehin,
ehted kõige kaunimad,
su okstele ma riputan
Täna tahaks tunda rõõmu,
rõõmu kõige suuremat!
Kui soe on tuba
küünlaleek praksub
ja piparkoogid panni peal,
siis tunneb süda sellist joovust!
See tunne parim ilma peal!
Kiirust lisab kurbus
Kiirust lisab kurbus
rõõm jääb maha tast
Lisatud küll sammu,
kuid ette ei jõua tast
Valge haiglamaja
hirm on akendes
Veel üks kannataja
kustub küünlaleek
Aeg ei anna armu
ei jaksa oodata
Nii kurbus lisab sammu
ja aina materdab
Mõtted mustad,sünged
südant rõhuvad
Ülesköetud pinged
veres ulbivad
Elu näitab hambaid
Karjatab kui vaguraid lambaid
Oma lõputul teel
Tädi Sofia fööniks
Fööniks on surematu
ja seega lõpp olematu
tädi Sofiagi on alistamatu
tema hing on lõpmatu;
see koduloom kuulub tädile
kes soetas perele
võlurilt linnu, mis punane
sest fööniks on Sofiaga sarnane;
ühel päeval lind puuris haihtus
kiigel tuhaks ära uhtus
pauguga kodu leekidesse lõi
mis tädi Sofia elusalt ära sõi;
tuli mees ja pojad koju
leiti tuhast tõusnud linnupoju
keegi ei viitsinud minna poodi
nii perenaise kõrbenud liha ära söödi
Maal on minu koduke
Maal on minu koduke
ammu maha jäetud see
Noorena ja huljana
tulin linna elama
Elu kiire,lõbus oli
südames mul leekis tuli
Linna ellu ära armusin
kärarikast elu nautisin
Aastad läinud siia-sinna
hing nüüd ihkab koju minna
Maal mu armas koduke
aknas paistab tuluke
Aknas paistab tuluke
kuis hing ihkab tema järele
Süda rinnus taob mul nii,
kas jõuan armsa koduni?
Igavesti hingede armastuse rotatsioonis
Su sõnad toovad mind endasse
Vaatama pikalt ja selgelt
Kus radu mööda olen käinud
Kas midagi on helget?
Või on seal asju,
mida ei taha näha ega kuulda..
Mida peidan enda eest oma mõistuse
Plokkide varju..
Ja pärast öös, iseenda unes ma karjun…
Appi..appi, mis toimub mu sees
Kas olen see taevane mina
Kus on see tunne, kus oled Sina?
Kus oled sina mu päris kallis
hinge soojuse sära
Kus oled sina, minu südame avatud värav`?
Ma tean et sa otsid
Kuidas leida tee mu juurde
Nagu minagi, tulen kinsosaali suurde
Kus vaatame filmi elust
Mis olnud ja oli
Kus kohas ol .....
Paari minuti vältel
Selleks kulub vaid mõni sekund,
et oleksin endast leidnud, olemuse,
mis ennast ei petnud, hiiglaseks tehtud,
ei löö keksu, viskan korvi, lasen vett vetsus,
taban teie morni, ja austan omapärast veidrust,
see seiklus, välja mu vedru, keeldun,
kui pealkirjaks on arengupeetus,
varemetes lõpetav lendur,
enamik kadedad, et elu neile heitlus,
muusikast see rütm tehtud,
algab uuesti, mu luule stiil,
milles puudu hirm, suur su silm,
kui paberid aina täitusid,
imelikult käitusid, vibalikud äpud siin,
läheb kärmelt märuliks, ole tänulik,
et üldse edasi täiiust viin,
ei .....
Alati just siin
Tundmuses, kus ei kustunud leek,
Uutsuse teeb, muutusest meel,
puhkuses, ei luhtund ideed,
samm sammu asemel sisenen,
jälgides tasaselt ise end,
mõtte keerd, võigastest,
hoidudes, lootuses,
et kooruks loovus ise enesest,
neis vestetes, kus nautlevalt ekseldes,
siiruse meetmetel, aususe retkedel,
sõnadel nii rasketel samas pehmetel,
tervenen, tões mis mehest mehe teeb,
Vaatlen kuidas liugleb linnuke,
Aates puudu hirmudest,
Ihutud kirves liiga teinud su pihule,
massi hüpnoos tõmmanud pingule,
seina ääri pidi liikudes, higist tilkudes,
arengupeetusest leidnud viiruse,
.....
Naabritädi on nõid 3
Röögatused õues on valjemad
kurjus jõuab mulle ligemale
ära on söödud lapsed, isad/emad
kuidas komistasime sellisele jamale?;
peatükis leidsin õiged sõnad
valjult asusin püha sõna lugema
mil mu seljas jooksid himujudinad
zombid hakkasid ükshaaval langema;
leek aias siis üha paisus
põlemine aeglaselt hoovas
ja aeg äkki seiskus
kui plahvatusega tuli sähvas;
öösel oli naabrimuti kättemaks
aga teises kohas üles ärkasin
asja teeb ebaloogilisemaks
kui end oma voodist leitsin
Naabritädi on nõid 2
Just siis, kui oli meil olla hea
kuulsime taevas kurja naeru
kes see krõhva naerab, ei tea
kõrvad asukohta ei orienteeru;
puudel põlevad graveeritud ruunid
ja leek muutis värvi
need on elu hirmsaimad tunnid
mis juhtus, ajas püsti närvi;
zombid koduajas tõusid
peost sai veresaun
ebasurnud välgutasid lõugasid
vanamuti tuppa jooksen ja istun;
nõia majas on püha sõna
et rahutud vaimud lunastada
raamatuga vaja teha mõna
kurjust peab saama alistada;