Oh sügis juba õues mul jahe juba tuba. Keegi mängib veel palli ja keegi pilli. Vihma kallab nagu ojast puudel lehed maas osast.
Lehed kukuvad puult, pilved täis on tuult. Lapsed lähevad nüüd kooli nagu läheksid nad poodi.
Käbid on puul; lehed kõik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; põõsad rootsus. Linnud ära lendavad; talve ette ennustavad. Veed on lülmad; õhk aga soe.
et hing endale on saanud kodu maa ja taeva lehed puudel halja rohu selle mis saand veres pühaks Sind tänan emakeel et päikses supelda saab meel aeg mis veel ees
Vahtralehed lennul siia- sinna, vananaiste suvi teeb rõõmsaks rinna, kollast kulda sügis juurde kallab, päike soojust südamesse kannab.
Sügisesed imelised hetked, mis nii värvilised, imeilusad, kaunid päevad, üksildased retked, lehed tuulemängus keerlevad... - Tarmo Selter - 2023
Pots ja pots kukub õunu puult, kergelt mänglevad lehed tuule suul, vaikne rahu tasa hõljub, magus valu hinges paisub.
sullegi antud oli olla haljana vaid jaanini mitte sädeleda kuldselt koos teistega viinakuus kui raagu jääb meel lehituks puud nii inimeselgi on`s valida tal muud
metsa lehtivat maja taga nähes meel värvub heleroheliseks hinges rõõmuks vaja on oh kui vähe rohi oleks maas kasel lehed tuules seda et huultele mind nähes suudled
Õues kõva tuul, Lehed värvilised juba . Metsas tugev tuule kohin, Lained jõudsalt loksuvad. Lastel seljas vihmakeebid, Kool on algamas . Külmad ilmad seisavad, Peagi ukse ees.
Tuul veab vihmapiisku aknale, rebib muuseas lehti puult, langetab mõned lehed aknalauale... Suurt igatsust tunnen Sinu järele.
Varsti lendavad linnud ära, igasse ilmakaarde laiali. Puudelt lehed viib sügis ära, kurb igatsus hingel olla võib prii..
Öö saabus sauna taha Varem kui siia Tiigilt peegelduv valgushelk Vaikselt varjus Kollakaspunased kaselehed Saatsid ta ära Jättes enese värvitulle Kõlama ta õnne
sügis kähku tuli,linnud kaugel on.Külmemaks nüüd ilmad, ainult muutuvad. Lehed kirjud on, lumi varsti maas,talv on lähedal ja tuleb lähedamale.
Sügis tuli lehed maas, kooliaasta käes on taas. Õppida ei viitsi ma, nagu eile sina ka. Õpetajalt kahe sain, kodus ootab karm laim. Telekast saab mõelda vaid, kapinurgal seisab saib.