Sõnale lein leiti 177 luuletust (parimad)
Sülje erutus
Tundsin puudust naisest truust
tema oma palitust
mille taskus peituv juust
segas leinatalitust
Juustutüki välisküljed
bakterite toodetud
pani jooksma papi süljed
nagu tootja loodetud
Papi süljelärakas
pisut pidu rikkus
Maandus peiekärakas
okse peale tikkus
Esimesed viinapitsid
ongi pisut kibedad
seekord papi süljepritsist
natukene libedad
Esialgu alla ei lähe
viin meil kõrist sugugi
natukene hakkab pähe
pole tatist lugugi
Hommikul on pohmakal
kummaline mekk
Altari ees rohmakal
laual süljeplekk
Head teed...
Head teed,
me armas, kallis ema...
Me südameisse alatiseks jääd.
Su häält ei eales kuule enam,
kuid unenägudes Sa taas meid näed.
Sa tead ju ometi, me kallis ema,
kuus südant armastasid aina Sind.
Kuus küünalt kodudes on läitnud nemad.
Sel hetkel nendel kurbust täis on hing....
Armastus jääb püsima
Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda
Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama
Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni
Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!
Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!
.
Hoidsin Su kätt ja vaatasin Su silmi,
Veel uskumata, et see on ilmsi.
Su soe käsi vaikselt maha jahtus
Ja Su silmist eluvaim tasa lahtus.
Hoidsin Su kätt, kui Sa lahkusid,
Imestades, kuidas küll mahtusid,
Su eluteele kõik need raskused
Ja kuis Sina neile vastu astusid.
Ma hoidsin Su kätt ka siis, kui olid läinud
Mõeldes sellele, mida olime näinud.
Aitäh, et Sa olid ja aitäh, et ka jäid,
Isegi siis, kui liig raske kõik näis.
Maivis L.
Klienditeenindus II
Masinal alt lekib miski
aga peremees ei tea, miks
sõidab auto edasi siiski
kuni koduteel lõppeb selle jaks;
viis sõiduki parandusse
Mazda tiirutas puksiiriga
see jäi autopedede hooldusesse
aga võinuks ise uurida, mis viga;
sest kui oled asjatundmatu
ninapidi sind ringi veetakse
klienditeenindus on ettearvamatu
igal pool teenuses valetatakse;
sai auto korda, kuni jälle on rikkis
ning remonditasu on kosmiline
teenus lolli kleindi ära pettis
selline asi ongi ortodoksaalne!;
hilja nuriseda, et sitasti koheldi
võtke õpetust, kui loete neid värsse
ja kui see teile .....
*
Kes poleks näinud häda, mille raskus
võiks purustada raudseid mägesid,
või piina, mis kui deemonite askus
lööks isegi Jehoova vägesid?
Või sõdureid, kel lahing liikmed laasis,
või nägusid, mis nutust parkusid,
või Laatsarusi valude ekstaasis
tee
Kuid hoopis teravamat leina tajub
vaim sinu kõrval viibides, mu vend,
kui raamat põlvilt põrandale vajub,
ja äkki kõiges kaunis leiad end
sa, kes sa kannad rinnas jäisi nooli,
näol kire pitserit, ning ümber pea
neet hukkujate musta oreooli,
kuid ise sellest midagi ei tea.
Lahkumine
Tundub nagu eile,
kui loopisime kive-
sina kokku korjasid,
koos üle viskasime.
Kui päästsid mu naha,
kodus hiljem luiskasime.
Ema otsis taga,
õues oli juba pime.
Nii uskumatu, kui sind pole
aga tean, et ime
enam mind ei aita,
käes on lahkumine.
Ma unustada tahan,
kuid teadsin sul on minek.
Hingasid veel viimast-
lasen minna, mine
Olen leppinud, jah aiman,
“elu ongi kibe”.
Tean vaatad naeratades alla,
kui palvetan su nime.
KAOTUS
LUIGED ON LENNANUD ÄRA
LEHESAHIN MU JALGADE ALL
TAAMAL PUNETAB PÄIKESEVÄRAV
KUID MAAILM TUNDUB NII HALL
ISTUN PINGILE OOTAMA IMET
MÕTTED KEERLEVAD MÖÖDUNU SEES
VAID SOSINAL ÜTLEN SU NIME
TUUL PILLUTAB LEHTI MU EES
SULEN SILMAD JA OOTAN SIND ÜHA
HETKEKS TUNNEN SU SUUDLUSE MAIKU
AEG SESKUB - NII HABRAS, NII PÜHA
KURB IGATSUS HINGES MUL KAIKUB
MINNA RASKEMGI VEEL ON KUI TULLA
TUHAURN MINU PIHKUDE VAHEL
LUMELIBLIKAD KATNUD ON MULLA
SUUR ARMASTUS KATKES MEIL KAHEL
Elu Pahupool
Kui pusle tükk on üle ja ei mahu enam suurde pilti
Või elu on nii hale ning keegi kannab seda musta silti
Siis viimaks oma häbi peita, ainiti viha viimaks toita
Kuniks vaid pimedad riismed, alles vaid sünged tahvlid ning nimed
Tommy noor oli
Üksi ärkas, uinus ja mängis - polnd kedagi
Koolis tõugata, lükata võis muretult tedagi
Muutus üksindus raevuks, kiusamine vihaks
Mõtted mustad toitsid hinge, vaid vereihaks
Kui lahenduse leidis ja viimaks endaga rahul oli
Siis Tommy oli koolis ja Tommyl püstol oli
Tommy oli rumal
arvas, et olemas jumal
Ei teda oota keegi vär .....
Hing puhkab
Ei, ta ei lahku Su juurest,
Ta on Sinuga koos
Sinu mälestustes, mõttes,
Sinu eluloos...
Sa ära unusta teda,
tuleta meelde
need hetked nii kenad
Teie ühisel teel veel...
Hing puhkab vaid veidi,
olles Sinuga hetkes,
kuni lahkuma peabki
uude ellu ja retke.
- Tarmo Selter -
2022
Tulipunane vihmavari
Kui kõrgel olid lauad ja laed,
Kui lähedal oli päike,
Kui lähedal taevas,
Kui kaugel aed
ma olin väike.
Olin väike,
kuid ihkasin juba
rohkem kui nukku ja
nukutuba, rohkem,
kui pildivihku pihku,
rohkem, kui linnukest
pihku, täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem, kui tooreid
tikrimarju, rohkem,
rohkem, kui midagi muud
ihkasin, oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos, tõesti
mu südame ligi, mu kaenlas,
mu süles, kord kinni, kord lahti!
Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase .....
