Sõnale lein leiti 177 luuletust (top)

Sülje erutus

Tundsin puudust naisest truust
tema oma palitust
mille taskus peituv juust
segas leinatalitust

Juustutüki välisküljed
bakterite toodetud
pani jooksma papi süljed
nagu tootja loodetud

Papi süljelärakas
pisut pidu rikkus
Maandus peiekärakas
okse peale tikkus

Esimesed viinapitsid
ongi pisut kibedad
seekord papi süljepritsist
natukene libedad

Esialgu alla ei lähe
viin meil kõrist sugugi
natukene hakkab pähe
pole tatist lugugi

Hommikul on pohmakal
kummaline mekk
Altari ees rohmakal
laual süljeplekk

Emadepäev

Emadepäev
Ilma emata
Nutuvõru ümber huulte
Kängitsen ma oma nuukseid
Püüan olla tugev
Tugev oma hingelt
Et lasta minna
Oma kallil, ainukesel emal
Minna sinisesse sinutusse...

Armastus jääb püsima

Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda

Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama

Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni

Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!

Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!

Head teed...

Head teed,
me armas, kallis ema...
Me südameisse alatiseks jääd.
Su häält ei eales kuule enam,
kuid unenägudes Sa taas meid näed.
Sa tead ju ometi, me kallis ema,
kuus südant armastasid aina Sind.
Kuus küünalt kodudes on läitnud nemad.
Sel hetkel nendel kurbust täis on hing....

Mu ema

Mu ema,
ma tean, et oled mu juures
kui mure mind painab.
Või olen siis rõõmus nii suures,
taas oled mu juures – aina.
Mõni hetk võib nii valus olla,
siis kui tean, et Sind enam ei näe...
Võid mu mõtteisse alati tulla,
Sul ulatan tulekuks käe....

Klienditeenindus II

Masinal alt lekib miski
aga peremees ei tea, miks
sõidab auto edasi siiski
kuni koduteel lõppeb selle jaks;

viis sõiduki parandusse
Mazda tiirutas puksiiriga
see jäi autopedede hooldusesse
aga võinuks ise uurida, mis viga;

sest kui oled asjatundmatu
ninapidi sind ringi veetakse
klienditeenindus on ettearvamatu
igal pool teenuses valetatakse;

sai auto korda, kuni jälle on rikkis
ning remonditasu on kosmiline
teenus lolli kleindi ära pettis
selline asi ongi ortodoksaalne!;

hilja nuriseda, et sitasti koheldi
võtke õpetust, kui loete neid värsse
ja kui see teile ..... Loe edasi →

Ma annan su vabaks

Kõik on sul tehtud
Mis tegid
Ei ole sul ühtegi süüd
Kõik on nüüd nähtud
Mis nägid
Vahetada saad rüüd
Maine jääb maha
Lahkud taevaste taha...
Ma annan su vabaks
Ma luban sul minna
Kaugele ,kõrgele
Tähevöölinna

*

Kes poleks näinud häda, mille raskus
võiks purustada raudseid mägesid,
või piina, mis kui deemonite askus
lööks isegi Jehoova vägesid?
Või sõdureid, kel lahing liikmed laasis,
või nägusid, mis nutust parkusid,
või Laatsarusi valude ekstaasis
tee

Kuid hoopis teravamat leina tajub
vaim sinu kõrval viibides, mu vend,
kui raamat põlvilt põrandale vajub,
ja äkki kõiges kaunis leiad end
sa, kes sa kannad rinnas jäisi nooli,
näol kire pitserit, ning ümber pea
neet hukkujate musta oreooli,
kuid ise sellest midagi ei tea.

Lahkumine

Tundub nagu eile,
kui loopisime kive-
sina kokku korjasid,
koos üle viskasime.

Kui päästsid mu naha,
kodus hiljem luiskasime.
Ema otsis taga,
õues oli juba pime.

Nii uskumatu, kui sind pole
aga tean, et ime
enam mind ei aita,
käes on lahkumine.

Ma unustada tahan,
kuid teadsin sul on minek.
Hingasid veel viimast-
lasen minna, mine

Olen leppinud, jah aiman,
“elu ongi kibe”.
Tean vaatad naeratades alla,
kui palvetan su nime.

KAOTUS

LUIGED ON LENNANUD ÄRA
LEHESAHIN MU JALGADE ALL
TAAMAL PUNETAB PÄIKESEVÄRAV
KUID MAAILM TUNDUB NII HALL

ISTUN PINGILE OOTAMA IMET
MÕTTED KEERLEVAD MÖÖDUNU SEES
VAID SOSINAL ÜTLEN SU NIME
TUUL PILLUTAB LEHTI MU EES

SULEN SILMAD JA OOTAN SIND ÜHA
HETKEKS TUNNEN SU SUUDLUSE MAIKU
AEG SESKUB - NII HABRAS, NII PÜHA
KURB IGATSUS HINGES MUL KAIKUB

MINNA RASKEMGI VEEL ON KUI TULLA
TUHAURN MINU PIHKUDE VAHEL
LUMELIBLIKAD KATNUD ON MULLA
SUUR ARMASTUS KATKES MEIL KAHEL

Hingel on nii valus

Hing nutab, kisendab, ulub ja palub
Hing endale turvalist kaitset anub
Hingel on nii kuradima valus
Kes selle hinge eest küll paluks...?

Elu Pahupool

Kui pusle tükk on üle ja ei mahu enam suurde pilti
Või elu on nii hale ning keegi kannab seda musta silti
Siis viimaks oma häbi peita, ainiti viha viimaks toita
Kuniks vaid pimedad riismed, alles vaid sünged tahvlid ning nimed

Tommy noor oli
Üksi ärkas, uinus ja mängis - polnd kedagi
Koolis tõugata, lükata võis muretult tedagi
Muutus üksindus raevuks, kiusamine vihaks
Mõtted mustad toitsid hinge, vaid vereihaks
Kui lahenduse leidis ja viimaks endaga rahul oli
Siis Tommy oli koolis ja Tommyl püstol oli
Tommy oli rumal
arvas, et olemas jumal
Ei teda oota keegi vär ..... Loe edasi →

Mälestuseks

Sügis väljas on värvimas lehti.
Argipäev Sinule enam ei kehti.
Elu tundub kui hallaga kaetud
ja süda vaid kurbusega on laetud
Kuid tea, me kallis vennaraas,
mälestustes te kohtute taas.
Meie toele võid loota Sa –
ära pelga seda küsida…

Kahekesi

Kahekesi tähtede all
ühel õhtul sammusime
Loodus leinas suve
mil kõik õitses ja helises
oli soe ja valge
Nüüd vaid teineteise soojust
südames tunda saame

Tulipunane vihmavari

Kui kõrgel olid lauad ja laed,
Kui lähedal oli päike,
Kui lähedal taevas,
Kui kaugel aed
ma olin väike.
Olin väike,
kuid ihkasin juba
rohkem kui nukku ja
nukutuba, rohkem,
kui pildivihku pihku,
rohkem, kui linnukest
pihku, täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem, kui tooreid
tikrimarju, rohkem,
rohkem, kui midagi muud
ihkasin, oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos, tõesti
mu südame ligi, mu kaenlas,
mu süles, kord kinni, kord lahti!
Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase ..... Loe edasi →

Tühisus

Täna mind kõnetab tühjus ja tühisus
enese- mõtete- tunnete tühisus
kajatult kõnetab maailma tühjus
maailma pöörete lõputu tühisus

Väärtused kajavad laupäeva leinal
alati ühel ja samal kell-ajal
seisatan enese väärtuste seinal
lasen kanda end kõlatul kadunud kajal

Maailma tühisus
enese tühisus
kõnetab täna
mu tühjus ja tühisus

Võtame valget ja väärtused värvime
ilma me pintslita- käsnata- rullita
uuele seinale tühisust kärnime
maailm ja mina end enam ei üllata

Seina peal tühjade tunnete tühisus
tõeliselt tühjade tunnete tühisus ..... Loe edasi →

Lahkumine

Inglitiivul
veel vaid viivuks
vaatadki Sa tagasi.

Lahkud retkeks,
veel vaid hetkeks
vaatasid, kuis magasin.

Silmapilguks
laug vaid liikus,
Sa olid siin, siis kadusid.

- Tarmo Selter -
2022

Lein

Nii rõõmus olid veel eile
ma kurbusest jagu sain
See üürike aeg kuulus sulle
käest lahti lasta nüüd võin

Jääd me südamete valgustajaks

Merelõksu püüti Su keha
Muinaskuu ööl ekseldes vette
Õrnaks võbeluseks vaid jäid pinnale
Arg lainetus ja kadus seegi

Kuid Sa ei läinud...

Said valgeks liiliaks Ta sinistes silmades
ja tihaseks me aknail talvehommikuil
Said armastusest tulvil lauluviisiks viiulil
ja heledaks virmaliseks me taevateil

Jääd me südamete valgustajaks

Kuniks kohtume taas