Sõnale lestus leiti 472 luuletust
Kuuvalge öö
Sa vaata kallim, kuidas kuu särab,
sel vaiksel pimedal ööl.
Ja tähti pillutab tähistaevas,
süda nii armunult, armunult lööb.
Kuu naeratab meile
ja pimedust pole
ei ole meil lootusetust hingede peal.
Olla koos lõpmata, lõpmata tore,
armutuluke vilkumas silmade sees.
Sa kuula kallim seda öö ohet,
mis armunutele nii tuttavlik on.
Kas mäletad aega, mil üheks saime
ühel ilusal, ilusal kuuvalgel ööl.
ülikooli aastatele mõeldes
need valged ööd
magada ei lase
uuesti tagasi veres
sirelite õitsemise hõõg
jääb kortsumata tunde ase
kui hinge lahvab
olemise unund rõõm
hetk hetkega saab Toomel
kaelakuti kokku
selles kahvatus juuniöös
sellest valgusest hommikuni
mälus mälestuste lõõm
Peidan valu 12
Ohkan, mil paadiga olen merel
meie seas vaeseid ja rikkaid
kellega peagi ranna veerel
näen ilma põlemata majakaid;
suvi on kaunis, endiselt taevas Päike
pidanud avaral vetel seikluse
aga heaolu on väike
see - eest ajan ette naeratuse;
kuna niipea oleme tagasi sadamas
ja lehvitame, seljas päästevestid
rannavalve meid oli ära toomas
lippudel punased ristid;
intervijuu peagi annan
kuidas meie kruiis läks
sisimas valu kannan
sest tegelikult otsas jaks;
Päike paistis ja ilm oli soe
võtsime pitsi viina me kõik
ja kuna joomisel piir ie loe
peagi kotnud laeva hõ .....
Kevadet saadavad õied
Mairoosid on 2 nädalat lahti
ja pane ka mujale vahti
sirelid, kibuvitsad ja jasmiinid
endiselt päevadel on värvid;
kevadet saadavad õied
haaravad neid peotäied
neiud pargist ja aias
iga mesimumm lõhnast maias;
nüüd, kuis nädal soe olnud
me suve nautinud
ootavad noored hinged jaane
mis täidavad unelmate plaane;
ning minagi nende seas
kirevad mõtted on peas
minu tõelised õied on naised
on tunded ebamaised;
ma nägin karikakrast pärjaga
vastutulijat üks päev sõbrannaga
juveeliks oli keskel iirise õis
küllap issand ingli alla saata võis;
seda aura .....
Mälestused klaaskuulides
Riiulil iga mälestus oma klaaskuulis,
ise istun kiiktoolis.
Mõtlen, et kui tore oli temaga,
kuid siis tuli ta selle kirjaga.
Võtan kätte ühe mälestuse,
avan kapiukse,
peidan ära selle pettuse
ja loon täieliku pimeduse.
Istun ja nutan.
Sel mälestusel ma hüüatan,
enda sõpra sellega hoiatan,
korraks seisatan
ja midagi seletan.
Kuid ühel hetkel läinud ta oli.
Sõbrake, tule külla minule!
Sõbrake, tule külla minule,
võta kaasa naisuke!
Pakun looduskaunist kohta,
koos lapsepõlve mälestusi meenutame.
Vaatame, kuis sirgunud on kuusepuud,
mida kord me istutasime,
joome mahla kasepuust,
pilli teeme pajukoorest.
Käime metsarajad läbi,
telgime kaunis looduses,
meenutame helgeid päevi
lapsepõlve ilusatest aegadest.
Teeme suitsusauna,
vihume saunalava tuliseks,
viskame kopaga leili ja nalja,
ajame hingest mured välja.
Sina sõber elad linnas,
mina elan maal,
aga südames Sind ikka kannan
ja külla ootan igal aal'.
Sõbrake hea!
Suvi pakub maal pa .....
Surm.
Surm, kui uue algus,
mälestuste varjus.
Su hingetühjus,
kui hõbekuljus.
Oh mu kallis surm,
sa oled minu hurm.
Sinu eest pääsu pole,
ei kuhugipoole.
Sa tulid sel ööl, suudlesid mind.
Sel süngel ööl ütlesin, armastan sind.
Poleks arvanud, et armun,
kui su ette ilmun.
Sa oled sõltuvust tekitav
ja hirmuäratav.
Kuid siiski oled nii hurmav,
see on lausa surmav.
Muse - Starlight
Kaugele
See laev viib mind kaugele
Kaugele nendest mälestustest
Inimestest, kes hoolivad, kas ma elan või suren
Tähekuma
Ma jälitan tähekuma
Kuni oma elu lõpuni
Ma ei tea, kas see enam tasub vaeva
Hoida sind oma embuses
Ma tahtsin sind lihtsalt oma embuses hoida
Mu elu
Sa elektrifitseerid mu elu
Sepitseme, et sütitada
Kõik hinged, mis sureksid, et vaid tunda end elus
Ma ei lase sinust kunagi lahti
Kui sa lubad mitte hääbuda
Mitte kunagi hääbuda
Ja meie lootused ja ootused
Mustad augud ja ilmutused
Ja meie lootused ja ootused
Mustad augud ja ilmutused
.....
Suurde linna
Kord lapsena mind suurde linna
loomaaeda viidi,
polnud eales jõudnud sinna,
värvilised sildid
katsid maad ja katsid maju,
tänavad seal kivist,
kõik nii suur, mu meel vaid hajub,
vaatan taevast sinist.
Majad kõrged, bussid suured,
kõigil on seal kiire,
autodelt signaale kuulen,
takistab mind piire
hajameelselt ette joosta
autodele teedel,
kohe ikka foori vaatan
ristmikel ja pöördel.
Kõrgustes on lehvimas seal
meie omad lipud
sinimustavalgena,
on vardail kuldsed tipud,
särades koos päikesega
üle suure linna,
kuhu jälle tahaksin ma
varsti taas kord minna.
.....
Eestipärased on nimed
Mai see tasapisi läheb,
juuni, juuli, august tuleb.
Suvekuudel nii ilusad on nimed,
eestipärased on nad.
Eriti mul meeldib nimi Juuli
vanu aegu meelde tuletab.
Mu kadund tädigi oli Juuli,
ta kaasa August, lahke südamega.
Ise kevade laps ma olen,
sündisin, kui loodus hakkas õitsema.
Minu kulla emake,
nimeks kinkis Mai minule.
Heroiin
On möödunud pikad aastad
kui Ta elust kadunud
tühjus, miks sa meid laastad
saatus ära kõiki kasutanud;
me otsisime ja üksteist leidsime
kergelt tuli, aga kergelt läks melu
elu pole sama, kui lahkusime
isegi mehe süda pole lelu;
pole pisarad garanteerinud
rohelist pinda kellegi all
mida lõbu asendus teinud
on nähtamatu, aga alistamata vall;
nüüd mööda valget joont
minnes alla eikuhugile
ja torkab varras veresoont
et dopamiini anda tungile;
see manipuleeriv poeesia
aeglaselt sööb nüüd seest välja
mis pidi olema uus graatsia
peab seiskuma, enne kui .....
Hea, et Tallinnas ei ela
Linnriigis upub raha
tänavatele ja tänavad rahale
olukord teeb palju paha
kuidas liiklus praegu nii vale;
ja, oii raisk, kuidas ma õnnelik
et enam sinna ma tööle sõida
mu heaolu on avalik
kohalik sellist mugavust ei võida;
kopp - kopp uksele teeb kopp
juba pool seitse on äratada
ütleb ta, et tee nüüd kohalt heihopp
sest su maja ees, vaja lammutada;
linnriigi krahv Kõlvartu
laseb teed üles künda nagu maal
peapõllumehena see tegu alatu
ja muudkui kostub autosignaal;
ei saa ühest kohast teise
märgid ei aita kah kohalt ära
on põhjus jala minna ise
tö .....
Kombits
9 aastane tüdruk on oma sängis
mingi asi lookleb ta peal ja taga
ta ei tea, mis mängu ta mängis
päev varem ühe võõraga;
see on kui mälestus, mis ei lase lahti
isegi järgmine aasta pärast kooli
istudes kiigel peab ta vahti
kojuminekust veel ei hooli;
sest mõtted ümber trauma keerlevad
mida kombits hoiab meeles
kehaosad ja sinikad ikka valutavad
pole head kuulda ta keeles;
millal on aeg õige
et oma väärkohtlemisest räägib?
isase puudutus on kui lõige
pubekana valus mälestus nöögib;
iga kord kui ta poiss intiimsust tahab
pigistab kombits kaela ümbe .....
