Kõik teed on libedaga kaetud-, vahest elugi. Libised ja kukud, püsti tõused uuesti. Kui jääd libedaga püsti, abi ei vajagi, siis on sul kõik hästi-, Elu liigub edasi.
Libedus,libedus Kibedus,kibedus takka Libedus,libedus keelel Pisarad, pisarad takka
Tuiskab lund ja teel on libe, minul meel ei ole kibe. Igav oleks olla lumeta, musti jõule ei sooviks kohata.
põranda pesemise köögis jätsin katki kui ämblik vette jäi kinni ootasin laualt libedalt välja kuni rabeles siis majas läks oma teed
rõõm võib olla ka lihtsalt sellest päev on kauem valge vähemaks jääb pimedust teedel libedust ahju tarvis terveks talveks jätkub kuuris kuivi halge
Vaata ette, teed on libedad! Kukkudes võid põruda! Ei siis hõiskamisel ruumi ole ja tagajärg võib olla üpris kole.
Luuvalupäeval ma midagi ei tee, võtan aja maha, liugu lasen libedal teel, tööd ja mured viskan homse varna, täna luuser olen, lebotaja- Las ma lihtsalt olen, las ma olen ...
Vahest mõtlen sellest, kas sellel libedal elujääl, üldse püsti jään....
Su südame all ma kasvasin Su südamesoojusl sirgusin Su lahked silmad saatnud mind Olen pidama jäänud libedale reele Ema! Oled see,kes igavesti keelel ja meelel
Selle loo lõpp on kurb, jalg gaasipedaalil, tee on libe, kuni saabub S-kurv, surmamaik suus on kibe. 17.11.2008