Sõnale lill leiti 744 luuletust
Lill
Lill see õitseb vaikimisi,
särab päikse poole,
kaunistamaks lillelisi,
iluks lillesoole.
Ära lille kohe nopi,
las ta õitseb edasi,
loodust armastama õpi,
tea, et saab ka sedasi -
meelde jätad emotsiooni,
imelise mõtte,
võtad pildiaparaadi,
teedki ülesvõtte.
Õis see õitseb õue peal,
on peegliks päikesele,
luues ilu suurele ja
sära väikesele...
- Tarmo Selter -
Lill
Kord aias õitses väike lill,
ta imekaunis, kuid ei tea,
miks kasvama peab lumes küll,
kui ise on ta väike, hea...
Eks külmas lumevaalus peitub
väike õnneõieke,
teda saatmas päikse paitus,
on ta ju lumelilleke...
Kui leiad õie lume seest,
ta Sind ju õnnelikuks teeb,
Sa teda otsima ei pea,
ta ise Sinu leiab ka...
Kas oled suur või oled väike,
on igaühel oma päike,
mis õnnelille hellitab
Su südames ja hinges ka...
- Tarmo Selter -
Oma lill
Ehita oma lossitrepp
nii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.
Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui tornitrepp
juhtub olema katki...
Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja lä'eb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.
/Mari*Uri/
ka see lill on kadumas
Kullerkupp
ei uskunud
nägema pean hakkama
su kolme miljoni aasta
vanuse õitsemise hukku
ei pisaraid ei
kurbuse nuttu
pelgama olen hakanud
inimest
talle ütlemata jätnud
oma emalt saadud nime
kartma et
taeva all hakkab olema
järjest rohkem pime
vähemaks jääb aina
elu imet
armastuse lill
Mu armastuse lill seisab
Su südames aknalaual
ära talle kurbusega varju heida
pigem talle rõõmsalt meist laula.
Päev - päeva järel
ta rohkem õide puhkeb
päikene Sinu hääles
teda paitab.
Sinu naeratusest
ta toitub ja
Sinu naer tema
veeallikas.
Mu armastuse lill seisab
Su südames aknalaual
hoia teda hellalt
nõnda nagu meie armastust -
et see võiks kesta igavesti.
Naine või lill.
Sa kutsud naist lillekeseks,
Kas pead teda närtsivaks õiekeseks.
Kas oled piisavalt järjepidev, et teda kasta,
Kas suudad teda hoida ja käest mitte lasta.
Kas sa oled talle piisav väetis,
Hoolitsed ta eest ega lase jääda tal väetiks,
Või otsima peaks ta viljakama pinna,
Keegi teine ehk on hoolivam tahab ta sinna.
Kui julget talle öelda lill,
Ei piisa kui vaid sul püksis on till.
Naine vajab hellust ja hoolt,
Kas siis kui ta on hõivatud juba sinu poolt.
Muidu keegi teine talle hoolt pakub,
Sinu juurest ta koos juurtega minema katkub.
Kui sa temaga hästi .....
Maius õhus
Toomingad, tulbid, nurmenukud, viljapuud
ja mul polegi vaja muud
kui neid ja sooja ilma
värvid õues paistavad silma;
kevade parim aeg üle - eelmine nädal algas
millega alati hooaega seostatakse
täis roheluses ja aroomiga hiilgas
käiakse õitel, mida tolmust mekitakse;
on suur maius õhus
see omapära annab kevadele eelise
on see aeg nii tõhus
andes aastale tunde nii erilise;
olen rahul olevikuga praegu
aias musttuhat lõhna ja tooni
soovin, et need päevad iial ei aegu
kus loodus eksponeerib oma krooni
Õis
Ükski õis ei ole sama,
kipud vahel unustama,
looma seoseid õite vahel,
see on lihtsalt mõtteahel.
Igal õiel oma süda,
mille jaoks on vaja luba,
õielehel oma kuju,
oma arvamus ja tuju.
Õis see õitseb helluses,
hõljub tuule kerguses,
särab siis, kui teda Sa
kastad ainult õnnega.
- Tarmo Selter -
2023
Kollane liblikas
Üks kollane liblikas
lendas veel aasal.
Miks suvi ei võtnud teda
endaga kaasa?
Võib-olla oli kollasel liblikal
ilus olla...
Ei tahtnudki ta
suvega kaasa minna.
Mesimumm lilleõiel
uuristas mett.
Mulle ta meenutas
kevadet.
Kollane liblikas lilleõiel' laskus,
tiibu saputas ja siis lahkus.
Kerge lennuga
pilvede poole, pilvede poole.
,
Moonipõld
11 november, 1918
vaikisid püssid ja kahurid
on igavene mälestus neist
kes sõdisid ja surid;
kahurituli levitas seemneid
sai üleni punaseks lahinguväli
küll sai siis korjata neid
ja kuulda linnuhääli;
selles vaikuses auklikul aasal
kus kaunistanud iga sõdalase haua
seisab mälestussammas uulitsal
sooviksid, et kestaks rahu kaua?;
punane on vere sübol
ja kollane keskel on uue algus
alanud teine vetevool
peale põrgut on uus algus;
pärast esimest ilmasõda
sai traditsiooniks kanda mooni rinnas
iga aasta teame seda
kuidas rahu on kõrges hinnas
