Sõnale lill leiti 962 luuletust
Norus peaga lillekene
Norus peaga lillekene
kes on sul liiga teind?
Nii madal on sul mullakene
kas kasta sind ma võin?
Üks väike,väike putukas
siblib lilleõie peal
ja mullast välja upitab vihmauss
Näe,seal!
Tip,tip,tip,tip vihmakene
peenelt udutab
õrnalt,õrnalt kuulda on
kuis ööbik laksutab
Norus peaga lillekene
vasta mul, kui võid!
Vanaema, kaunishing
Mu vanaema,
kaunishing,
jäi vanaduse varju.
Temast jäänud tühjusega
tänini ei harju.
See oli juba ammu,
kui hea mälestus ta mattis,
lillepärja valgusega
igatsuse kattis.
Siiski mäletan ta samme,
toovaid trepist üles,
tasakesi tatsudes,
käes toidukott ja
süles
armastus, mis mulle tõi
ta soojuse ja hoole...
Vanaema kallis,
täna
naeratan Su poole.
/Mari*Uri/
Loomemaailm
Loomemaailm nii habras ja õrn
kus kurjusel kohta ei ole
sinna peidetud kurvad südamed on
ja pisaratest sündinud mered
Loomemaailm täis õitsvaid lilli
nii mõnigi õis närtsinud seal
linnud lõõrivad ja päike paitab pilvi
Vikerkaare värvid
taevakaare peal
Loomemaailma tahaksin ma minna
Mul kahju on sest,
et sündima pead sinna...
Sünnipäevaks!
Se´s hommikus on lumelitrid maas
Ja lilli ulatavad ema hellad käed
Just täna aasta vanemaks sa saad
Sest on ju sinu sünnipäev.
****************************
Aeg justkui linnutiivul läinud,
Taas käes on Sinu sünnipäev.
Sa oled mitmel õnnerajal käinud,
Neid jagub kauaks – küll Sa näed!
Kevade bluus
Juba linnukesed väljas laulavad
asotsiaalikesed pargis vedelevad
lume alt on sulanud miinid
need on pargielu ikoonid;
õues läheb roheliseks
see teeb issanda loomaaia eriliseks
ja see sobibki Eesti mehele nagu mina
kõik toimib loodusfilmina;
Väinod autos joovad
kevadet nad kuulutavad
lendas klaasist välja üks raip
tere, palun tuvastage onu laip;
peernartel lõhnavad lillekesed
tüdrukud õues on nagu pääsukesed
Koit Toome neil kannul käib
zooloog tal jooksuaega diagnoosib;
tulemata ei jää maipühad
klaaritakse ära seisukohad
EKRE koguneb päälinna .....
Rohutirtsu viiul
Rohutirts,kus on sinu viiul?
Peidus rohututi all
Palun,võta välja viiul!
Kas kurbus suur sul südame all?
Kõrgeks kasvanud on rohi
lepadriinu tutiks lilleõie peal
liblikatel valged kleidid
udulooris virvendavad seal
Konnakullestel on tiigis pidu
vesirooside lõhna
sume suveõhtu täis
Õrnalt tirtsuviiul kõlab
rohutirts peidus
rohututi all
Kodu kontor
Tursunud silmadel kaifin
poolunes veedetud ööd
ülemus kärsitult skaibib
miks lõõskan ei ole veel tööl
Minu diivan mu kontoritool
elutoas töökoha reeglid
tõusen püsti ja olengi tööl
ümber istuvad kallid kolleegid
Öisest olengust targu ei vaiki
julgeb teha siis tunnistab mees
Juhan Liiv mulle kesköösel skaipis
et üks helin on rinnas tal sees
Poolunes ent peaaegu kaine
mu kõrvades kõlas ballaad
üle aegade igatsus paine
tahtis lilli ja isade maad
Miski uinunud laulikut rõhus
raskeks koormaks on rinna peal haud
Ei saa puhata õndsuses rahus
kui ee .....
Jänku Juss värvib mune
Lastetegelane on pilves
lihavõtted teda koormab
tema mänguasi on kirves
kuurist selle haarab;
vaja mune värvida jälle
karu Oti ähvardusega koju tõi
pistis sõbra munad sahtli vahele
ja need pauguga kinni lõi;
kuis lillad sõbra munad
tuppa tiriti Oti väike vend
temal peksti roheliseks nagu õunad
sõprade elul on väike hind;
ema kaevu uputas
ja tüdruksõber sai kirvega
nende surm Jussi erutas
silmamunad värviti siniseks pintsliga;
ei salli enda väikest venda
ajas tema hakklihamasinasse
pole pereelul mingit hinda
visanud kehaosad kaminasse
Jussi isa .....
Viimsed lilled...
Viimsed lilled loob talvine külm,
jättes hüvasti looduse rüpes,
juba õisi toob kevade külv
päikese kuumavas süles...
Viimsed lilled loob looduse ilu,
andes märku, et elu on õis,
mida toitmas on headus ja võlu,
mis närtsida eales ei või...
Hoia endas omaenese õit,
ära eales sel närtsida lase,
oma õisi endas hoida Sa võid
oma olemust kaunistades...
Viimsed õied loob talvine külm,
tehes ruumi vaid kevadele,
mis jäljed veel sulatab küll,
jättes veepiisad hetkedele...
- Tarmo Selter -