Sõnale lilled leiti 223 luuletust
Lilled õpetajale
Sa tulid lasteaeda,
silmis pisaraläik,
nägid palju vaeva,
kuid see polnud veel kõik.
Sa tulid lasteaeda,
oli teisi veel seal,
ikka Sinu jaoks aega
leidis õpetaja hea.
Sa tulid lasteaeda,
kui olid alles väike,
täna uksel seisad Sa,
silmis pisaraläige.
Jäävad Sinust lasteaeda
õpetajad armsad ja head,
neile kaunid õied tood Sa,
kuid ise lahkuma pead.
- Tarmo Selter -
2022
Kõik lilled sulle
Kõik lilled ma kingiksin sulle
ma tuleks ja hoiaks neid käes
nii kingiks- ei mahuks su sülle
kuid kahjuks ma täna ei saa
Täna enese kingiksin sulle
sest täna on naistele päev
ma võtaks sind südame sülle
kuid kahjuks ma täna ei saa
Ei saa kinkida lilli vaid sulle
kõiki lilli kuis hoiaksid käes
kuidas mahuksin ainult su sülle
teised naised ju tahavad ka
⚘????????????????????????????
Lilled oskavad rääkida
Lilled oskavad rääkida.
Mõista neid ,kui nad vajavad.
Hellita ja hoia, kui ta seda vajab.
Lilled annavad parima ,
et avastada neid teises valguses.
Tunne rõõmu ja sära lilledest.
Kui sa tunned üksildust, tea et nad on alati sinuga koos.
Õis sünnib hellusest ja armastusest.
Sära aga valgusest ja päikesest.
Sõnad mida ta sulle ütleb ,
pead mõistma ,kui tähtis oled neile.
Ilma lilledeta ei sünni rõõmu ega armastust.Ole päike keda vajab.Sära õrnalt südames.Seda kõike
tunneb temas ,rahulolu õites.
Oled hea ,või oled paha ,
lilli ära unusta .Tu .....
PUNASED LILLED
Kui looduse ehedus luitub ja vindub, sügissadudes taevas ja maa. meil lehtima hakkavad linnad ja asulad.
Novembrikuu seitsmendal päeval puhkeb punane õis igal hoonel. Novembrikuu seitsmendal päeval igas pihus on punane lill.
Seisis nurga peal sünge mees ja ütles, et see pole see ...
et need kalingurkangad saand kiirguse värvali kateldes, neil heroiliste aastate verd pole piiskagi küljes — ja rahvas kroonupühalik-rahulik-rõõmsalt möödub ajaloost, ausammastest ja tribüünidest, igapäevased kõned keelel.
Tule välja, päike, too selgust! üle fassaadide, üle pärga .....
Viimsed lilled...
Viimsed lilled loob talvine külm,
jättes hüvasti looduse rüpes,
juba õisi toob kevade külv
päikese kuumavas süles...
Viimsed lilled loob looduse ilu,
andes märku, et elu on õis,
mida toitmas on headus ja võlu,
mis närtsida eales ei või...
Hoia endas omaenese õit,
ära eales sel närtsida lase,
oma õisi endas hoida Sa võid
oma olemust kaunistades...
Viimsed õied loob talvine külm,
tehes ruumi vaid kevadele,
mis jäljed veel sulatab küll,
jättes veepiisad hetkedele...
- Tarmo Selter -
Nähtamatud lilled Algeronile.
Palun, siin on sulle lilled Algeron,
Võta need endaga kaasa!
Aseta nähtamatusse klaasi,
Sule kristall selgesse vette!
Palun, siin on need nähtamatud lilled,
Nähtamatusse vaasi...peaaegu hoomamatu lõhnaga.
Nähtamatud lilled, nähtamatus vaasis-
kristall selges vees.
Jätavad endast nähtmatu märgi
Olematus olevikus.
Kas Sul on janu Algeron?
Rüüpa sõõm eluvedelikku
Nähtamatust vaasist ja tunne,
Et nähtamatud asjad olematust maailmast
On reaalsemad, kui nähtava maailma
Jämekoelised avaldumised.
Ell Jott 2008
Lilled Sulle!
On jää ja külm neist vahest vormib kaunid kujud
On tuul, mis kristallid sinu aknal õisikuteks punub
On päike, mis veepiiskadeks sulatab külma jää
On vesi, mis tilkudes lõhub jäälillede väe
Ma püüan, neid hapraid õisi sooja hingeõhuga klaasilt
Välja sulatada...ja neid Sulle rõõmu hetkedeks ulatada.
Iga sulanud jäälille sees on magus mälestus olevikulisest hetkest!
Kooli
Juuksed patsi paneb piiga,
kleidi sätib korda,
võtab lilled, mida viia,
õpetaja ootab.
Sammud sätib kooli poole,
teisedki on teel,
mõni väiksem, mõni suurem
kooli läheb veel.
Koolis saatmas uusi lapsi
nende suured sõbrad,
kellega koos uude klassi
astutakse täna.
Kool, see on ju kohtumine
oma vahva klassiga,
uutel lastel tutvumine
õpetaja armsaga.
- Tarmo Selter -
2022
Lauluviisid
Üks linnuke tirib oksal lauluviisi
nii ilusti ta siristab
jätan meelde selle viisi
noodivihikusse kirjutan
Üks tuuleke mind soojalt paitab
vilistab üht viisikest
jätan meelde kauni vile
noodivihikusse kirjutan
Metsa all ilus kellukene
rõõmsalt tilistab
jätan meelde kauni kõla
noodivihikusse kirjutan
Meri murrab laineharjal
laksub meresuu
jätan meelde mere müha
noodivihikusse kirjutan
Looduses on palju laulu
tasa kuulatan.
Looduses on palju sõnu
üles kirjutan
Igal hommikul
Igal hommikul,
kui päikse poole vaatan,
süda sees läeb soojemaks.
Igal hommikul,
kui sinitaevast vaatan,
kild-killuhaaval rahu hinge poeb.
Igal hommikul,
kui lilli peenras kastan,
suuremaks mus kasvab ilumeel.
Igal hommikul,
kui kulda pillub päike
ja rahulik on sinitaevas lai,
siis kingin oma südamele lilleõie,
et iga hommik puhkeda seal võiks.
