Sõnale lilled leiti 348 luuletust
Karu jahimaa
Minevik ründab kõrguvate lainetega
vaenu on linnas ja külas
sellele vastatakse võrdse kurjusega
mõlemal poolel tegu näib sama üllas;
surnute veres, teised magavad
kes veel elus ja lõksus
pole vahet, kas vaenlased taganevad
suurel maal on erinev tulemus;
päevalilled igas eas, jutustage neid sündmusi!
on teil püssid käes või mitte
riik annab kohustusi
kes Karu ei karda, astugu ette;
Karu jahimaa väike, sest päevalilli palju
nad tähistavad oma iseseisvust
sest sihikindlus on kindel kui kalju
kaasas saabel, püss ja isamaalisust;
Putin, sa vaata mis toimub
.....
Kevad
Rahulik on täna taevas,
rahulik on minu meel,
emakeeles laulu lüüa,
üksildasel metsateel.
Lilled noogutavad kaasa,
linnul noot on noka sees,
sammun uljalt üle aasa,
ojakene lookleb teel.
Mahe tuul mu juustes sasib,
kleidiserva kergitab,
pruntis huulil kõrva puhub,
keelitab ja meelitab.
Rahulik on kõik mu ümber,
oleks rahu mujal ka,
siis vast oleks õnngi suurem,
õnnekevadet jagada.
Sa oled kui päike!
Sa oled kui päike, mis särab!
Sa oled kui lill, mis õitseb!
Sa oled kui teemant nii tugev!
Mida soovida siin võiks veel?
Siiski - jätkuvat sära ja särtsakust,
kevadlillede värvide küllust!
Sinu sünnipäevas olgu rõõmu niipalju just
ja õnnesoove häid, mis tulevad südamest!
Näljane hundikari
Hundid sisse piiranud on kopliaia,
nad aia taga lõrisevad
ja näljased on kilatsevad silmad.
Koplis rohi haljendab
ja lilled õitsvad seal.
Üks liblikaski lendu tõusis
lilletuti pealt.
Koplis vissikari muub,
ega tunne ohtu,
vaikuses ja mõnuga,
mäletsevad mahlast rohtu.
Huntidel silmad kilavad
ja näljavalu närib kõhtu,
kuid suud puhtaks pühkima peab,
sest karjakoppel on kaitstud.
Nüüd saba sorgus minema peab tagasi metsa-
Metsa, kuhu hundid kuuluvad...
Ats ja Kats
Olen lillekasvataja Ats
minu naise nimi on Kats
Katsil' lilli täis on terve tuba
sülega toon juurde, kui on vaja
Kats mind armastab nii väga
Kats on sooja ja lahke südamega
Katsil' armastust ma kingin
suudluste ja lilledega
Naistepäeva magusamaks teeb,
kui on laual Katsikese küpsetatud
keeks!
Vahest luulesilm nutab
Tahaksin luuletada kaunist maast,
lõhnavatest lilledest,
liblikatest aasal,
laululindude sädinast
ja kõigest muust,
mis ilus oleks hingel ja meelel.
Hetkel kõik luuleread,
tulevad mustast ja masendatud
meelest
ja sinna parata midagi ei saa,
sest kõik on meelel,südame peal
ja keelel...
Tahetud
Me tahame olla nii tahetud
lillede veiniga tahetud
suves ja kevades sügises tahetud
meid tahavad omad ja võõrad ja vahetud
me hingele pai
Siis tahad et tõsiselt võetaks
siis tahad sind tõsiselt hingega võetaks
kire ja jõuga ja jäägitult võetaks
aga tahad et keegi ka põetaks
kui võetud ja südames ai
Ma tahan et maailm mind kasutaks
avan end alastan- tahan et kasutaks
pigistaks tühjaks ja lõpuni kasutaks
heidetud kõrvale- keegi taas kosutaks
võtaks mis jäi
Kui ainult ei oleks nii tühi ja valus
kui poleks nii neetult nii meeletult valus
nii valus et e .....
Õrn kevade
Õhk virvendab
ja päike särab
õrn tuulehoog paitab
lillede päid
Kirju liblikas
virvenduse taga
õhkõrn temagi
nii mulle näib
Kasteses heinas
rohukõrre peal
üks lepatriinu kiigub
Näe! Mesimummgi seal!
Pilvetupsud õrnad
tasa sõuavad
ja siis silmapiirilt
vaikselt hajuvad
Puulehel õrnal
kastetilk on peal
päiksekiir tas helgib
pärliks tilka pean
Kevad ligi hiilib
pilgul kavalal!
Täna kevad on nii ilus!
Täna kevad on nii ilus,
päike paistab puude vilus,
teerada valib ojake,
niriseb samblasülesse.
Lilled tärganud on juba,
õitsemiseks antud luba,
puudel pungad punnitavad,
hiirekõrvul kikitavad.
Lindudel on nokas vilin,
kuulda kellukese tilin,
rohutirts veel viiulikeeli nühib,
aeglane tigu,maja seljas, rühib.
Täna kevad on nii ilus,
sõnadest tuleb puudustki!
Äkki on kevad
tärganud ka Sinus,
jõudnud hingesopini!
,
Ootan kevadet ma juba
Ootan kevadet ma juba
Õitsvaid lilli nuusutada
Püüda liblikate lendu
Tervitada linnukeste rändu
Ootan kevadet ma juba
Kuulda vaikse metsa koha
Sinililledest pärga teha
Kasteheinas sulistada
Ootan kevadet ma juba
Linnulaulu siristada
Pehmel samblal istet võtta
Aeg see enam nõnda tõtta
Üksik lillekene väljal
Üksik lillekene välja peal
Keda ta küll ootab seal?
Kõik lilled ära nopitud,
vaasidesse topitud,
südametel ära kingitud
Ära lillekene nuta!
Nähtav oled välja peal
Su õienupp nii ilus,
mis paistab kaugele
Üksik lillekene väljal,
nopin sinu endale!
Kollane liblikas
Kust sai see väike liblikas
endale kollase kleidi?
Päike oma kullast kinkis veidi
Kuu silus siledaks
ja tähed andsid helgi
Nii õrn on kollase liblika lend
ma õnnelikuna tunnen end
Võililledest pärjagi punusin
kollast liblikat õiele ootasin
Peas mul võilillepärg kollane
liblikas lendas ta õiele
Nii-väga elus tundsin ma end
kõhus kõditamas liblika lend
Ootus
Ma ootan sind…juba kaua
Ootan sind kosmose öös
Ootan sind linnutee serval
Orionitähevöös..
Suure tähega puu all
Sind ootan, käes lilledest kedratud kuld
Sina mu kallis oled see, kes toob mulle ju tuld..
Mis sütitab mind ja su silmi
Mis lõkkele sädemesi lööb
Ja mina lihtsalt su silmi
Oma silmadega söön…
Esimene koolipäev
Tere tere õpetaja
tere minu koolimaja
teadmiste ja saladuste
avastuste hoole kodu
täna läbi sinu uste
tuleb õpilaste rodu
Pisut on ehk hirmus jah
suurte õpilaste kisa
küllap varsti harjun kah
olgu pole ema isa
Kunagi on õpitud
pea on laetud vaimu väega
läbi loetud õpikud
mis ma väriseva käega
täna saan ja koju kannan
Lilled õpetajal annan
Loodan vaid et õpetajal
jätkub kannatust ja tarmu
vahel eksind alustajal
andestada mõista armu
lohutada kui on vaja
näitab kätte õige raja
aitab läbi kooliaja
esimene õpetaja
27.08.21
Sa läksid jälle, seekord polnud selles leina
Ning tunne nagu jookseks peaga vastu seina...sest midagi ei ole teha,
kui lähed ära üle maa ja mere..
värisedes vaikselt üle kere...
sest sinust maha jäi minusse armastuse jälg...
See on hullem , kui laevakajutis olev nälg..
See on lõpmatu igatsus
Su järele päevas ja öös..
Nüüd tapan end koormates päeva töös....et ei mõtleks
Nii palju kui sind pole mu juures, lähedal sosistamas kõrva, mida sa tunned
Et välja saaks öeldud ja tuua..
Kõik need lilled ja smuutid , sushi ning tarretis vahus..
Igatsus mu sees, kui o .....
Septembrikuu
Septembrikuu maitse mul täna suus
ja maskki ees on uhiuus
Mäletan seda septembrikuud
mil seljas oli ranits tuttuus
peos lilled imeilusad
peas mõtted kõige soojemad
Las täna valdab mind see tunne
las magus valu voolab põues
Las olla täna hajevil meel
las olla ikka septembrikuu see
mis muudab uueks me elutee