Sõnale lilled leiti 348 luuletust
Emadepäev
Su silmades on naeratust nii palju
ja süda kui päike särab sees.
Sul jätkub rohkelt hoolt ja armu,
oled hingelt õrn, mu emake.
Emake, Sa oled püha,
tähena särad au sees.
Sinust räägivad kõik täna,
taevalael päike kummarduse teeb.
Kõik lilled õitsvad,
linnud laulvad,
ikka Sulle, mu emake,
Ilusat emadepäeva soovin Sulle,
mu armsake, mu kullake!
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Jahedus
Tulbid ja võililled juba lahti
see on maikuu tunnus
aga ega taimed pea vahti
et kevadega tuleb suur miinus;
nimelt temperatuuris ja sajus
taevas hall ja see kole
ülistamine meil nüüd vajus
tagasi sinna, kus rahul Eestiga pole;
eile sadas rahet mere veerel
kus ma tööd tegin
üllatusi ilmal on järel
terasi tundsin, püüdsin ja nägin;
lörtsi tuleb järgmine nädal
see vastutasuks soojuse pärast
põdrad omadega hädal
et pole ilu saada lõunanaabrist;
kusagil ju oli 20 C juba
ja mitte see aprilli kohta sobinud
pole küsitut sellele absurdile luba
nüüd suve .....
Emadepäeval
Emadepäeval õitsema lööb sirel,
valge, roosa, lilla õieiluga.
Imeilusal sirelil laulma hakkab ööbik,
ööbiku laul ema südant rõõmustab.
Emadepäeva lilled on kõik kaunid,
iga ema hing igatseb.
Ema süda on kallimatest kallim,
ema süda on soe ja armastav.
Emadepäeval päike kiirgavam on taevas,
kogu päev on kuldseid päikesekiiri täis.
Ema mured, vaevad rõõmudeks saavad,
ema keelel ja meelel on alati.
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
ma lahus pole enam
jah veri lahus pole enam
sellest heledast puhtevalgusest
eha malbest loojangust
päikse jõena päeva
voolamisest
sinilillede avanemisest
pärast jahedat hommikut
kaskede lehtimisest
öösel sirelite une võtvast
hõõgumisest kurku tulnud
rõõmust võim taeva all
üleni nüüd kevade käes
päev asjata pole olnud
kui oled õhtuni metsvindi
särava vint-vint laulu sees
tuppa minnes
tänada saab meel
rüütsi selle eest
21.04.2023
Rüüts rahvapärane vindi nimetus
miljardeid aastaid
loodusel selleks
on kulunud
krookused õhtul
rohus hääletult
sulguksid
jahedal hommikul
sinilillede õied
aralt avaneksid
*
mida teed sa siis
kui oled jõudnud
tähenduste ookeanini
tõeni et jõgi on jõgi
lill lill põld põld
mets mets hiir hiir
mägi mägi
lased neil olla oma
olemises kulgeda
nagu nad seda teinud on
miljoneid aastaid
ja mida teeb nüüd inimene
pilguga paitab kõiki
oma teelisi lihtsalt ootab
ja vaatab
Ses kevades on muinasjuttu
Nii ilus on täna olla,
sest kevadpäike paitab silma
ja laste rõõmukilked on linnulauluga läbisegi,
soe kevadtuul paigi tegi.
Kaunid metsalilled õitega eputavad,
liblikad kui
baleriinid,
tiivad helendavad,
kastetilgad lehispuudelt
tasa langevad.
Õhk on mitmevärviline
vikerkaare all,
kevad on muinasjutuline,
mõtteil ilusail.
Särasilmne kevad
Tõesti kevadel on tegu ja nägu
on võlu ja võim.
Metsaserval kukub kägu,
tuul puudeladvus lulli lööb.
Pajutibud ammulisui haigutavad,
puukoore alt putukad piiluvad,
lepadriinud mustatäpilised,
liblikaid tantsule paluvad.
Lilled aasal, metsasalus,
üles virguvad,
linnupojad oma pesas,
üles sirguvad.
Päike kõrgel taevavõlvil
kuumalt naeratab,
särasilmselt meid ta kõiki,
oma embusesse meelitab.
EMAKE
Emakene minu hinge
jätnud jälje sügava.
Olnud ta kui taevaingel,
eluteel pikal ja ilusal
Mäletan ta särasilmi,
kallistusi õrnemaid.
Kõik mu soovid olid pühad talle,
täitis neid, vahest ohvrikski end tõi.
Kevade kui saabus sala
ja rõkkama lõi linnukoor,
viis kevad kalli ema ära
ja taevasse kerkis must uduloor.
Hetk peatas lillede sirgumise,
norus olid pead.
Soe kevadtuul puhus hellemini,
veelgi hellemini silitasin emakese pead.
Hinge selline kevade,
jääb kauaks ajaks minule.
LUULEKEVAD
Täna tahaksin hõigata õhku,
et kõikide kõrvad kuuleks:
„Trotsides kainuse rõhku,
ma kevade kuulutan luuleks!"
On värssideks kellukad valged
ja stroofideks sinililled
ning mõõtudeks musträsta viled,
lõppriimideks lõokese triller.
Veed voolavad vabavärsid
ja liblikalennud on lüürikaks!
Kes vaadata-kuulata kärsib,
tunneb südames sõnade muusikat...
Abielu
oma kindla jäärapäisusega
mis on meile suguvõsast vereliini kaudu kaasa antud
ei saa ma kunagi abielluda valedel alustel
võimalik, et see on liiga seebiooperlik
aga kui mu ema õnnistust ei anna
abielu ei sõlmita
kui sul on tütar
ja mõtled tema õnnele
ei kujuta ette,
et hakkaks peigmehe abistajaks
vaid ikka võrdseks partneriks
abistavaks kooseluks
on olukordi, kus on sõlmitud liidud
valedel alustel
ja kui sisend, taotlus on juba vale
kuidas teed kiirkorras registreemist
lihtsalt seetõttu, et oli vaja
riigilõivu muidugi odav maksta
aga elu on rohkem kui .....