Tulbiõis vaasis tema kõrval pajutibu oksake-, nad kokku sobivad. Tulbiõis kollane, toetub oma lehele-, õis avanenud on veidike, pajutibu on nii pehmeke.
Aitan sind lume alt välja, kevad teeb sinu kulul nalja ei peitu läinud minu eest sa, sinililleõis, sind jumaldan.
Ole sõbra õlg, mis ikka ainult tuge toob! Ole armastus, mis pikka rõõmuaega loob! Ole päike minu elus, ole lilleõis! Ole kallistus, mis kaua meeles olla võib! /Mari*Uri/
Inimese hing on kui habras lilleke, teda kastes ärkab ta uuesti elule. Inimese süda avaneb kui lilleõis päikses, kui ta hellust ja soojust on täis.
Värvikirevust on täis maailm, õite ilu toob naeratuse suule. Ükskõik, kuhu vaatan, puhkab silm, varsti loodus läheb aastaaega uude... - Tarmo Selter - 2023
kollane liblikas lilleõis ilus kastetilk helgib kroonlehe peal hommikune udu õrnalt hõljub vaikuse hääl kaigub südame pääl
Üht naeratust ma täna vajan Ühtainust lilleõiekest Siis oleks päev mul täna särav Rõõmu voolaks südamest.
Lilleõiel on üks süda mis iialgi ei valuta Kui see õis kord närtsib ära ei see südant puuduta...
Soov kinkida mul oleks üks kaunis lilleõis vaikselt avanend ta süda, mis hinge minna võiks Nii habras tema õiekene-helesinine just selle õiekese täna kingiks sinule
Suurim rõõm on südamele kinkida üks lilleõis...
Õrnõhuke on elu hapram veel kui lilleõis Ei võind iial ette teada millal sellest aru sain