Sõnale lind leiti 401 luuletust
PINGU
Gmod on üks parimaid mänge
mis iial saanud arvuti
tappa zombisi ja luua gänge
ning osta asju, kui pakuti;
laadisin alla kaardi
kus ma päris üksi pole
miski mind ohust ei eskordi
ajab taga koll ja see kole;
see on lastetegelane PINGU
see sama arktiline nokapasun
sean viskevalmis oma lingu
pole vahet kuskohas ma asun
mõtlesin, et mida vittu
kui esmakordselt seda õudust nägin
ei saa pugeda kusagile peitu
lõputult kaardil ainult jooksin;
"NOOT - NOOT", ta surma kuulutab
teadsin, et asi jokk
ja kui ta mind puudutab
lendab mu laip nagu käpiknukk;
need valged .....
Nad lahkuvad
Nad lahkuvad järjest me juurest,
neid nähagi varsti siin pole,
nad lähevad siit, kus on juured,
neil midagi teha ei ole.
Nad lahkuvad sügise poole,
kutsudes teisigi veel,
neid saatmas on kargemad tuuled,
nad lähevad päeval ja ööl.
Nad lahkuvad jälle, et tulla
päikesekiirtega koos,
kui viimane lumi see sulab,
päike soojuse meieni toob.
Nad lahkuvad tegelt´ vaid viivuks,
laia maailma tiivalöök viib,
tehes lõuna pool mõnedki tiirud,
on varsti nad tagasi siin.
- Tarmo Selter -
2022
Tahan sinuga lennata ära
Tahan sinuga lennata ära
mu ilus soojamaa lind.
Külmaks on läinud täna
soojust ihkab mu hing.
Luiged ju lähevad lumi taga
see nende viimane piir.
Valge luik
võta kaasa mind täna
külm mul olla on siin.
Enam ei tasu loota ei mõelda
aina külmemaks kisub ilm.
Suvi on pagenud täie väega
sinna, kuhu ihkab minugi hing.
PUU
Eile veel oli lehti täis puu,
puu vastu hea oli tuulesuu,
aga täna oli puu
paljaks pöetud,
minul juuksed lühemaks aetud.
Eile veel õõtsus linnupesa puul,
pesakesel laulis tuule-ja linnusuu,
aga täna oli linnukene läinud,
minu hinges igatsus karjub.
Eile veel oli lehti täis puu...
Eile veel laulis oksal linnusuu...
Eile veel ei igatsenud mu meel...
Eile ei tundnud päris sügist veel...
Maastik linnupuuriga
sa ju tead
et ma usaldan sulle
midagi mis on hinnaline ja habras
justkui lind kes on kaotanud sule
ja on õnnelik selle üle
et sa leidsid selle
ja maalisid puuri
võib-olla mitte temale
siis kellele?
õunapuu külvaja tuulega tuleb
külvates häda ja tüli
lind laulgu oma peibutuslaulu
kuldse õuna noppijale
kuid lind ei laula.
türnpuu külvaja pimedas tuleb
külvates piina ja surma
lind heliseb hirmunult puuris
nähes astlaid ja verd oma rinnal
kas juba tulebki minna
kui see õige laul on veel laulmata?
õlipuu külvaja koidikul tuleb
võtab maalitud puuri
ja rip .....
Maastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
Uni
Oli see vast tore uni
nägin kuidas suvi tuli
Püüdsin aasal liblikaid
noppisin metsas maasikaid
Õhus õrnas liuglesin
päike süles, uinusin
taevatähti korjasin
maa peale pildusin
Tuulel kinni hoidsin sabast
lendasin üle soost ja rabast
Tundsin end kui linnuna
Nii vabana ja piirdeta!
Tuulelohe
Mere ääres tuul võimas
linnud koha peal liuglevad
vahune meri kaldale löömas
lennud rannas peatuvad;
kajakas on nagu tuulelohe
mis õhus seiskub vastu voolu
ei saa edasi kohe
kehvaks läheb linnul meeleolu;
hee - hee, linnud on nii lollid...
tahavad isegi mere kohal minna
aga tuul uhtus reisiplaanid
kui tahavad jõuda tänna - sinna;
jahimehele on see hea saagipäev
Linnuke marjapõõsa all
Kössitab üks linnuke
marjapõõsa all
Marjal põsk veel punane
varsti tuleb talv
Mida mõtleb linnuke
seal marjapõõsa all
Siuts on nõnda tasane
pilved madalal
Ära lennand kaaslane
Tal kurb on põõsa all
Mahajäetud marjakorvike
Pesaks punutud tal
Marjal põsk veel punane
Saab üle elatud talv
Elu
Ei olegi sel ilmal nuttu enam
päiksepistega on kõik palju kenam
Varahommikul, kui loodus silmad avab
saab selgust kõigest
süda on nii aval
Kopsud täis on vabaduse õhku
masendav veel oli pikk ja piinav õhtu
Linnuvidin pehmelt kõrvu paitab
sekka kägu kukub
veel elamata aastaid
Unistus
Tuul tuli hüüatas kõrva su nime
mis sellest ei tundnud ei teadnud ma sind
päikesest paistsid sa silma mis pime
kraaksatas puuladvas mulle sust lind
Pilv tuli avas sust pehmema süle
tuul aina keerutas meelitas sosistas
jahedas pimedas kordas veel üle
vihm sinust sadudes nuttis ja vesistas
Tuul pöördus metsa ja tegi sust müha
nägin sind puude all päikeselaikudes
voolavais jõgedes lauldi sust üha
lindude loomade juttudes kaikudes
Kas oledki olemas- mõtlen sust naine
kas annad end mulle nii lihtsalt kui loodus
loodus küll lubab ent siiski kui paine
sa elad va .....
Norus peaga lillekene
Norus peaga lillekene
kes on sul liiga teind?
Nii madal on sul mullakene
kas kasta sind ma võin?
Üks väike,väike putukas
siblib lilleõie peal
ja mullast välja upitab vihmauss
Näe,seal!
Tip,tip,tip,tip vihmakene
peenelt udutab
õrnalt,õrnalt kuulda on
kuis ööbik laksutab
Norus peaga lillekene
vasta mul, kui võid!
Linnupesa
Linnupesa maha jäetud
üksainus munake veel sees
Vares kõrgel oksal kraaksub
tema pesa ei ole ju see
Linnupessa jäänud suled
muna soe ei ole ka
Tuul vaid puudeladvus liigub
okstel pesa kiigutab
Pesast udusulekene
lendu tõuseb kiiruga
Taamal linnupojukene
alles õpib lendama