Sõnale lind leiti 399 luuletust (parimad)
Meri
Merel on sinuga alati rahu,
merel on sinu poolt loodud aeg,
merel on tähed ja kuu,
merel on päike ja pilved,
merel on sügavus,
merel on lained,
merel on elu ja surm,
merel on algus,
merel on lõpp,
merel on unustus,
merel on meenutus,
merel on unistused,
merel on tühjus,
merel on süütuse puhtust,
merel on süüdlase räpasust,
merel on mõrvareid,
merel on ingleid,
merel on saatanad,
merel on linde,
merel on kalu,
merel on põhi,
merel on pind,
merel on raskus,
merel on kergus,
merel on vett.
Hoian
Hoian pöialt süütutele
hingedele ilma peal,
kes veel elu raskustele
alla pole andnud seal,
kus on ülemvõimu ihas
valla päästet kurjajoon,
kannatamas mustas vihas
elud piirist kahel pool.
Hoian hetkes hinge kinni
lootuses, et tuleb võit
kaose üle riigipiiril,
mida juhib pime võim
kannustatuna vaid egost,
millel pole kindlat joont,
tuues ohvriks süüta elud,
neist teadmas tõde vaevalt pool.
Hoian hinges hingelindu
sinitaeva laotuses,
saates lootust, rahu indu
sõja poole mõtetes.
- Tarmo Selter -
2022
Päike
Üha soojemalt on paitamas päike,
mahe tuul lendab üle puude latvade,
loendamatu hulk linde leidnud pesakse,
tunne hea on täitnud südame.
Tahaksin naeratada sel päikesel kõrgel,
lahkelt silma vaadata,
kuid võimas päike on silmale nii kauge
ei ta vaate vastu keegi saa.
Düstoopia
vaid inimene
lillel olla ei lase lill
pilvel pilv linnul lind
jõel jõgi merel meri
kord igaviku kohtu ees
meil sellepärast
aru tuleb anda
süü omaks võtta
hakata karistust kandma
ära küsi kas
maa ja taevas
inimese pärast
rullitakse siis vaibana kokku
nad üleni põlema peavad
sajandeid puhastustules
me hing nüüd alles
tehtust kohkub
lööma hakkab lokku
Lepatriinu
Lepatriinudel kirevad kuued,
nööbidki mustad on ees,
ei eales neid tulemas kuule,
nad peidus on põõsaste sees.
Mitu täppi Sa loed tema kuuelt,
seda liiki ta jäädavalt on,
tema, kes sündinud suvel,
kevade meilegi toob.
Lepatriinul on lühike elu,
kuid keegi teda ära ei söö,
kuue värvuses peitumas ilu
on silmale värvides rõõm.
On punast ja kollast, oranži,
neil kõigil on ühine joon,
musti täppe me looduse kantsis
pelgamas lind kui ka loom.
Lepatriinusid õrnalt Sa hoia,
nad Sinule halba ei tee,
ta puhkab, siis edasi lendab,
üle taevaste laotuste, .....
Kummaline kurbus
Kummaline kurbus hinge mul poeb,
kuigi päikene paistab ja süda on soe.
Suve viimaseid päevi kokku ma loen
ja peegli ees oma kullakarva juukseid soen.
Otsin sügise märke ma taevast,
põldude, aasade, nurmede pealt.
Silma jääb riivama üks leinakask, mis vaevas,
vahest minugi pea kohal olnud on hall taevas.
Suve minek teeb nukraks meele-,
sügis on nii lähedal.
Nii raske on saata Suve teele
ja linde, kes ära lendavad,
oma kodud jätavad.
mitte päkapikkudest
oh püha Franciskus Assisist
kes Sa kõnelesid Jumalast
lindude loomade keeles
kinkisid meile Petlemma
lauda ja sõime karjased
väljal tähe mis juhatas neid
Maarja ja Jeesuse juurde
nii tuhandeiks aastaiks
saime endale jõuluöö ime
otsa sai aeg Jumalata
pilkaselt pime
hakkasime tundma
linnud ja loomad
on me õed ja vennad
et lilledki teada tahavad
oma Looja nime kes
neidki taeva all embab
oo mu päev ja mu öö
oo mu päev ja mu öö
mis jõena Sinusse rahutult
suubub hing õnnest
kus kiljus valust nuuksus
Su käsi mind kui puutus
veel on meie vahel
Sind ja mind oled
ihu minust
igal õhtul laotab
igatsus laiali oma tiivad
läheb öösse otsima Sind
mu hingelind aita mul
üles leida end
olen Sulle kauaks
ajas antud
armsam kallis vend
mu armas meis uuesti
õitsele puhkeb
elu vastu leebus
hing kui heldub
kuidas saad sina
ammu olen
hakanud endalt küsima
kuidas saad sina
lasta endasse jõena voolata
päeva kuldsel valgusel
lillede õitsemisel
lindude varju libisemisel
üle su päikeses küpsevate
õunte ja pirnidega aia
kui taevas ja maa on
pahvatustest kogu aeg katki
surm klaasistund silmadega
ei lase ajast lahti
oo elu haljas nurm
vastu mu põske
su hõõguv hurm
Hilinenud suudlus
Pea noorus jalutan läbi tühja tänava,
Kurb mu süda ja üksik on hing.
Jalutan justkui juba terve nädala,
Ümberringi vaikus, ei tee häält mitte üks lind.
Mõtlen, mu purunenud süda ei saagi terveks,
Ei taha seda valu enam ma tunda.
Mõtlen veel head ja see jääb mu viimaseks palveks,
Palun näita mulle valgust ja seda õiget suunda.
Tõstan veel pead, kuid olen kaotamas lootust,
Näen tänava lõpus üht heledat varju.
Lähenedes hajub kõik pimedus sootuks,
Järsku kõik muutub, kas üldse harjun.
Sa tulid mind päästma, Sa oled mu ingel,
Ise samamoodi räsitud .....
PINGU
Gmod on üks parimaid mänge
mis iial saanud arvuti
tappa zombisi ja luua gänge
ning osta asju, kui pakuti;
laadisin alla kaardi
kus ma päris üksi pole
miski mind ohust ei eskordi
ajab taga koll ja see kole;
see on lastetegelane PINGU
see sama arktiline nokapasun
sean viskevalmis oma lingu
pole vahet kuskohas ma asun
mõtlesin, et mida vittu
kui esmakordselt seda õudust nägin
ei saa pugeda kusagile peitu
lõputult kaardil ainult jooksin;
"NOOT - NOOT", ta surma kuulutab
teadsin, et asi jokk
ja kui ta mind puudutab
lendab mu laip nagu käpiknukk;
need valged .....
Suvi
Ilus aeg on täna minna
ilusasse kuldsesse liivaranda,
käärida püksisääred ülesse
ja sumbata põlvistsaati merevees.
Visata pilk sinitaevasse,
saata lahke naeratus kajakatele,
kanda südamesoojust üle lainete,
õrnu suudlusi meremeestele.
Kevad kaunike-.
Suvi soojusega täidab südame-.
Suvi kuum meelitab rännule,
nagu rändlinde sügise-.