Sõnale lind leiti 397 luuletust (pop)
Ilus hommik
Sirel on õitsend
ja pärnapuu magab,
kaskede vahel,näe lindude paar!
Täht taevas sirab
ja meri on vaba,
lainete taga on ulpamas paat.
Oi,kui ilus on hommik,
oi,kui ilus on päev
ärka,ärka mu kallis,
ulata mulle nüüd käed.
Vikerkaar vaiba on laotanud maha,
kuu piilub taevast,
sealt pilvede alt,
tuksub mu süda,
nii aval ja vaba,
oh,tahaks olla
ja jäädagi nii.
Üks linnuke
Üks linnuke lendas mu aknale
ja ütles, et kevad on teel.
Ei uskun'd ma teda, polnud sügistki veel,
kuid kevad vallutas mu südame.
Ta tuli ja võitis ja valguse tõi
ja soojuse ja rõõmu, igatsuse.
Ta üksinda tuli ja talle jäi võit
ja endaga tõi ta armastuse.
Jan Mercurium
3.9.2014
Fake friends
Every day when i think of my life,
the people called "friends" have been stabing me with a knife.
They talk behind me by knowing all but shit,
who's the one i can share my problems with..
In front of you they could be nice,
But its same as playing with a dice.
They still bully you untill you die,
they lie...and lie... and lie...
But there's one friend, who never lets you down,
With this friend, you'll never be alone
So keep in your mind and don't be blind,
IM THE GOD, AND THE BEST YOU CAN FUCKING FIND
Aleksander Karabtšuk
Hetk ja Elu (Kella ilu)
Minu peal on külmade rüü,
seljas oleks kui talv ja must öö.
Raskus kaelas, hommik mind passib,
seier peas ja värin alarmiks.
Ja valud ses sihverplaatkastis,
mis lõpuks on nägemis-tiksumisveri,
kui tuleb mu suust piinateri.
Viljakas maa minu lummuks:
vihma-süljepuult suus kuivand punased tombud.
On kärisev tundemaa sidusaim leht,
see karje on kurdistav, eht.
Jänesed väljast täitsa tulemas tuppa,
pükste sisse ja nutuga suubumas rappa.
Seda kõike katab hoopis muu kui lumekõlin.
Selle loor, mis paitav, on aiast,
kukub pähe mu taevast,
kust ma tervisega kord t .....
The Wasteland
Time isn't wasted when you're getting wasted,
woke up today and all I could say is:
That party last night was awfully crazy I wish we taped it,
I danced my ass off and had this one girl completely naked.
If you’re the state, then you’re the land,
the world, on your knees, you don’t stand.
So yes, it is a wasteland,
Up to mouth goes the hand,
everybody, minus some, all seduced,
minds go about, they wander loose.
The most wanted is the driver’s seat,
Obama, Ki-moon, Elizabeth the Queen.
Cry, laugh, fight, do awsome things,
arms replaced with feather wings,
but, .....
Sündmus
vahutav lehemere küllus
jahedalt tumeroheline oleng
kõik januneb ja möllab
tormised lained on tuules
pekslevad linnud ja see
kõrvu lukustav mürin
pihlakas jääb vait
eemalt kannapöördest
lehvib kask oma vihmatantsu
välgust lendavad kolm lindu
puhkev roos, puhvis põõsad
teravad torkeid plekikirin
värske mattev õhk ja juba
ta nutab oma nuttu
kõik sai vabaks
see valu mis lööb hetkeks
läbi lihast luust
hullud üha rohkem
pigistad viimsegi mis su sees
vaikselt kerib nututantsu
ärkab valu mis su sees
nagu süst närvi ja juba
tantsingi selles vih .....
Musta lindiga lillekimp
On külm ja kõhe sügistuul
ja vihma sajab jälle
On raagus, ära langend puud -
Kõik läheb sama jälge..
Ei mõista ilm, et mõnel meist
on jälle pisar silmas..
Nad armastasid teineteist
nii tugevalt siin ilmas..
On külm ja kõhe sügistuul
ja kibe pisaratevihm
On raagus, ära langend puud
ja ootamas on püksirihm..
Ei mõista jääkülm kivitrepp,
et tuleks olla soe,
kui talle toetav neiukene
pisaraisse poeb..
Jäi järgi kõhe sügistuul
ja päike loojus ära..
Ei olnud enam miskit muud,
kui tume küünlasära..
Ja maantee ääres musta lindiga lille .....
Unelus II
Kuid vikerkaar kustus eemale ära
kukkus pilvedelt maha mu unelus
kastepiisad kaotasid viimsegi sära
vigadest kivisse raiuti tunnistus
Päiksekiired tuhmusid tormide taha
tuuleiilides rebenes irveks mu naer
kassikullana kuusära koorus maha
ööst sai sügav ja tume solgiveekaev
Ma sindki ei mõista veel vähem siis lindu
ei pardist saa luike ning tõuguks jääb tõuk
pole südamel enam võidelda indu
nii mu hinges nüüd haigutab õõvastav auk
Gailys
Kuis kiirustame…
Kuis kiirustame.
Lumi juba läinud,
öödläbi pahvab linde üle maja.
Aprilli lõpp, see purdeületaja
ei väärata ja juba ongi läinud
ta lokkavasse maisse.
Liblehaaval
mu sisse kasvab kõrge juunirohi
ja õitseb.
Nõnda päevatera haaval
teen tasa nägemata kevadeid.
Imeaed
Ma tahaks teada,
mis siin kasvaks
ilma minuta,
kui kõrgeks sirguks lepp
ja oblik
sinuta,
kui mitu lille avaks oma punga
meieta,
kui palju pajusid lööks pilli
ilma teieta...
Ma tahaks teada,
mitu oravat
mind igatseks,
mitu metsanotsut sinu
välul sigatseks,
kas me aiast saakski
rästikute pesa
ja teie põllulapist
lõokeste kesa...
Ma tahaks teada,
palju konni sulpsaks
tiiki,
mitu ritsikat saeks oma
pükse viiki,
mitu mesimummu leiaks
õõntes taru
ja mitu korda kasvaks meres
kalavaru...
Ma tahaks teada,
palju hüüaks kukulind -
mitu aastat ennustaks,
ku .....
Kaunis suvi
Kogu ilm on siutsu ja säutsu täis,
lindudel vilgas pesa ehitamine käib,
vilksti siia, vilksti sinna,
pesake teeb rõõmsaks rinna.
Võilill oma ilu näitab,
meeldib, kui päike teda vaatab
ta kollast juuksetutti paitab,
ja tal särada aitab.
Liblikate lend on kerge,
nad ei lenda väga kõrgel,
püüda ennast lasevad,
liblikavõrgul osaval.
Mesilastel tühjad kannud,
mett ei ole korjanud ammu,
aga ristikheina peal,
magus mesi ootab seal.
Pärnaõied meelitavad,
nurmenukud kutsuvad,
keelele ja meelele,
terviserüübet pakuvad.
Küll on suvi ikka ilus,
haljen .....
Ei näe sind
Ei näe ma enam iial sind,
ei kuule su häält ega tunne su käsi…
Olen kui valust nõrkend sinilind,
kes raskest elust on surmani väsind…
Ei iial ma enam sind puutuda saa,
Sulle vaadata otsa ja naeratada…
Mu väsinud lootuse liblikad
Vedelevad räsituna maas…
Tahan vaid nutta ja puhata,
Kuni lootus mind võtab taas…
veebruar
sõbrad ära lähevad
su elust tasahilju
kui uksi paugutaks
vähemalt
kui öelda saaks endale
mingu
kes enam sult küsib
kui pime saab otsa
ronka raoga kohtad
millal peame valguse pühi
kui hoiduda oskaks
nüüd minemast raagu
eksides mure otsa
taluda ta naabrust
*
hingki on lind
mis lendleb aja kohal
ta tõusmisest
laskumisest
kaeblemisest
hõiskamisest
vahel veres on kohin
salasosin
*
hing ära end kui lööb
vastu sõnade vahedaid servi
pageb pimedusse rõõm
hetkete hõõg
kõrvetab valusalt sõrmi
vastu kohisevat elu
toeta .....
Kevad lapsesilmis
Ootan vaikselt pimedas toas
päikesekiirt, mis avaks mu hinge
annaks kevadele loa
muuta naeruks kõik tavased pinged
Tõstaks murekoorma mu õlult
avaks kõrvad linnulaulule
Taastaks rohus kõik kihava elu
See oleks algus lindude lennule
Veidi rõõmsamaks muutub mu meel
kui jalas täpised kummikud
taevast säramas vastu suur pärlikee
kaotamas tavaseid ummikuid
Pealkirjata
Ma tean, et elus ikka jälle
tuleb pettuda
Ja minevikumälestused
maha suruda..
Ja tean, et algand armastus
võib kohe lõppeda
Ja värskelt õitsev roosiõisgi
kohe närtsida..
Kuid teadmata jääb elus see
kes armastanud sind
kes aastaid käinud sinu järel,
unistand kui lind..
Ka mina tean, mis tunne on
kui sind ei märgata
kuid lootus rinnus valusalt
veel tahab jätkata...
Haldjalikult lapsik
Näha kauneid,
punavaid põski.
Imelise naeratuse
läbi udutava loori.
Purunenud mustad,
müürid silme ees.
Halvad patud,
mis põrgulikult keelatud.
Üle siniste silmade,
leekiv tuli sätendav,
madaldab kaunimagi,
rohelise heinakõrre.
Valge kahvatu piha,
mis nii lumi valge.
Paljastab iga detaili,
sel sametisel ööl.
Lumekad juuksed,
lendlevad läbi tuule.
Päike soojendab lume,
andes pruunika jume.
Madal hääletoon,
nii kaunilt õrn.
Tasa vaikselt püüdes,
mõnuleda pilve pehmuses.
Lind nii magusalt,
laulab läbi taeva sina.
Vaikses metsasalus,
lendl .....
Tiivad sirutan ma su poole.
Kui ma oleksin lind,
iga päev näeksin ma sind,
sirutaksin tiivad tuulde,
ning lendaksin su juurde.
Torm mulle enam takistuseks pole,
sest liialt armunud sinusse ma olen.
Nii ma läbi pilvede sõuan,
ning tean et kunagi kohale jõuan.
Kuigi tean, et tee on pikk,
lohutuseks see, et seltsiks päike õnnelik.
Loodan et kui kohal olen,
et sa siis veel lahkund pole.
★Elu valu★
Me töötame, et elada,
Me elame, et töötada.
Kas see pole mitte ebaõiglane,
Töötame end segaseks,
Teeme tööd ja näeme vaeva.
Mille nimel?Et elada?
Kas elu tähendabki aint tööd,
Peame ennast haigeks rabama.
Sünnime, töötame, sureme,
Aga kuhu jääb meie elu?
***
Vahest tahaks kõik unustada,
Unustada ja põgeneda.
Tahaks olla vaba kui lind,
Elada armastades vaid sind.
Tahaks lihtsalt minna,
ja jätta kõik sinna.
Tahaks elada nii, et on hea,
Aint töötada ju ei saa.