Sõnale lind leiti 396 luuletust (pop)
Sõdalase tee
Taevased kommid, mis langevad sajus
Maapeale kukkudes saab neist pommide raju.
Vikerkaare värvilised lindid nunnude lipsudena ümber
Sügavas lehtris lihatükike liiva sees kümbleb.
On saabunud aeg surra ja surmata
järjepideva lollusega elevat kurnata
No andke mulle ka üks bazuukake väike,
millega päikeseküllases kõrbes saaks liivale sodida
musta skorpioni käike.
Võtaks osa sellest meeletust hullusest
pimesi järgneksin juhil-kuni viimaks
Mõni sõbralik kuul, mu teadvuse Alg Ollu juhib...
Nüüd olen teises ilmas kangelane suur
postuumselt mulle selga aeti kolone .....
Kah pidupäev
Iga päev õues kõnnin
elu lindpriina on lill
kusagil hoones kostab vali inin
kokkutulekul mängib mingi pill;
aknast sisse salaja ronin
ja näen rootsi lauda
peo rooga pintslisse pistsin
võimatu on tühja kõhtu armuda;
kõrval toast peetakse kõnet
kriginal sisse kiikan
ilus naine peab aruannet
hea meel, et aega siin veedan;
võõras mu õlale käe paneb
peolised paluvad mul lahkuda
iga isik mind häbeneb
ja matustel ei tohi pihku taguda
Meie maa kured ...
Kaugele kodumaa taevas lahkuvad kured,
kaasa hüüavad siit oma sünnimaalt pered.
Rännul võõrsile , ületavad maad ja mered,
lõunamaa rannal lõpevad külmade mured.
Uhked pesad neid meenutama, jäid maha,
tagasi kevad kutsub linde , kodu piiri taha.
Usinad tööl, rohkelt materjali nad vajavad,
pojad siia juurde, uusi kodu - pesi rajavad.
Hansi!!!
Kallis ma lasen Sul minna
Kallis ma lasen Sul minna
Üle metsade, järvede ja soode
Üle sumeda mere
Üle lageda taevakaare
Üle musta madala maa
Ma küll ei tahaks aga tean et Sulle meeldib nii
Sulle meeldib olla vaba
Muretu kui lind
Kallis, lenda
Ma lihtsalt vaatan pealt kuis lahkud
Ma tunnen, ma vaikin
Lasen Sul olla iseendas
Usalda mind, ma ei murra Sind iial
Kuigi see murrab mind end
Ma vaid mõistan Sind sügavalt
Vaatan Sulle silma
Ma olen hinges Sinuga
Kallis, tean kes Sa oled
Ja tean kuidas Sa siia said
Austan Su soove
Ma ei taha Sind muuta
Tean, ma ei saakski
Vaba lind peab lendama omata .....
My best brother
My best brother,
who dares,
but I don't care,
what that is.
I don't care,
if he drinks.
I don't dare,
him, what to do.
He's always sleepy,
but never hungry.
He has a girlfriend
and good friend.
He is very kind
and funny.
Almost blind
and bunny.
He's such a bully,
but sometimes, ho got carried away,
but it's his bad way,
he's so scary.
He's so childish,
like a fish.
Here, with a lesson!
I once fell into a trap,
It was neat and sweet,
It held me tight
and with every sole heartbeat
It took my heart.
Many walked by,
while whispering- its really bittersweet.
I refused to listen.
So here I am,
No trap, no heart
A sole survivor of my own mishap.
-Janek V.
Värska
Värska, mu kallis ja õnnelik maa,
avali hingega ruttan sul vastu.
Südamepõhjani armastan ma
su ilusat loodust ja kaunist agu.
Rõõmust ja õnnest siin sulab mu süda,
puhkab mu hing, lauldes sulle kiitu.
Ei ole siin üldse tänavamüra,
sel kohal ma näen vaid rõõmu ja pidu.
Põõsastel kaunilt siristab linde,
päike nii kirkalt sillerdab veel.
See võlukoht jääb mulle alati meelde,
sest hinge täidab siin heameel.
Värska... kui särab siin õnnest mu nägu,
ja head saatus mulle ennustab kägu.
/13. juuni 2014.a./
Täna õhtul
Täna õhtul, kui väljas on pime
ja tähedki taeva all.
Ning puudeltki langenud lehed.
Seisan mina sel talvisel tänaval.
Ei loe tarku raamatuid ma,
ega õhtuti kuula bachi.
Vaid sinusse armunud olen
ja sellest tundest ma ei saa lahti.
Su silmad on kui värelev vesi
Ja su süda on armastust täis
Ning sinu ilust ma iial ei väsi.
Sest minu hing sinu hinge kõrval käib.
Ma tahaks hoida käes sinu kätt
ja jalutada sinuga pargis.
Ma tahaks kuulata lindude laulu,
Kui sina vaid minuga räägid.
Ma tahaks istuda sinuga murul
ja oodata päikese tõusu.
M .....
Helesinine massaažilaud
Sa oled pikali
Ja massaažilaud on sinine
Helesinine
Ja sa ootad
Kuni ta tuleb
Ja sa ootad
Ja sa näed
Et lina su all
Selle koemuster on tohutu kui seda lähedalt vaatad
Iga niit on nagu köis.
....
Sa tunned käsi
Aga teistmoodi
Ja soojust
Aga teistmoodi
Nagu polekski midagi
Või oleks tuuleõhk toas
Sa tunned mu pikki juukseid
Oma õlal
Ja sa tunned
Et ma istun su peal
Ja sa tunned mu keelt oma kõrvas
Ja mu lõhna
Ja hingamist
Ja sa keerad end ringi
Ja vaatad mu silmadesse otse
Ja näed mind
Ja ma istun su kõhul
Ja sa ikka näed mind
Ja ma tulen su juurde
.....
Headaega....
Headaega....
Ma ei suuda enam
Sest kogu aeg ma
Saan haiget ja siis ma ei suuda leida teda
Hüvasti...
Ma igatsen sind
Hüüdes metsa kövasti
Kuid sa lendad nagu lind
Tean et vihmavesi
Sind ära viis
Kuid tean et igavesti
Oled mu südames siin
Palun vabandust
Et ei olnud parem
Sest tundsin liialt vabadust
Ja ei taiband end muuta varem
Palun naase
Sest ilma sinuta
Jään üksi kaevatuna maasse
Sest igatsen ribadeks end
Miks niivisi metsa sa tormad?!
Igatsen sindSellele maale ilma iluta
Palun hoia end
Vaata et suga oleks köik korras
-Sofile
"Ta vajas sind"
Tema esimene langevarjuhüpe,
lennuk kogumas kõrgust.
Saavutatud viimne piir,
nüüd teha tuleb vaid lüke.
Tal on vibra sees, on veidi närvis,
soovitakse edu, seda läheb tarvis.
Mis nüüd juhtuma hakkab...
südametöö sellest hetkest lakkab.
Ta hingab sügavalt sisse
ja avab ukse.
"Soovin hauale nartsisse!"
Süda teeb viimse tukse.
Eemaldub ta lennukist
näol pehme naeratus.
Ta on rõõmus, kuid vaid viivuks,
puudus elukindlustus.
Sööstes maa poole
näost kaob naeratus.
Kurb lõpp sellele loole,
peagi alles tast mälestus.
Kätte jõudmas aeg, v .....
Horisondi taga
Sul juba jälle on pakitud kohver
Argipäev üksi jääb maha
Sa oled kaunite paikade ohver
Tahad Sa või Sa ei taha
Kujutan ette mõnust kui muheled
Valge liiva sees varvas
Jälle aega panna on tähele
Elu on ilus ja armas
Tean, kuidas rongivile Sind köidab
Raudlind kergelt Sind kannab
Ikka ja alati tagasi sõidad
Sinna kus kinnitand kanna
Alati midagi Sinust jääb maha
Kaotus see pigem või võit?
Ammutad head ja unustad paha
Elu ju ongi üks sõit.
Veel rännata ringi
Ja kulutada kingi
Seal, kus juhtub, magada
Kaeda teisi kombeid
Teiste unistusi .....
Mulle ei meeldi et pean oma luuletusi nimetama
Kas ma iial näen valgust?
Kas ma iial kuulen tött?
Kas ma iial saan aru kus,
On minule loodud koht?
Kas ma iial veel ärkan?
Kas sa iial saad aru?
Kas sina iial üldse märkad?
Et valu pöhjustad kui püssi toru
Palun jätta mind.
Ma ei suuda su tahtmist täita,
Ma ei suuda enam usaldada sind,
Vöi enda tundeid maha laita
See suhe tappab mind
Lihast tühjaks jäämas minu rind
Vihast täitumas see pind
Sest iial ei taha näha enam sind
Reaalsus mu loovuses
On kui öhtune promill mu joovuses
On säilind tunded siin soolsuses
Ei tea kus viib rada siin teel
Kas iial ärkan .....
Kapo Režiim
Tõesti külm on ja magada ei saa, õudus unenäod ja tekki läbi märjaks higistand, kapo mu kõnesid lindistab Andres Kahariga kohtumine mu maja taga seda kinnitab, igal liveil mind nad filmivad ja nagu nirgid aineid mu sõpradelt pinnivad, autogrammi jaoks baaris juurde liimivad, kui komistan nad tagaselja mu üle itsitand, kadedad justkui, vabavärsis nõnda kirglik ma, meel mida ükski kong eal vangistand, see maailm valmis mu tindis salmina, ja vaikus teid kõige paremini karistab, alati süttitan leeke kõikjal kuhu lähen, kahvatuvad mu kõrval need ise hakkanud super tähed, täis .....
— Maarjo K