Sõnale lindprii leiti 8 luuletust
Lindprii
oh kallis kallis, mida olen teinud
sõitnud kodust nii kaugele ma läinud
võõraks jäänud, sind aasta pole näinud
kõik päevad ööks on muutunud
on hing justkui mürki puutunud
ja süda minu sees kiviks moondunud
oh kallis kallis, mida olen teinud
nüüd ei kuula enam mitte kedagi
jäänud mulle enam pole midagi
nüüd alles mul vaid kõige kallim kaheraudne veel
haavlid sõbrad head mind saadavad sel teel
on sõrm ja päästik sama kindel kui mu meel
oh kallis kallis, mida olen teinud
eha täna värvus punaseks
kui päikse pritsisin ma veriseks
kas suudan .....
Sõnum (The Message)
mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu
klaasikillud igal pool
Inimesed pissivad trepil
neid lihtsalt ei huvita
ma ei talu haisu
ei talu seda müra
ning mul pole raha
et välja kolida
rotid eesruumis
prussakad taga
narkarid alleel
pesapallikurikaga
üritasin põgeneda
kuid ei jõudnud kaugele
puksiir võttis mu auto
nüüd pole minna kusagile
ära suru mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada
aknast väljas
vaatan kuidas autod mööduvad
hull daam
kes elab kotis
sööb prügikastidest
oli v .....
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Kah pidupäev
Iga päev õues kõnnin
elu lindpriina on lill
kusagil hoones kostab vali inin
kokkutulekul mängib mingi pill;
aknast sisse salaja ronin
ja näen rootsi lauda
peo rooga pintslisse pistsin
võimatu on tühja kõhtu armuda;
kõrval toast peetakse kõnet
kriginal sisse kiikan
ilus naine peab aruannet
hea meel, et aega siin veedan;
võõras mu õlale käe paneb
peolised paluvad mul lahkuda
iga isik mind häbeneb
ja matustel ei tohi pihku taguda
Hingepiin
Piin ronis minu sisse,
hinge peale istuma,
loodan,mitte elama,
puuküürnikuks ka mitte,
ise olen koduta.
Tunnen piina oma hinges,
alalõpmata,
kui jalaga mul anti takka,
jälle piin mind pigistas
või kui lootsin looja peale,
kaelast piin mind kägistas.
Lootusetult käisin ringi,
ühelt ukselt teisele,
paugutades palju uksi,
uksed vastu paukusid,
järele ei vaadanud ka keegi,
nii nõrgana,tundsin end.
Tänaval on elu kõle,
peituda ei kuhugi,
põõsa alla leiaks ase,
ah, seal magab juba keegi.
Kes ma õigupoolest olen,
ma ei ole lindprii,
sellist nime mina kanda
ei s .....
elu on surm ja surm on elu
Keeran elule selja ma
tahan ära minna ma ka
sest elu on raske
ja surm on kerge
ma ei taha enam elada
ja seda rasket kooremat kanda
ma tahan minna
kuhugi kaugele linna,
mis seitsme maa ja mere taga,
kus elu on kerge
ja surm hoopis raskem
kui surm on tõesti see
see unenägude tee
kui tõesti uinudes sureme
ja surres lihtsalt uinume
kui surres näeme und
ja unes näeme surma
siis tahan ma surra
ja mitte kunagi tagasi tulla
sest uni on kerge
ja elu on raskem
elus peab tegema valikuid
unes aga teed mida õigeks pead
unes näed neid keda tahad
elus .....