Sõnale linn leiti 790 luuletust
MÕRUDE MÄLESTUSTE LINN
Neid valle tormlevaid, võlvkaari ja muud ülev-iidset, saand ei kõike seda heas isamaaluses ma tunnetleda: linn mulle võõraks jäi - siin olin paaria.
All põrnitseva päikese, all kuu romantikata külma ketta siin uste taga hulkusin lindpriina, leivata ja lootusteta.
Tööbörsist eilsest möödun, enam keegi siin nõutult piidale ei najata. Kurb kiri ..Töölisi ei vajata" nüüd vabrikute väravail ei pleegi.
Ei miski meenuta neid kaugeid aegu - siin vahel võõrana end siiski tunnen praegu
Hämar linn
1.
Talv. Koorub hämaruse hallis siidis
Bulvaari valgeist käsivartest linn.
Käib telegraafi traate pingul niidis
Kui kandlel tuulesõrm. Ma kuulatin.
Ju kostvad sekka auto kontrabassid
Ja saanikelle rõõmus tamburiin.
Reas rügemendid: hoonte hallid massid,
Silm silma vastu seismas nende vall,
Ning nukralt vaatvad ärklite grimassid.
Kuldkupli õhku heidet läikiv pall
Vaid kumab nõrgalt nagu tuhmund päike,
Ja doome õlgu mähib udushall.
Aeg-ajalt helbetab; kuis lume läike
Kui vahtu kandvad uulitsate jõed,
Mis kihavad ja leidvad salakäike,
Et suubuda, kus .....
unistuste linn
Sinna kuhu teeviidad ei vii
maad mõõta ei saa miilides
ega ka kilomeetrites
üle põldude ja kraavipervede
hüpeldes jääb mägede taha
imeline Unistuste linn.
Murtud ja üksildased varjud
siin enam igavest pimedust
pelgama enam ei pea -
lööb särama alles jäänud
lootuste valgus näitamaks
teed peatuspaigani kuhu
oodatud vana või noor
väsinud eluraskustest
räsitud hing.
Sule silmad kui tunned
et enam ei jõua...
Unistuste linna siis tasa sõuad
teadmata et varsti hoiavad nemad
turvaliselt ja hellalt kuniks
paraned ja tugevana saatusele
taas Sa vastu vai .....
kaunistatud linn
kaunistused on kaunistanud terve linna
tänavate hingi täidab elav muusika
kõikjale võid sa rõõmsa tujuga minna
kusagil on see Õige Sind omale soovimas.
eredalt säramas tähed jõulupuu all
kui ootamas kesköö suudlus on sind
armastuse järgi lõhnab Tema sall
mil kohtavad sametised huuled mind.
loetud sekundid siis veel vaid
mil vana möödanik jääb suletuks
ees on ootamas hetki ilusamaid
mil tulevane saab homses avatuks.
Sinine linn
Ühes kauges sinises linnas,
ümber sinised tänavad.
Looklev kivine rada viib sinna,
kus ees kuldsed väravad.
Kui neist väravaist sisse kord astud
mattub udusse sinine linn...
näe-kaugusest ruttavad vastu
need,kes armastanud on Sind.
Kerge tuuleiil pühib tolmust
kauged kallid mälestused...
Näed taas kōike, mis kunagi olnud
ja ka seda, mis alles tuleb.
Süütuse spekter
Terastormi keskel haigutav silm
on see, kus taevas veel sinine
ümber on halb ilm
ja homne päev on ei tea milline;
Bahmutit ümbritseb süütuse spekter
ehk viimane elu asula piiri sees
hakklihamasinal on iga meeter
mis tahab süüa puhtust oma ees;
on keiser oma enda liigas
idanaaber troonil viskab noolt
WAGNERi võit hiilgas
ülejäänut linna kannab saatus hoolt;
keisri kuradid lehvitavad lippu
nagu Berliin jälle oleks langenud
see tähendab rindes lõppu
mille eest põlisrahvas võidelnud;
surma puudutuse lõpmatus
see tõmbab kodud koomale
iga elava verine mat .....
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Sarisittur
Kui häda ei hüüa tulles
ja ei anna häbeneda
vaatab, mis lume alt alles
tuleb vaja kohanaeda;
uuesti olukorraga
kus koerte miinid laiuvad
isegi tänaval lükata sahaga
hunnikud vastu naeratavad;
ega ma ka puhas pole
olen sellest enne rääkinud
et kiire ainevahetus on kole
minul raske tööl olla olnud;
jooksnud sõiduteel ringi
hoidmaks pärakut ja magu
seda tegema jäingi
kui ei saa survest jagu;
alukatel tõmmise jäljed
seda kõik teavad peres
nagu taak on pesamuna küljes
olla sarisittur on mul veres;
mu isa käinud ekstra kodus
sest pole kemmergut obje .....
75% kange
Kes Lõuna - Eesti kultuuri teab
see end ikka kärakale sappa seab
kuidas kunagi päevale ja ööle
nagu see päev, kui teel tööle;
kas kohvi või kakao
vajadus soojale joogile ei kao
tuuakse lauakesele tops
ja lõhnab ilusti, vat kus lops!;
nagu tanklates, on ka pudel
omamoodi kohalik mudel
valida maitset, vajuta peale
läksin autosse seepeale;
aga juues, oo ei, väga imelik
mu sisemine tuli on avalik
köhin, kuidas kibedus kurgus
ila suust nõrgus;
selgus, et odekolonni kakaole lisasin
omale korraliku laksu andsin
juhtus nii unise silmaga
nüüd täna ma ei maga; .....
Valikud
Linnast maale...?
Maalt linna...?
Ikka linnast maale.
Loodus kutsub, süda tuksub,
maale lähemale tulla.
Üks pisikene kodu maal võiks ju olla,
väikene talumajake...
Pole vaja loomakarja,
hea kui on
kukeke ja kanake,
kel soojas pesas munake.
Siis veel armas kiisuke,
koer, kes truu on olnud minule,
tulevad kaasa maale.
Mida rohkemat mul vaja
maale kaasa võtta...
Jätkub sellest elust küll,
pole paremat aega tahta.
Nägin Henry Kõrvitsat
Kui tööl sital käisin
ühes Gruusia restoranis
siis ühte tuttavat nägin
kes tänaval vastu kõndis;
Henry Kõrvits isiklikult
suure habemega mees
tumepruun kasukas
oranžid raamid prillid ees;
must kapuuts peas
ta nägi, et ära tundsin
pikal tänaval väikese rahva seas
rõõmsa pilguga teda saatsin
Üllatus lume all
2 päeva sula kestnud
ja lollid arvavad, et kevad
pole külmapüha veel tulnud
ning küll uued helbed sajavad;
vahepeal rohi paistab
igasugu asju saab avastatud
üks lõks ohvrit ootab
mis sinna maha jäetud;
kas koer või paadialune
nad situvad kõikjale
kinni kleepub üks tallaalune
mis omapärane sulale;
ja üllatus lume all
on igas suuruses miin
kui peale astudes su päev on hall
siis ära üldse kõnni siin;
vaata alati ette
või kanna lisapaari jalatseid
ja teised kandku kaasas pasakotte
muidu ongi reaktsioone vihaseid
Maal on minu koduke
Maal on minu koduke
ammu maha jäetud see
Noorena ja huljana
tulin linna elama
Elu kiire,lõbus oli
südames mul leekis tuli
Linna ellu ära armusin
kärarikast elu nautisin
Aastad läinud siia-sinna
hing nüüd ihkab koju minna
Maal mu armas koduke
aknas paistab tuluke
Aknas paistab tuluke
kuis hing ihkab tema järele
Süda rinnus taob mul nii,
kas jõuan armsa koduni?
HOIA!
Jäin uskumatut pilti vaatama
kuidas üks õnnetu laps tuleb onu ette
hakkasin sellele mõtlema
et mis mul on ja temal mitte;
ta kerjab suitsu ja raha, ise 13
ja seisab vanade riietega
tahab mingit hoolitsemist
pole selline pilt õige, ega?;
küllap pole hooldajat ja õiget haridust
poisil tulevik on põhjas
trotsib tihti üksindust
saatus pole olnud helluse ohjas;
ta on järgmine maha jäetud hing
"tööõnnetus" süüdimatutel vanematel
lootust teistelt ta anub ning
nägin pealt neid kilde ta silmadel;
sellinne elu on agoonia
kõik valele poole veereb
kui .....
Turvakaamerad
Meie manner pooldub kaheks
Lääne - Euroopas ei jää midagi väheks
Ida - Euroopas seevastu on vaesust
et normaalne elu, olgu palju leidlikust;
turvakaamera on kallis vidin
enda omagi palju remondin
tänavatel peavat valvet vanakesed
selleks vanamutid ja memmekesed;
päev läbi pistavad mokad
koonud ja muud nokad
aknast välja ja vaatavad
kuidas teised siin ja mujal tegutsevad;
nad on meie turvakaamerad
peale passimisega elu segavad
kui tahan palja persega oma aias olla
lasevad järsku oma reaktsioonid valla;
hea on, et vähemalt koju jäävad
ja valvetornist vähe .....
Tuletõrjuja
Toimus klassieksukrsioon
buss viis meid kesklinna
parklas kõrgus konstruktsioon
võtsime oma sammud sinna;
tuletõrjuja silma jäi klassijuhataja
sest ta ongi ilus naine
keegi pole selle fakti eitaja
töölistele on ta atraktiivne;
mil teised olid lahkumas
kuulsin mõminat kamorkas
sealt leidsin õpetaja võõrast katsumas
proua lembevajadus silma torkas;
pilti vaatama kõik tulime
käed on neil üksteise kehal
sest, kui on midagi tuline
on tuletõrjuja kohal
Vaba maa ...
Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.
Iidsed veel seisavad linnad , kaitsnud meid,
linnuste ahelad , külad mis toitnud rahvaid.
Talud, kus täna veel tütreid, poegi vahvaid,
õitsengul püsivad , harivad esiisa põllumaid.
Saabunud vabadus tasa unest äratab isamaad,
aastaid elanud võõrvõimu all , eksinuid rajalt.
Kulgeb kust õnnele tee , pärime tuleviku ajalt,
lipp seni sinimustvalge , ehtimas kodumaad.
Hansi!!!
