Sõnale linnuke leiti 147 luuletust
Hüvastijätt suvega
Juba jätangi hüvasti suvega,
miks kõik nii kurb peab olema?
Jätan hüvasti suve iluga
ta sooja päikest täis südamega.
Naudin veel laksuvaid merelaineid,
heidan pilgu sinitaevasse,
korjan pilliroost hundinuiasid endale.
Püüan leida linnupesi,
kas näen mõnda lindu seal,
askeldamas oma kodus,
oma armsa pesa peal.
Eemalt kostub kõrvu sädin,
kõik linnukesed traadil hoos.
Klu, klu, klu,
kureparve kolmnurk taevas,
lendab piirideta pilvepiiri peal.
Nüüd kössi vajun ma vähekene,
sest kurvaks muutub meel.
Kõik linnud minna lasti,
mul südames on kipitus sees .....
Lauluviisid
Üks linnuke tirib oksal lauluviisi
nii ilusti ta siristab
jätan meelde selle viisi
noodivihikusse kirjutan
Üks tuuleke mind soojalt paitab
vilistab üht viisikest
jätan meelde kauni vile
noodivihikusse kirjutan
Metsa all ilus kellukene
rõõmsalt tilistab
jätan meelde kauni kõla
noodivihikusse kirjutan
Meri murrab laineharjal
laksub meresuu
jätan meelde mere müha
noodivihikusse kirjutan
Looduses on palju laulu
tasa kuulatan.
Looduses on palju sõnu
üles kirjutan
Kevad on nii ilus kuu
Kevad on nii ilus kuu,
laulab linnukese suu.
Lehti sahistab kasepuu,
tal mahlane on koorest kuub.
Päike lilleõiel peatab,
pilvekannud täis on vett.
Mesimummid tantsu löövad,
tervitavad kevadet.
Kevad kõikjalt hääli püüab,
ilmamööda laiali pillab.
Ilu õitseb kevadel,
rõõm, see rõkkab südamel!
paar päeva tagasi
paar päeva tagasi polnud veel sellist tõuget
polnud taaskohtumise läiget
olid vaid vanad mälestused ja
takistused, takistused, takistused
barrikaad avanes, vabanes
iha vabaduse järele kasvas
vabaduse iha suurenes
see käivitas ihaldamise soovi
leida keegi, kes mõistab igat lauset,
aru saab,
pehmelt mõistab
ja oma südamekoju lasta suudab
nüüd oled mu mõtetes,
ei ole sel pääsu
kui telefoni kontrollin iga vähese aja tagant,
nagu linnukene, kes otsiks teri
uued plaanid,
seekord julgemad
sammuke-sammuke lähemale
mu ihaldusobjekt
Meestel kevad peas
Olin suures Selveris
kotti asju panemas
keegi kellegiga noris
mehed asju olid ajamas;
üks suur punt teispool letti
nad omavahel kaklesid
2/6'st andsid vastu tatti
duo üksteisele korve viskasid;
ning heideti ka käru
siis üks pealtvaataja sekkus
vanem mees teeb ise säru
kevade kuulutamise rikkus;
karjusid linnukesed kõigile
kui pidanud nad mulle mida ütlema
ma võtnuks klaaspurgi käsile
ja kuke supiga neid viskama;
kuulsin kaaspoodlejalt
et nad enne bussijaamas mõllatud
uus aastaaeg tuli soojalt
välispingid segi paisatud;
ju siis nad tripsutanud
sest vah .....
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
Unelaul
Äiu, äiu, kussu, kussu
kus on rahu, linnuke?
Äiu, äiu, kussu, kussu
valvan sind mu tibuke.
Äiu, äiu, kussu, kussu
kurb on täna kevade.
Äiu, äiu, kussu, kussu
rindel sinu isake.
Äiu, äiu, kussu, kussu
kaitseb sind mu rinnake.
Äiu, äiu, kussu, kussu
kuskil paistab tuluke.
Äiu, äiu, kussu, kussu
kodu on nii kaugeke.
Äiu äiu, kussu, kussu
kutsub sind su vennake.
Äiu, äiu, kussu, kussu
laugudele langeb uneke.
Äiu, äiu, kussu, kussu
paljud jäänudki on päris unele...
Varakevadel
Kevad puudeladvus piilub,
mahe tuul teda meelitab.
Varakevadele tuulesilma pilgutab,
õrnusi huulilt sosistab.
Jääpurikatel nüüd põli on läbi,
suureks paisuda räästa all.
Lumememm,kes õuel veeretatud,
oi,kui palav hakkab tal!
Kevad lumehange noolib,
peitu poeb ta rüppesse.
Vähehaaval päästab valla,
kevadised suurveed.
Kevade sõber päikene,
tõttab appi temale.
Oma soojad päiksekiired
pillutab üle kogu maa.
Orus,aasal,metsas laias,
pidu võib nüüd alata.
Ülased ja sinililled,
kuulutagu kevadet!
Rändelt tulnud linnukesed,
peatugu nad ikka si .....
Ootan kevadet ma juba
Ootan kevadet ma juba
Õitsvaid lilli nuusutada
Püüda liblikate lendu
Tervitada linnukeste rändu
Ootan kevadet ma juba
Kuulda vaikse metsa koha
Sinililledest pärga teha
Kasteheinas sulistada
Ootan kevadet ma juba
Linnulaulu siristada
Pehmel samblal istet võtta
Aeg see enam nõnda tõtta
Talvetaat
Talvetaadil valge ürp on maani
nina kui jääpurikas
härmas habe,puna palgel
peas lumesahmakas
Suur on tema võluvägi
kaanetades järved, veed
igal sammul jätab maha
lumised rajad ja teed
Vahest taadil jõud saab otsa
siis ta oskab nuttagi
Raske lumi puudelt langeb
langeb maha potsati!
Lumememmed ridastikku
talvetaati trööstivad
neile pandud sütest silmad
taadil vastu helgivad
Vahest talvetaat on käre
siis ta aina paugutab
aiateibal linnukesi
näpistab ja pigistab
Tallatud tal suusarajad
vihiseb võidu tuulega
laseb liugu liulaual
kõrgest mäest,mis e .....
Talvetaat
Talvetaadil habe härmas
keha katab tuisukott
Ta ei kõnni sammul kergel
tuiskab tuisus tuuselkott
Talvetaadil nüüd on võimu
paugutada siin-ja seal
Tõsta lumehange kõrgust
teeb mis tahab,ise teab
Näpistada meeldib talle
siis kui jäine on ta meel
Linnukest, kes külmast kange
loomakest,kes metsateel
Külm on talvetaadil süda
Mis sa teed!
Koputus
Iga koputus aknale
nüüd võpatuse toob
Ehk on see päkapikuke,
kel kinkimise soov
Või on hoopis postiljon see,
kel raske kandam kukil
ja jõulukaartidest
kott on pungil
Äkki hoopis külla tuleb
sugulane hea,
kes ammu juba võõrsil elab
Hea, kui meeles peab
Vahest linnukene toksib
aknalauale
Jõuluajal viin ma kuusepärja
Ema hauale