Sõnale lipp leiti 72 luuletust (parimad)
Andsin Innocentius IIIle lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eestimaa lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on mu nipp;
ristiusk oli fašistlik
Teutooni ordu kurjast
keskaeg oli ebainimlik
usuga jäädi kinni ajast;
leidsin selle paavsti troonilt
lükkasin käised üles
tõin tervitusi Eestilt
kättemaks ta surma ahvatles;
andsin Innocentius IIIle lõuga
siis haarasin mõõga tupest
torkasin ta läbi jõuga
ja võtsin ta bulla rüpest;
minult saab tunda eestlase viha
tulin koju tagasi lennuga
tükeldasin usuhullu liha
"Püha" Rooma Impeerium sai pika puuga
Sõprus
Täna sõprust
kallimatest kallimaks pea!
Täna kõrgemale
rahu hinda sea!
Täna kallista ja unusta ära,
et jalge alt on kadumas maa!
Täna lase oma meeled vabaks!
Hoia lippu kõrgel-eneses!
Täna tunneta ja tunne oma põues,
suurt jõudu,mis südame all!
Täna jääma pead iseendaks!
Täna kaikugu südame hääl!
Täna saabugu südamerahu
Täna rahu tulgu maa- pääl!
Karu jahimaa
Minevik ründab kõrguvate lainetega
vaenu on linnas ja külas
sellele vastatakse võrdse kurjusega
mõlemal poolel tegu näib sama üllas;
surnute veres, teised magavad
kes veel elus ja lõksus
pole vahet, kas vaenlased taganevad
suurel maal on erinev tulemus;
päevalilled igas eas, jutustage neid sündmusi!
on teil püssid käes või mitte
riik annab kohustusi
kes Karu ei karda, astugu ette;
Karu jahimaa väike, sest päevalilli palju
nad tähistavad oma iseseisvust
sest sihikindlus on kindel kui kalju
kaasas saabel, püss ja isamaalisust;
Putin, sa vaata mis toimub
.....
Tulipunane vihmavari
Kui kõrgel olid lauad ja laed,
Kui lähedal oli päike,
Kui lähedal taevas,
Kui kaugel aed
ma olin väike.
Olin väike,
kuid ihkasin juba
rohkem kui nukku ja
nukutuba, rohkem,
kui pildivihku pihku,
rohkem, kui linnukest
pihku, täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem, kui tooreid
tikrimarju, rohkem,
rohkem, kui midagi muud
ihkasin, oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos, tõesti
mu südame ligi, mu kaenlas,
mu süles, kord kinni, kord lahti!
Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase .....
Eesti!
Mu kodumaaks on Eestimaa,
Ma uhkust tunnen oma Isamaast.
Siin paiknevad jõed, järved,
Siin asetsevad kosed, ojad.
Kui lendamas on pääsuke,
Siis tea et see rahvuslinnuke.
Kui maas on paekivike,
Siis tea et see rahvuskivike.
Eesti lipp on sini-must-valge.
Nagu meri, nagu muld, nagu taevas.
Eesti lipp, ja Eesti vapp.
See on Isamaa, mu kodumaa.
(Gloria)
Varastasin Hitleri vuntsid
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eesti lipp
veedan aega sedasi
et ajamasin on mu nipp;
leidsin füüreri bunkrist
ta laip põrandal alles
kaelas on haakrist
Deutschland - Deutschland, über alles;
juttu on diktaatori vuntsidest
raseerin selle küüntega maha
ei pääse laip mu haardest
oksjonil saan ta karvade eest raha;
enne teed tulevikku
teen Adolfiga selfit
tõin päris loo avalikku
pilt temaga on profit
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Varakevad
1.
On surnuks pistnud talve kevadine ürgus,
Sest veretavad pajustikus piigid
Ja võidulippu lehvib päiksekiirte kirgus.
Veel mõned paatjad lehed nagu kuivand viigid
On kõlkvel okste hahas õreduses,
Kust tuul nad alla tuhritseb, kus tiigid
Kui suured silmad pisarnõretuses,
Kui vastu paenutab neil kase nõtkus
Lakeerit pungi põõsa võretuses.
Kõik veed ja ojad mägestiku põtkus
On lahti oheldanud omad kired –
Muist jalg ja kabi juba mulda sõtkus.
Ent hullununa sööstvad teised nired,
Ja kõikjalt läbi lõikvad nende noad,
Et haavadena helendavad vired,
E .....
PUNASED LILLED
Kui looduse ehedus luitub ja vindub, sügissadudes taevas ja maa. meil lehtima hakkavad linnad ja asulad.
Novembrikuu seitsmendal päeval puhkeb punane õis igal hoonel. Novembrikuu seitsmendal päeval igas pihus on punane lill.
Seisis nurga peal sünge mees ja ütles, et see pole see ...
et need kalingurkangad saand kiirguse värvali kateldes, neil heroiliste aastate verd pole piiskagi küljes — ja rahvas kroonupühalik-rahulik-rõõmsalt möödub ajaloost, ausammastest ja tribüünidest, igapäevased kõned keelel.
Tule välja, päike, too selgust! üle fassaadide, üle pärga .....
Vaba Ukraina
Igaljuhul hoian Ukraina lippu ma
südame all kõrges
Elan kaasa selle rahva murega
palvetan hommikuvalges
ja öös mustas-pimedas
Küll varsti saabub vabaduse tund
ja taas ärkab maa ellu
Ja rasked kirsad,
mis võõrast maapinda tallanud on
vajuvad sohu,et seal vajuda kängu
Kindel meel ja kindel tahe
usk endasse
paisutavad rinna suureks
rajades teed - Vabadusele
Võit tasakesi hiilib
Ukraina pinnale
IMPROMPTU.
Kesk suudluste äikese-sadusid,
kesk ihalduste hämardavaid padusid
need tunnid, need tunnid kadusid
kui öösised välgud pilvedest sähvates.
Ei mäleta muud kui kallistuste hoogu,
kui noore vere põhjani vapustatud voogu
ja käte vahel painduvat pilliroogu –
rõõm tuli kui väehulk lippudega.
Igatsus
Kui möödas on talvine tipp
ja ootus on uus südameis,
läheb aega, kuid tõstet saab lipp
ning kevadet ootan ma siis.
Veel kestmas on kaua see lumi
ja purikad räästal on need,
mis päikeses allagi tulid,
varsti voolavad kevadeveed.
Kuigi igatsus südames suur,
tahaks kevadist soojust ja päikest,
tuleb oodata veel mõni kuu
ja nautida päeva nii väikest.
- Tarmo Selter -
