Sõnale ljed leiti 89 luuletust
Anna aega...
Ma polnud ju selleks valmis,
et mind tõeliselt armastad;
andesta,kui nüüd eksisin,
oma jahedusega sind ka solvan...
Mu tunnetega küllalt mängitud,
olen haiget kõvasti saanud;
need haavad,mida pole loetud,
on hinge siiski jäljed jätnud...
Olen sõnu ma alati uskunud,
kus lubadusi,ootusi sees;
ning lõpuks ju ikkagi pettunud-
sest valedest koosnesid need...
Ei julge ka edasi usaldada,
olen palju oma südant avanud;
seda tegin ausalt ja siiralt,
olen reetmist,pilkeid vastu saanud...
Andesta,et sind ma tõrjun
ja armastusse veel ei usu...;
anna aega,las veidike h .....
Ootan juba..
Pime tuba,süütan küünlad,
sind ootan,olen valmis...;
avan akna,suure,laia,
valge lina minu voodil.
Küünlaleegid minu toas,
sa neid näed,on kindel see...;
väljas pime,tähed taevas,
ootusärevus sees keeb...
Varjud lae all tantsimas,
on vaid katkematu vaikus;
olen voodis,valgel linal,
tean,et tuled ja et...nõustun...
Õhk võbelema paneb leegid,
sa tulid,riivad akent;
liugled tasa,on vaid sosin,
kui mu nime vaikselt ütled.
Pulss mul kiire,värin sees,
oled kõrval,tasa hingad;
tean,mis tuleb,mis on ees,
olen valmis,ootan juba...
Sinu huuled minu kaelal,
.....
No näed siis
Jäljed lumes sulavad taevaga üheks
ja trammimüra lõikab mult pea.
Kas ärkasid taas kuskil võõra süles?
Kas sind endale eelistades tegin vea?
Eemal rahvasummas su hääl nagu kajab
Igas vastutulevas näos on tükike sind.
Kui ühel pole teist lihtsalt vaja…
Võib-olla liig kõrge oli Sinu hind?
Hind hinnaks, meist kumbki pole vaikus ei rahu
Ja mitte keegi me hinge lõpuni ei loe.
Peale sinu keegi teine mu sisse ei mahu
Ükskõik mis moel ta sinna ka ei poe..
Lumi sulab mu põsel ja sõrmeotstel veeks
Soovin variseda kokku nii siia kui sinna.
Tean, Sinuni viivad siit mi .....
Enam ei taha olla lumeta
Enam ei taha olla lumeta,
tule lumi meid valgeks lumeta!
Siis on lastel hea hanges tatsuda,
peoga tõsta, keelega katsuda.
Väikesed jäljed on lumes kassidel,
suured jäljed Ottidel, Jassidel.
Veel suuremad issidel ja emmedel,
kõige suuremad lumememmedel!
KAUNEID JÕULE!
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
eksiteel.
Ma näen,kuid olen siiski pime.
Jälgida suudan vaid ninaesist,
unustan küljed parema ja vasaku,
õhk ei enam peegelda seljatagust.
Ma liigun,ent ometigi seisan.
Nii ausad mul illusioonid,
unistusi puudutan naeratuse
laiaga,ent reaalsus miraaži
kajava hävitab.
Ma kuulen,ent olen kurt.
ei ma kuulda võta inimesi
sarkasmilisusest intelligentseid.
kõnnin tundmatusse,ilma et
õppinud üldse oleksin seadma samme.
By:Geidi Zibo.