Sõnale ljes leiti 69 luuletust
"Aheldatud armastus"
Ma ei tantsi Sinuga kui Sa mulle oma südant ei anna
Ma ei suuda, ma ei suuda
Siis ma võtan võtme ära,
Ei ära võta võtit ära
Manipulatsioonid, manipulatsioonid
Olgu, tantsime, unustame
Eksleme
Miks peaks olema Sinul tahtmist kõndida minu südame keerdtreppidel?
Sest ma armastan Sind
Muud põhjuseid ei ole
Aga Sa manipuleerid minuga kangetel toonidel
Aga manipulatsioonidele vastatakse manipulatsiooniga, täheke
Sa tahad võtit, ma tahan südant,
Kõik tahavad midagi
Suletud aias (Persia tõlkes “suletud aed”)
Limiteeritud mõttemustritega maailm
Illusioorne paradii .....
Movember
5 aastat tagasi
jookseb lugu sedasi
kuis november oli algamas
ja estraaditäht Üllar arsti külastamas;
kiidetakse Jörpa karva
mida näha sellist harva
need juuksed ja rinnakarvad
isegi need vuntsid - voh, mis ise arvad?;
istub medõe ees
vastakuti kuulus lauljamees
tohterdamas Jörpat neiu
kes nagu leidnud peiu;
ütleb medõde: "Oh Üllar, kui kaunis habe
näete selles välja nii kabe
oskate enda üle hoolitseda
tohib ma paitan ja kammin seda?";
"Aga palun!", vastab Üllar
kes on täiusliku vuntsi eksemblar
neiu kammima meelitab
kui oma šortsid maha viskab;
.....
Nikolai Ossipenko
Sa oled jäme nagu karu
aga talveks sa rasva ei varu
ja su kuritegu on altkäemaks
ärimehe kohta loll ja paks;
nüüd oled hingamisaparaadi küljes
mil kohtuotsus käib alles
sest oma tervist ei hoia
nii rütmi südamele ei leia;
see kõik alanud aastaid tagasi
kui remondi - ja hoiutöid andsid edasi
need valeandmed 2006 - 2009
kõik teavad, end ära peita ei maksa;
valgekrae - elu on lill
kui mängib hea õnne pill
kui vaele ei jää, eriti siis
pole vahet kui inetu on su viis;
Toomas Nael teeb nägusi
intervijuud läheb raskelt edasi
sest ka temal on midagi peita
.....
isa värssidest
kui kurgus otsa saab
päikese hele sõõm
teel olen teise ilma
hing lahti laseb elu küljest
nagu oksalt leht kaob kergelt
päevast rõõm
kuis kardan kohtumist
Issand Sinuga silmast silma
kui igaveseks jään
ilma maisest kodust
linnulaulust haljast rohust
eha valust kase tohul
mul kõiksusega rääkida
tuleb igavikus lõputult
üksnes tema keelt
Koltund sügislehekene
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Tuule kanda, jalge alla,
reha hammaste vahele.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene,
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
ema tule mulle selles valus appi
Kartulipõllul
meel rõõmustub
mugulaid korvist mulda pannes
maa heldus
endiselt et päevas jätkub
sõrmed surud märga sooja mulda
see tunne kätes
tõuseb soonipidi veres üles
ööselgi ärgates tunned
kuidas niiskes mullas
hargnevad idudest juured
tõusevad päikese kätte
lehed mis saavad suureks
20.05.
*
tsüklist „Poiisiga“
Su suudlusjanus suu
puhkemata õunarinnad
on jäänud teise ilma
kuhu vaatama ei küüni
enam silmad
ei tea ma midagi
Su õitsemise
õitevahus imest
vaid suu veel mäletab
Su kõrvetavat nime
ööl mõnel unetul
mälu aha .....
Äraaetud konnad lastakse kell kümme poodi
Eilsemad rüütlid üleeilsemad konnad
tõusevad sageli varem kui vara
mis hoiakski voodis
ammugi põhjani suudeldud ära
ammugi ära aetud on nad
kuidagi püsivad loodis
Korraks kires määratletud
hinnatud ja siis on jäetud
küll seisavad küljes väliselt
kuid jalatud ja käetud
päriselt
lisaks peatud
peatun ka ja küsin kella
seda ikka saab
Ainus teadus mis need konnad
tänagi veavad
olgu pühapäev olgu või reede
õigeimat aega teavad
Odavpoeketi kaupluse lähistel
kuulavad pingsasti aega
nad tulevad täpselt kell kümme
uuri sean õigeks
soovin mõttes n .....
ei uskunud
ei uskunud nii lihtsalt
katki läheb elu
hetk hetke küljest
tuleb lahti
aeg kui täitub
vihkamisest
on jälle rebitud lõhki
sõjast maa ja taevas
kildudeks elu ime
meil päevas olla tuleb
kus külm ja pime
*
mis teed seal sina
sinisel planeedil inimene
öömustas
jäises hiigelkosmoses
miljardeid aastaid kus
põlevad tähed
kui ta isegi teaks
Vastik, vastik, vastik
Ma tõmban ise enda okkad välja,
keegi ei pea seda minu jaoks tegema,
lihtsalt kõik võtab aega
ja ma olen terve elu kannatlik olnud,
aga enam ma lihtsalt ei suuda
Ja kõige vastikum on see,
kui sa ei saa minevikust lahti lasta,
sest mingi tobe konks hoiab
mind selle küljes veel kinni
ning ei lase mul täielikult pinnale tõusta,
vahel saan hingata,
siis jälle pean sukelduma,
edasi-tagasi
Achilluse taak
Me kõik võiks olla surematud
nagu meie eeskuju Kreekast
aga see taak geenides istutatud
valus hüppeliiges tapab ka eestlast;
kas sõidan rattaga
või mööbli vahel jalutan
läheb kand vastu pauguga
nagu jalgpallur, maas jäset valutan;
jääb jalg kinni igale poole
või igasugu saasta ette
nüüd rooman kraanikausile
et pista hüppeliigest vette;
mu lateral malleolus
e. pindluu mügarik
hoiab mind põrguvalus
see on kehaosa vastikuim äbarik;
mõtlen, miks need andis evolutsioon
siis garaaži poole lonkan
võtta rela on missioon
et küljest mügarikud saetud saan .....
Paine
Täida energiakeha augud,
ära ripu küljes,
ära klammerdu
Ütlen seda nii endale kui ka Sulle,
sest ma tean, kui raske
on ketravate mõtetega, mis on iha täis,
ennast magama panna
uinutada
Ja kui Sa hommikul ärkad,
on Su mõtted ikka samad
ja kui mõte on muutunud, siis Sa ei panegi seda tähele,
kui vaid teadvustad, oh, ma täna ei mõelnudki
keskendumine oli mujal
Energiakeha tahab visata nagu lasso või päästja nööri,
palun aita ja tiri mind tagasi Koju
Lähme veedame koos aega ja hõljume koos oma udupilve sees
Kõik ei ole nii ideaalne
Või siiski on?
Sentimental
ma ei taha vanaks saada
ja ei taha sõltumist
see pole tore
kui sulle öeldakse
et sa ei saa enam
oma vanemaid süüdistada
ma leian
et on raske
tähe küljes rippuda
ei taha
ei taha kunagi vanaks saada
pahuraks ja igavlevaks lapsed jäävad
sel moel enda päevad veedavad
pilvespäi kaubanduskeskuses hängivad
ja sel moel enda päevad veedavad
ma tõesti ei tea
kas mind üldse huvitab
et mis on normaalne
ja mina?
ma pole päris kindel
et tabletid mida võtan
üldse aitavad
ma raiskan oma elu
valutan seest
ma tõesti ei tea
ja ma pole päris kindel
pahura .....
Peidan valu 2
Vanainimesel on nagu pea kapsas
ühemehe - meeskonnas vaatan panka
arvuti taga mõistus otsas
mu areng tänapäevaga ei pea paika;
paistab et ei saa hakkama vist
sest vidinat nagu arvuti, ei tunne
möödun õigest leheküljest
maksta elektriarvet on ka vanne;
kui kogemata midagi alla laen
siis on selleks on porno või viirus
tõuseb elektroonika vastu vaen
sest ekraan jälle mustaks kadus;
"prešš ani keii tuu
legotüööööeee"
võltsi naeratust teeb suu
masin mu kurbusest välja ei tee
ma ei taha Sinust lahku minna
Sa oled kogu aeg minus olnud
isegi siis kui Sind veel polnud
midagi väga habrast puhast
ja õrna sellist mida pelgasin
endale kogu aeg palusin
miks muutusid Sa äkki sõnadeks
ma uskusin meeletult uskusin
sellesse mida pilguga puutusin
kartsin eile trammis pärast
Sinuga kohtumist vagunist
väljumisel inimeste
puudutusi
ma ei tea kus on valu piir
sellistel öödel kui kuu pudeneb
meres kildudeks
jalgade all krudisevad lehed
mille pungi kevadel
Sinu asemel suudlesin
paadi kolksatused
aerude küljes kuu heledad killud
Sa oled mus alati olnud
kuula .....
Eestimaa
Eestimaa, su küljes kinni,
lahti lasta ei sinust saa.
Iga päevaga armsamaks saad mulle
iga päev sind rohkem hoian ma.
Läbi teiste kannatuste, valu,
mul vahest süda tahab lõhkeda.
Nii meeleheitlikult siis ma palun,
et võõras vägi ei lammutaks
mu isamaad.
Armutu
Nad tulid ja ma ütlesin, et
palun ärge tulge.
Nad tulid ikkagi.
Nad ei hoolinud,
neil olid teised mõtted,
nad olid tulnud, et tappa, tulid, et hävitada.
Aga see ei kestnud kaua.
Sest igal asjal ja ajal on oma kõrgem kohus ja kohtumõistmine,
igal löögil on oma minevik ja tulevik,
igast jäljest saab kord jäljend ja
iga arm on kinni kasvanud armastus.
Ime...
Tundsin sinu puudutust enne,
kui sind silmasin
või situatsioonni hinnata märkasin.
Aru sain, mis toimumas on.
Põsed kuumamas. Enda nime vist ka mitte mäletamas.
Moment, mil taipasin,
et mu kätt leida üritad,
selle sinu poole sirutasin.
Sa hoiad minu kätt,
õrnalt pigistades.
Vaikselt. Ettevaatlikult.
Nihutasin end sulle lähemale.
Sääred, põlved lembelt üksteise küljes,
toetasin oma...
sinu õlale puhkama.
Sära minu sees pulbitsemas.
Vangistatud süda
Olen südamega kinni su küljes
sinu armastus on vaigistanud mind
Olen kui allikas,kust palju oled joonud
oled lättekeseks ikka olnud mul
Olen kui merevoogudes ulpiv laine
oled kindlaks aeruks peos
Olen kui hunt,kes ulub kuu poole
oled see, kes vaigistanud mind
Olen kui pesast kukkunud linnukene
oled peopesas soojendanud mind
Olen kui sinilillekene
oled noppinud ainult mind
Olen südamega kinni su küljes
sinu armastus jääb vangistama mind