Sõnale lohki leiti 56 luuletust (pop)
Järjekordne luuletus sinust
Seisan su ees,
süda klopib sees.
Olen ütlemas laused,
mida kahetsen lõpuni.
Väljamõelduid valesid sulle räägin,
neid üle kordan, et usuksid.
Mind tead läbi ja lõhki
nagu kõikvõimalik kõiketeadja.
Oleksid mind nagu lahti lõiganud
ja mu sisemust lugenud.
Mu ebakindlusi pähe õppisid
ja neid likvideerida proovisid.
Mind uskuma jäid
ja jätsid mu sinna.
Vihma hakkas sadama
ja pisarad langesid.
Uskuma jäin,
et mind teadsid.
ei uskunud
ei uskunud nii lihtsalt
katki läheb elu
hetk hetke küljest
tuleb lahti
aeg kui täitub
vihkamisest
on jälle rebitud lõhki
sõjast maa ja taevas
kildudeks elu ime
meil päevas olla tuleb
kus külm ja pime
*
mis teed seal sina
sinisel planeedil inimene
öömustas
jäises hiigelkosmoses
miljardeid aastaid kus
põlevad tähed
kui ta isegi teaks
Stalinile kooki moosiga
Hüppasin ajamasinasse
sini - must - valge lipuga
et tungida võõra maasse
tegemist kurja naaberriigiga;
kus oma kodukohas on mees
nimega Jossif Stalin
ja kui seisan ta ees
ta tapmiseks moodust valin;
käised üleval, torman rünnakule
annan diktaatorile kooki moosiga
Eesti tervitused rahuga ei tule
et tappa see igavene siga;
oma lõikamata küüntega
raseerin ta vuntsid maha
pole ta enam mingi tegija, ega?
nüüd pööran ümber, et anda taha;
kannaga annan ka ribidesse
ütlen, sellega pole nalja
kui sai mult rusikaga persse
nii et eesnääre suust lendas välj .....
Haned
Minu kodukohas taevas
oli täis metshanede lendu,
koduhaned kaelad pikka, kärasid.
Koduhaned jooksid
ja püüdsid tõusta lendu,
kuid tiivad ei kandnud neid edasi.
Metshaned käratult lendasid pilvis
ja siis silmapiiri taha kadusid.
Õuel koduhanekesed käratsesid edasi,
minul süda lõhki minna tahtis...
Nõnda on sügiseti alati
vaade aknast
männi rohelistel okstel
lumi valge seda nähes
elu haljus puhtus valgus
teevad meele tusast malbeks
ka hämaras detsembris
ööl mõnel kargel
kui metsa kohal
Suurt Vankrit härga hunti
peremees Peedut kohtad
nende kannul silm
Linnuteel ehk aastatuhandeid
veel kaasa läheb taevast tonksab
*
nagu majal räästad
millal tilkuma hakkab
mu lumevalge
talvest tardunud meel
puhtaks sulanuna
ta leian eest
kui oksal pung
läheb lõhki tund
aknad pärani on
palavusest valla
meel üleni on selle
hetke sees kuhu päike
valgust aina juurde kallab
.....
Anaalsaatan
Kui oled mees, siis tead
see on sinu kuu
tervist jälgima pead
see tähtsaim, kui ükskõik muu;
mõni ütleb lahti suitsust
alkoholist või onamisest
tehakse oma kehale austust
ja jälgi oma kaalu, sest;
see põhjustab igasugu jama
mõni on põie ori
häda peal, sellega suur draama
vaja leida inspektori;
sest sul perses elab saatan
kogu aeg sarv turritab väljas
naine ütleb: "Oot, las ma vaatan"
see haigus on näljas;
järgmisega käsi haarab
teisest ohvrist, kes kiljub
nägupidi tuharate vahele tõmbab
ja pikali maha vajub;
ainult uroloog seda saab ravida
p .....
Pinin
Öötuli lapse toas põleb
ja isa külla tuleb
tütrele suud anda tahab
aknast tuul sisse vohab;
ning mingi pinin kõrvus
tüütuse tase suures arvus
kuramuse sääsk verd tahab
kahe keha vahel vohab;
nii isa selle surnuks lõi
näha, et tütart ta juba sõi
kui seinale lõhki pauguga
pritsmed ja palju punast juga;
tulnud parasiit öölambi tõttu
ja oodanud, mil ohver läinud tuttu
isa kahjuri ära suretab
ja öölambi pealekauba kustutab;
hommikul tütar vaatab padja alla
hambahaldjas ju lubanud tulla
kuis kiku siin ikka veel
sülitab tuld ja tõrva tütre keel;
.....
Heroiin
On möödunud pikad aastad
kui Ta elust kadunud
tühjus, miks sa meid laastad
saatus ära kõiki kasutanud;
me otsisime ja üksteist leidsime
kergelt tuli, aga kergelt läks melu
elu pole sama, kui lahkusime
isegi mehe süda pole lelu;
pole pisarad garanteerinud
rohelist pinda kellegi all
mida lõbu asendus teinud
on nähtamatu, aga alistamata vall;
nüüd mööda valget joont
minnes alla eikuhugile
ja torkab varras veresoont
et dopamiini anda tungile;
see manipuleeriv poeesia
aeglaselt sööb nüüd seest välja
mis pidi olema uus graatsia
peab seiskuma, enne kui .....
Tasakaalupunkt
Lagi on pea kohal lõhki
ütleme vaikides üksteise mõtteid
hõljutab külmunud õhkki
eluajajõe jäätunud katkeid
Ootame pingsalt kes ütleb
teeks tule mis südamed sulatab
kelle sõna ja surmvaikus kätleb
kumb tikud ja paberi ulatab
Laetalade pragudest sajab
imeilusaid helbed me tuppa
küll naeraks ja nutaks su najal
hetke lumma kui suudaks vaid tappa
Arresto momentum ja viibe
sinu tõsised hoolivad silmad
silmis seiskunud ajajõevaade
lombid põrandal- kevadeilmad
Laetalad on pea kohal lõhki
just säärased olema peavad
hõlmad taanduval talvel teen lahti
sii .....
mu päevades nüüd
kraavideski lume sulamine
okstel pungade lõhki minek
teel lompide kadumine
puude soontes
mahla kohisemine
öölaste vaksikute
hämaras lend
hing hetke igasse
end nüüd arutult pillab
käest kinni võtab päev
justkui vanem vend
nii elamegi kevad veres
hinges sõja jätkumise piin
mis raskem veelgi
kui kurku kõrvetav viin
Puhkus Eestis
Paremat paika ei ma tea,
kui mu kallis Eestimaa.
Siin ma tahan puhkust veeta,
siin ma soovin puhata.
Iidsed tammed, kuused, männid-
kõik nad minu südames.
Kodurajad, paigad kallid,
kindlalt hinges püsivad.
Iial ei või ette teada,
mis juhtub minu südames-
siis, kui Eesti võetaks väega,
võõra väega, südant lõhki rebides.
Siiski loodan Looja peale,
usun kõue vaikimist.
Eestimaale teen tiiru peale,
naudin kodumaal puhkamist.
Hukatuse rusikas
Need pole tähed, mis sähvab
ära hukatu surma nähes silma suleb
kuis ühe figuuri hääl nähvab
tema käsk ülim, tuleb mis tuleb;
nimi kabinetis ütleb kõik
positsioon ja ainuõiged sõnad
ja kostub õhkutõusu hõik
mida toodavad põrgumasinad;
teda tuleb igas värvis
kasuvus, eas ja ambitsioonis
kõiki tappa on tal ainult tarvis
see diktaatori positsioonis;
ära mööda kurjust kellegi rollis
vaid seda, mis piiri ta peab
palju rakette on eelis
mida saatan ülikonnas kasutab;
ühes riigis kaks eri maailma
Ida - Euroopa täis kirgesi
jääb vastane võidust ilma .....