Sõnale lohutus leiti 51 luuletust
Ilu
Nõiutud naeratus ära ei kao,
püüdes näidata võltsitud ilu,
elu otsused, sisemus valusse vaob
meis kõigis, vahel ka Sinus.
Võltsitud olemus maailma vaates
annab elule rohkem, kui oled ise,
ei loe siin Sinule omased aated,
kaotad endast osa mõttelise.
Ole ise, ära muutu, anna edasi seda,
mis elus teeb Sinust vaid Sinu,
olgu ühiskond tõesti kuitahes mäda,
Sina näita oma maailma ilu.
- Tarmo Selter -
2023
Muusika koos sinuga
Kui sa istud üksinda
ja koos sinuga on muusika,
siis saad sa mõtteid koguda,
olnud ja oleva elu peale järele mõtelda.
Ikka läbi kauni muusika,
mis kõik meeled äratab.
Kui soov on sulgi kuulata
ja omi mõtteid koondada,
siis vali hingelähedane muusika,
lase endas läbi kõlada.
Vaikselt naudi ja kuulata,
sest kõikvõimas mõju on muusikal.
Advendiaeg
Iga päev mul uus on tunne
uus on rõõm mul südamel.
Advendiaeg poeb sügavale põue,
nukrus kaob kui võluväel.
Küünlavalgus, tähesära,
kuusk on kaunilt ehitud.
Advendiaega mahuvad ära
jõulud, mis on tulekul.
Siis saab topelt rõõmu tunda,
tunda topelt armastust.
Kirikust ei sammu mööda,
advendiaeg annab hingele kosutust.
Muusika
Muusikal on jõud
olla olemas
ajal, kui on põud
hinge tulemas,
lohutades Sind,
olles hetkedes,
haiget saanud hing
korraks paraneb.
Vahel mõned laulud
aitavad Sul luua,
hingekeelte kaudu
Sinunigi tuua
noote südamest,
armastusest hetkes,
Sinu tunnetest
Sinu eluretkes.
- Tarmo Selter -
Luuletus ee ...
Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.
Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
Vaid üks kümne näoga mees,
süsteemi , rikkumas on sees...
Tulijat , kes meile veel tõttab,
väraval ohakas , vastu võtab.
Harv roos,sekka kukub veel,
ta pangas , kuhu röövlid teel.
Lehekülje ehitus , küllalt hea,
kuid turva kontroll leiab vea.
Häkkima - kipub tihti keegi ,
server tugev,ju lohutus seegi.
Vaenlane kindlust omale rajab,
me luule lapsed minema ajab.
Elii .....
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Hirm
Oled nii meeletult kaugel,
kui pisar mu kahvatul palgel.
Laskub vaikselt alla ta,
kuigi lootes, et sealt uksest tuled kord sa.
Sealt astuksid sisse sina
ning ma ei vajaks enam lohutuseks viina.
Sa lõpetaksid minu piina,
kuigi mu nimi pole Liina.
Mõtlen saabuvatele aegadele
ja neile kõrgetele takistusaedadele.
Õnnetuks muutun,
kuna edasi unistada ei suutnud.
Kardan, et lahku läheme
isegi ennem kui üksteist näeme.
Plaanid ja unistused purunevad taas
ning mina rabelen südamevalus jälle maas.
Pimedusest koorub valgus
Sündida võib sädemest
suure sooja algus.
Pimeduse südamest
koorub kirgas valgus.
Need, kel osaks saanud rõõm,
teavad, mis on kurbus -
teenimatult kibe sõõm
laulma harjund kurgus.
Jahedas ja tohutus,
tundmatus maailmas
ringi liigub lohutus -
hoia teda silmas!
Ning kui oled väsinud
ega jaksa loota -
ära soovigi siis muud:
jõulupühi oota!
Kahtlus
Sa tulid, olid nagu päris,
kuid miski minus näris.
Nüüd tean - ei ole sa see õige,
vaid väike veetlus - kõrvalpõige.
Mu hinges oli lohutuse leebus,
kui varjutamas mingi kuri needus.
Kui algas, las lõpeb ka siin ja kohe.
Kui kauem see kestaks,
jääks valusaks ohe.
Vaikus
Näita mulle naeratust
oma tüüneid silmi.
Näita mulle vaevatust
valgeid rahupilvi.
Tunne minu ahastust
halemeele armi.
Tunne minu rahutust
tusameele tormi.
Kuula minu hingetust
unistuste värvi.
Kuula minu hääletust
vaikushetke sarmi.
Jaga mulle lohutust
kasvõi armuveini.
Jaga minu unistust
kus ei oleks teisi.
Hädaabikõne
Au ja kiitus esirinde sõduritele
kes olemas abivajajatele
minnakse sündmuskohale
enne helistatakse häirekeskusele;
mu sugulane olnud 3 aastat tööl
igasugu draama on tal vööl
kuulnud pealt mõrva
ja enesetappu kumisevat kõrva;
võib olla 8 - 24 tunnine vahetus
ja väga pikk kirjavahetus
üks dispetšer saab 200 - 300 kõne
kasvõi ja väsitab ära tõesti mõne;
häirekeskustes on ainult 1 arvuti
igale kasutajale kohakuti
sest riigi eelarve ei võimalda paremini
seega hädalist otsida läheb kauemini;
helistajat leitakse kuni kolme
läbi mobiilside tugijaama sà .....
Kollased roosid
Kollased roosid
alla kahe meetri mees
ettevaatlikult kohmetunud
minu esikus
Kas need roosid on värsked?
- Ma ei too ju Sulle roosasid begoonaid,
need on surnuaia lilled.
Tulin lepituseks.
solidaarsuse eesmärgiks
et liita kampa
luua koostööd
Roos on ainult vahend tutvustuseks,
jää murdmiseks
et häbeliku ilmega suudaksid kasvõi
neid roose jälgides
mõelda korrakski
kui väga Sind igatsen
Miks on Sul tervitusrepliik
kirjutatud sõrmedele, pihku
kas lohutuseks, et ka "tere" võib vahel
meelest minna
- Ära tule röstima mind
Kulgeme koos
Your signature, .....
Ketšup ja nuudlid
Helistates päästeteenistusse
sest kodu jäetud hooletusse
vaja mehel koristusteenust
ja meditsiinilist lohutust;
usub et tõesti vigane
ei tea, mis enam alles
mees kokutab selgitust
et päästa end verejooksust;
kuna naine peldikus
luges mehel ta leidlikus
seega ta kusi kraanikaussi nirises
aga oma vedelikku ta libises;
noku jäi kraaniauku kinni
see ajas nina vinni
end üles saada üritas
aga masina nupu sisse lülitas;
valamu utiliseerija tööle sahvatas
see ta munni ära jahvatas
nüüd on seda mööda seina laiali
ja see pole mingi nali;
vaid on õnnetuse .....
Tõeline päike
Tõesti päikene on see,
mis toob naeratuse palgele,
soojad sõnad huulile,
kirka sära silmisse.
Tõesti päikene on see,
mis kütab soojaks südamed,
jagab ilu meeltele,
puistab õnne hingele.
Tõesti päikene on see,
mis toidab ja terveks teeb,
lubab paista südame,
annab lohutust muserdunud hingele.
Võtan kaunilt suvelt muretuid päevi
Võtan kaunilt suvelt muretuid päevi,
suvel anda on neid kuhjaga.
Naudin suve ilu ja rändan ringi,
oma kaunil kodumaal.
Võtan kaasa rõõmsa meele,
sätin laulu huulile.
Pingutan veel seljakotti,
teen tuuri peale Eestimaal.
Seitse ööd ja seitse päeva,
otsin hingel lohutust.
Pesen end ma allikaveega,
metsaandidest saan kosutust.
Pehme sammal unetekiks,
öösirtsu vaikne viis.
Ei ole vaja rikkust, vara,
et tunda õndsust sedasi.
Suvi on nüüd meie päralt,
meie suve päraltki.
Suve embusesse tõtta,
tõtta täna sinagi!
Tühine
Ma kõnnin üksinda kõrbes,
Selles ookeani suuruses lõpmatus helgis
on ilus ja korraga kohutav.
See meenutab mulle mu elu nii ilus ja korraga kurb.
Ma heidan liivale pikali, et leida lohutust taevatähtede ilust ja vaadates silmademerre ma taipan.
Kui tühine olen mina ja sina ja kogu see maailm.
Võibolla tähel leian ma kodu, kus saavutan hingerahu?
Kevade puudutus
Tahaks kevadet ma näha juba,
tunda tema puudutust.
Kaasa minna kevadega,
nautida ta armastust.
Küll siis oleks ilus olla,
saada hingekosutust.
Vabalt hingata ja olla,
tunda veidi lohutust.
Tahaks kevadet ma näha juba,
tunda tema puudutust.
Tuleks kevad juba täna,
siis otsa saaks mu kannatus.
